4-10-1207/10

Väärteoasi nr 4-10-1207 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-1207 Kohtunik Marie Tammsaar Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Väärteoasi I.F kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 22.03.2010.a otsusele väärteoasjas nr 2373,10,000048; LS § 7419 lg 2, § 741 lg 2 Menetlusalune isik I.F (isikukood: xxx, elukoht Vabariigi kodanik; pensionär) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet; Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo, liiklusmenetlustalitus Kohtuistungi aeg ja koht
3. august 2010.a, Liivalaia kohtumaja Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja I.F ; Eesti Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48’, § 63 lg 1, V™S § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Jätta I.F kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 22.03.2010.a otsus väärteoasjas nr 2373,10,000048 I.F karistamises LS § 7419 lg 2 ja § 74’ lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 12 (kaheteistkümneks) kuuks muutmata. Juhtimisõiguse äravõtmise 12-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumise päevast. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis
4. päeval. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud 1 08.01.2010.a on koostatud väärteoprotokoll nr AB1032469 selle kohta, et I.F juhtis 08.01.2010.a kell 22:43 Haapsalu mnt 10a juures Keila linnas juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,72+/-0,05 mg ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega ta rikkus liikluseeskirja (LE) § 20 lg 4, § 20 lg 1 pani toime liiklusseaduse (LS) §7419 lg 2 ja 74 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et ta oli kaine, kui kodunt liikuma hakkas ja peeti kinni, kui oli alkoholi tarvitanud. Keilas läks tuttava juurde ja see andis õlut. Jõi 2 Tauruse liitrist õlut 2 tunni jooksul. Tahtis ajada auto 200 m ümber nurga, et jätta see siis seisma tuttava akna alla. Koju tagasi pidi ta viima tütar. Kodus on neli inimest, kes tema juhtimisõigust väga vajavad – invaliidist naine, voodihaige naisevend voodihaige ja insuldi läbinud majaomanik. Ainuke vahend oli auto, millega saab poes ja apteegis käia. Kui karistus nii pikaks ajaks jääb, siis ei ole võimalik kuidagi olla. Sõitis Keilasse ilma juhtimisõiguseta rohtude pärast. Palub vähendada juhtimisõiguse äravõtmise aega. Praegu ei võta üldse alkoholi, sest on südameprobleemid. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus on alusetu. Isikut on varem korduvalt karistatud auto juhtimise eest alkohoolses joobes või lubatud piirmäära ületamise eest. Leidis, et määratud on proportsionaalne ja õige karistus, on järgitud KarS § 56 lg 1 nõudeid, palus kohtul jätta kaebus rahuldamata. Kohus avaldas järgmised kirjalikud tõendid: väärteoprotokoll AB1032469, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos alkomeetri näidu väljatrükiga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, määrus väärteomenetluse jätkamise kohta, 22.03.2010.a otsus väärteoasjas, karistusregistri teatis, 16.12.2009.a protokoll ja kohtuotsus väärteoasjas nr 4-09-
5. Kohtuotsuse põhjendused V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kothuvälise mentleja otsus muutmata, kaebuse esitaja poolt LS § 7419 lg 2 ja § 74 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on tõendatud ning tema karistamine sellise käitumise eest on olnud õiguspärane. Väärteoprotokolli nr AB 1032469 kohaselt juhtis I.F 08.01.2010.a kell 22:43 Haapsalu mnt 10a juures Keila linnas mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,72+/-0,05 mg ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega ta rikkus LE § 20 lg 4, § 20 lg 1 pani toime LS §7419 lg 2, 74 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. LS § 7419 lg 2 kohaselt on mootorsõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Vastavalt LS § 741 lg 2 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 2 Mõlemate osundatud väärteokoosseisude täitmise korral väärteoprotokollis kirjeldatud ühe ja sama tegevusega – mootorsõiduki juhtimisega, tuleb KarS § 63 lg 1 alusel nende rikkumiste eest mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse, käesoleval juhul LS § 7419 lg 2 alusel. 