1-07-9252/19

Kriminaalasi nr.1-07-9252 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. oktoobril 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-07-9252 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Kristiina Erte Asja läbivaatamise kuupäev 07.10.2010 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid I.E tingimisi enne tähtaega vabastamiseks I.E, isikukood xxx Süüdimõistetu Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 MÄÄRAS: Jätta I.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 09.08.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.E tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.E on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.08.2007 kohtuotsusega nr.1-07-9252 KarS §199 lg.2 p.4 järgi ning karistatud 2 kuu vangistusega. KrMS § 328 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 1 kuu 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2, 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 19.09.2005 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 5 kuud 19 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 23.09.2008 määrusega vabastati I.E karistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valvega. 1 Viru Maakohtu 10.09.2009 määrusega pöörati I.E suhtes täitmisele kandmata karistus 1 aasta 4 kuud 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 09.08.2009 ja karistuse kandmise lõpp 13.12.
2. Kinnipidamisasutuses I.E kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul on teda 3 korda karistatud distsiplinaarkorras. Kinnipeetaval on kesk-eriharidus elektrigaasikeevaitaja erialal. Enne vangistust töötas erinevatel töökohtadel. Vabanemise korral pole garanteeritud töökohta. Vabanemisel soovib asuda elama õe juurde aadressil Puru tee 20-4, Jõhvi, kuid õde pole sellega nõus. Kriminaalkorras on ta karistatud 2 korral, vanglas viibib teist korda. Olles vabastatud elektroonilise valve alla, rikkus ta kriminaalhoolduse nõudeid ning karistus pöörati täitmisele. Viru Vangla ei toeta I.E ennetähtaegset vabanemist, Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta I.E tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Uue kuriteo toimepanemise risk I.E poolt on kõrge ja ta ei ole sobilik vanglast ennetähtaegselt vabanema. Eelnevalt on ta krinimaalkorras karistatud ning ta on olnud kriminaalhooldusel. Katseajal uue kuriteo toimepanemine näitab, et mõistetud karistus tema puhul oma eesmärki ei täitnud. Sellest tulenevalt leiab, kriminaalhooldaja, et I.E ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Samuti puuduvad I.E vabaduses lähedaste moraalne ja mteriaalne toetus ning garanteeritud töökoht, mis võiks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. I.E ei soovi vangistusest vabaneda tingimisi ennetähtaegselt.. Prokurör ei toeta vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et I.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus toetab süüdimõistetu taotlust – kanda karistusaeg lõpuni. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. I.E on 2 korda kriminaalkorras karistatud kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. I.E puudub garanteeritud töökoht, kuid ta loodab leida tööd välismaal. Seega võib järeldada, et I.E puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades, kuriteo korduvust ja iseloomu ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. I.E vabaneb vangistusest 13.12.
3. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu I.E vabastamata temale Viru Maakohtu 23.08.2007 kohtuotsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 10.09.2009 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma/allkiri/ 2 Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus 23.10.2010 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 3