lg 1, § 424 järgi käskmenetluses Süüdistatav H.R isikukood: xxx, Kriminaalkorras karistamata. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.R
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses (päevamäär 431.- krooni), s.o. summas 12 930.- (kaksteist tuhat üheksasada kolmkümmend) krooni. Süüdi tunnistada H.R
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses (päevamäär 431.- krooni), s.o. summas 17 240.- (seitseteist tuhat kakssada nelikümmend) krooni.
lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristuseks rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses (päevamäär 431.- krooni), s.o. summas 17 240.(seitseteist tuhat kakssada nelikümmend) krooni.
lg 1 p 1 alusel võtta H.R-ilt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse aega lugeda alates kohtuotsuse täitmisele pööramisest. 1
Samuti tema, 24.06.2010 kell 23:05 ajal juhtis Pärnu maakonnas T. vallas T. külas mootorsõidukit Peugeot Bipper (registreerimismärgiga X) terviseseisundis, kus tema poolt oli väljahingatavas õhus alkoholi 1,16 mg/l +- laiendmääramatus 0,10 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,06 mg/l, mis on alkoholijoove vastavalt Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja lg 3 1 p 1. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani H.R toime
Prokuröri abi tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada H.R süüdi
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses (päevamäär 431.- krooni), s.o. kokku summas 12930.- krooni,
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 40 päevamäärase rahalise karistusega, s.o. summas 17 240.- krooni.
lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõista rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses, s.o. summas 17 240.- krooni.
lg 1, § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse,
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. H.R varasemad karistusandmed on Karistusregistrist kustunud, samuti omab ta töökohta OÜ-s SW E.. Karistust kergendava asjaoluna loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastatud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et H.R on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse. H.R-ilt sissenõutava menetluskulu hulka kuulub KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o. 6525.- krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu riigi õigusabi eest 300.- krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale koopiate tegemise kulu 7.- krooni Igor Pütsep Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.