08.01.2010.a koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli (vt lk 34) kohaselt kell 23:04 tuvastati I.F alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0013, mille lõplik lugem oli 0,72 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,67 mg/l. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nt TTRC-09-00004), mõõtmise teostas pädev mõõtja ning mõõteprotokolli ja mõõteseadme väljatrükki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat, milles kohtul alust kahelda ei ole. 19 I.F karistati 15.09.2009.a väärteoasjas nr 2301,09,000122 LS § 74 lg 1 järgi rahatrahviga ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks, Harju Maakohtu 16.12.2009.a otsusega väärteoasjas nr 4-09-21585 (lk 23-24) tühistati kohtuvälise menetleja otsus osaliselt ja mõisteti LS 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Seega oli I.F-ilt 08.01.2010.a kell 22:43 mootorsõiduki juhtimiseks vajalik vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus karistusena ära võetud. Kohtuotsus jõustus 24.12.2009.a ning I.F on kohtuistungil kinnitanud, et ta oli08.01.2010.a mootorsõiduki juhtimise ajal kohtuotsuse jõustumisest teadlik. 19 Eeltooduga on tõendatud I.F käitumises nii LS § 74 lg 2 kui LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude objektiivsete tunnuste esinemine. Kohus on seisukohal, et nii LS § 7419 lg 2 kui LS § 741 lg 2 väärteokoosseisule vastavalt tegutses I.F tahtlikult. Kaebuse esitaja ütlustest kohtuistungil nähtub, et ta oli 08.01.2010.a mootorsõidukit juhtima asudes teadlik tema suhtes kehtivast mootorsõiduki juhtimise keelust, samuti oli ta teadlik alkoholist tingitud seisundist. 19 Kuivõrd kohus on tuvastanud I.F käitumises nii LS § 74 lg 2 kui LS § 741 lg 2 vastavate väärtegude objektiivsete kui subjektiivsete tunnuste esinemise ja teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu, on kohtuvälise menetleja poolt I.F karistamine KarS § 63 lg 1 alusel LS § 7419 lg 2 järgi olnud õiguspärane. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et I.F karistamine põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks vastab toime pandud teole ning on olnud põhjendatud, karistuse muutmiseks alust ei ole. Kohus peab määratud karistust põhjendatuks arvestades kaebaja vahetult varasemat karistatust LS § 7419 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest, millega temalt võeti lisakaristusena ka mootorsõiduki juhtimise õigus. Kaebaja varasemad karistused ei ole suutnud teda õiguskuulekalt käituma mõjutada ning järjekordse tahtliku ja ohtliku väärteoga on I.F seadnud otsesesse ohtu nii iseenda kui kõik teised liikluses osalejad, samuti eiranud keeldu liikluses mootorsõiduki juhina osaleda. Sellise ohu taaskordse tekitamise tõttu peab kohus vältimatult vajalikuks isiku pikaks ajaks liiklusest kõrvaldamist. Maksimaalseks võimalikuks ajaks juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides, teiselt poolt selleks, et kaebaja ise lõpuks mõistaks, et liikluses nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval ja jõustunud kohtuotsust eiraval viisil käitumine on täiesti lubamatu. Kohtu hinnangul teiste isikute väidetav sõltuvus kaebaja juhtimisõigusest käesoleval juhul juhtimisõiguse äravõtmise ega selle 12kuulise tähtaja põhjendatust ei mõjuta. Vajadus kasutada mootorsõidukit temast sõltuvate isikute eest hoolitsemiseks ei tekkinud ega ilmnenud kaebajale üllatuslikult pärast väärteo toimepanemist. Isik, kelle elukorraldus sõltub otseselt juhtimisõiguse olemasolust, peab liikluses osaledes igal 3 hetkel arvestama sellega, et teatud õigusrikkumiste toimepanemisel võib ta selle õiguse kaotada, sh raskete rikkumiste korral ka maksimaalseks võimalikuks ajaks. Marie Tammsaar Kohtunik 4