1-10-10267/5

Kriminaalasi nr.1-10-10267 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. oktoobril 2010.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin – Jana Vaab juuresolekul prokuröri Maksim Kink kaitsja Imbi Seimar osavõtul arutatus lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja G.R Ik xxx, EV kodanik, põhiharidusega, emakeel – vene keel, töötab W lukksepp, elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral viimati - 16.01.2004.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7 - § 25 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta tingimisi 3 aastase katseajaga, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus Tuvastas: G.R süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, viibides korteris asukohaga Tallinn, xx, külas V B’l, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis korterist V B’le kuuluva mobiiltelefoni №kia 6280 maksumusega 4359 krooni ja omastas selle. Seega G.R, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud G.R seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Kannatanu V B ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 24.12.2009.a. kella 10:00 ajal tuli tema ukse taha naaber G.R, kes soovis temaga alkoholi tarvitada ja juttu rääkida. Ta andis Vassili raha, et ta tooks paar pudelit viina. Nad võtsid tema juures viina ja rääkisid juttu. Ta jäi mingi aeg tukkuma ning tukkumise ajal tundis, et keegi katsub ta paremat kätt. Ta ärkas koheselt üles ja avastas, et parema käes sõrmest puudub tal kuldsõrmus. Sõrmusel oli graveering VI ning hind oli 6000,- krooni. Varastatud oli ka mobiiltelefon №kia 6280 Carbon Black maksumusega 4359,- krooni. Varguses kahtlustab G.R. /tl. 2-4; 34-36/; Kannatanu V.B poolt esitatud arve telefoni ostu kohta, millest nähtub, et mobiiltelefoni №ki 6280 Carbon Black maksumus on 4359,- krooni. /tl 6/; Kahtlustatava G.R-i ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andud ütlusi et tunnistab oma süüd ning selgitas, et tunneb Vit (Vovat), kuna on tema naaber. Ta käis V külas ning nad rabisid alkoholi. V süüdistas teda sõrmuse ja telefoni varguses. 25.12.2009.a. nägi ta V parema käe sõrmel kollasest metallist sõrmust. Sõrmusele pööras tähelepanu, kuna V kallas selle käega veini. Kui ta V juures peale alkoholi tarbimist lahkuma hakkas, nägi ta põrandal mobiiltelefoni №kia, mille ta ära varastas. Ta müüs mobiiltelefoni Aleksandrile maha 200,krooni eest. Sõrmusest ei tea tema midagi. /tl. 9-12; 30-33/; Tunnistaja A C ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 2009.a. detsembris kohtas oma tuttava K juures Vasja nimelist meesterahvast, kes pakkus talle heledat värvi mobiiltelefoni №kia. Telefoni eest soovis meesterahvas saada 150,- krooni. Ta ostis telefoni 150,- krooni eest ära. Telefonisse pani ta oma Tele2 SIM kaardi nr xxx. ta annab antud telefoni politseile üle. Tema sellest ei olnud teadlik, et telefon on varastatud. /tl. 14-18/; Äratundmiseks esitamise protokolli, tunnistaja A C tundis fotolt nr 3 ära meesterahva nimega Vasja, kelle käest ta ostis klapiga mobiiltelefoni №kia heledat värvi 2009.a. detsembris. Tunneb isiku ära üldiste näojoonte järgi. /tl. 19-22/; Vaatlusprotokolli, vaadeldavaks objektiks on mobiiltelefon №kia 6280, mille andis välja tunnistaja A C . /tl. 23-27/; Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on G.R-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on G.R-i käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist, kergendavaks asjaoluks kohus arvestab puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav G.R on varem kriminaalkorras karistatud, tal on kindel elukoht, ta töötab, seega leiab kohus, et teda tuleb karistada vangistusega, millise võib tema suhtes jätta täitmisele pööramata allutades ta käitumiskontrollile. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312 ja § 313, 315 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada G.R KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 kuud. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus G.R-i suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui G.R 2 18 kuulise pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu määratu alalises elukohas (xxx), ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimiseks, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseajaks määrata G.R Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel arvestada G.R-ile määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.10.2010.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista G.R-ilt 6525 krooni sundraha ja kaitsja tasu summas 1620 krooni riigi tuludesse. Väljamõistetud sundraha ja kaitsja tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034800017 EÜP viitenumber
2. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler kohtunik 3