1-10-10229/6

(10230113609)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Kriminaalasi J.N süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi. Prokuröri abi Algis Sepp Süüdistatav Kaitsja J.N elu- või asukoht ja aadress: xxx; isikukood või sünniaeg: xxx; kodakondsus: EV kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta, kriminaalkorras karistatud 8 korda: sh viimati 15.02.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p9 , §25 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud. (vabanes 11.06.2010) Väärteokorras karistatud 15-l korral, sh viimati 10.07.2010 ühistranspordiseaduse §54’7 lg 1 alusel rahatrahviga 420 krooni. Kahtlustatavana kinnipidamine alates 07.08.2010.a. Gennadi Kull RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.N KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista J.N ´ile 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 07.08.2010.a. Tõkendina kohaldada J.N suhtes vahistamine. Vahistada J.N kohtusaalis. 5 Välja mõista J.N ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256 lg.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „J.N, 1-10-10229 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri

1. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa J.N süüdistatakse selles, et tema varem süstemaatilise varguse toimepanemise eest karistatud (15.02.2010) isikuna taas 07.08.2010 kella 18:47 ajal Tallinnas Sõle 51 asuvas A-Selver AS-le kuuluva kaupluse müügisaalist võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 20 kg moosisuhkrut maksumusega 32.90 kr/kg kogumaksumusega 658 krooni ja 24 pudelit oliiviõli maksumusega 69,90 kr/pdl koguväärtusega 1677,60 krooni, s.o asju koguväärtusega 2335.60 krooni väärtuses. Pani müügisaalis olles kaubad ostukärusse ning väljus kaubasaalist kassas kauba eest tasumata ning läks ostukärus oleva maksmata kaubaga kaupluse parklasse. Kuritegu jäi lõpule viimata kuna J.N peeti kinni kaupluse turvateenistuse poolt. Kaup tagastatud rikkumatult kauplusele. Oma tegevusega J.N pani toime süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 9, § 25 lg 2 järgi. J.N ´i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. A-Selver AS avaldus nr 720, millest nähtub, et paluti võtta vastutusele 07.08.2010.a. kell 18.57 kaupluses Pelgulinna Selver aadressil Sõle 51 õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juurest avastati A- Selver AS kuuluvat maksmata kaupa - 20 kg moosisuhkrut ja 24 pudelit oliivõli, kaup kokku üldmaksumusega 2 335,60 krooni. Kaup on korras ja tagastatud kauplusele /tlk 2/; Õigusvastase teo toimepanemise akt, millest nähtub, et
2. augustil 2010.a. kell 18.57 Pelgulinna Selveris Sõle 51 Tallinn õigusrikkuja üleandmisel on politseile esitatud A-Selver AS õigusrikkuja vastutusele võtmise avaldus nr
3. Maksmata kauba summa 2 335,60 krooni. Kaup on korras ja tagastatud kauplusele. Õigusrikkuja on J.N /tlk 3/; Pelgulinna Selver kauba maksumust tõendav tšekk summas 2 335,60 krooni /tlk 4/; Tunnistaja Märt Kiinvald ütlused, et tema olles tööl Pelgulinna Selveris Sõle 51 2 valvetöötajana 7 augustil 2010.a. nägi kuidas poodi tuli kell 18.47 meeskodanik tumehallide pükstega, mustapruuni pluusiiga. Ta võttis ostukäru ja tuli riiuli juurde, kus on oliivõli. Ta pani ostukärusse 2 pakki, kokku 24 pudelit. Pärast läks moosisuhkru juurde ja võttis 20 pakki ja pani ostukärusse. Pärast tuli kassaliini juurde ja jäi seisma. Veidi aja pärast tuli ta kaubaga nr 2 kassaliini kaudu välja. Meeskodanik väljus kella 18:57 paiku kauba eest maksmata summas 2 335,60 krooni. Pidasid kinni, tõid turvaruumi. Meeskodanik väitis, et keegi tellis selle kauba, tema pidi selle eest saama raha /tlk 6/; 08.08.2010.a koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et kahtlustatav tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et tema 07.08.2010.a, kuskil kella 18:00 paiku istus üksinda Tallinnas, Koplis, Saturni lähedal (seal lähedal on veel Hansapank, endine kasiino) taksopeatuses, kui tema juurde tuli üks meesterahvas, keda teadis juba varasemast ajast. Selle meesterahva nimes tema kindel ei ole, kuid see võib olla Sergei. Sergei tuli tema juurde ja rääkis, et tal on vaja 20 kg suhkrut ja 24 purki oliiviõli. Tema sai aru, et Sergeile on selle kauba eest makstud, sest ta ütles, et tema läheks julgelt ja võtaks asjad ja kui vaja, siis ta tuleb ise ligi. Sergei ütles tema meelest, et tal on kauba eest makstud. Sergei viis teda valget värvi Volkswagen Trasporteriga Koplis asuva Selveri juurde (vist asub Sõle tänaval) ja lasi teda teisel pool teed maha. Sergei jäi teda ootama, tema läks üksinda Selverisse. Kui Selverisse läks, võttis ostukäru ning pani sinna 20 kg moosisuhkrut ja 24 pudelit oliiviõli. Lükkas käru Selverist välja ilma kauba eest kassas maksmata ning jäi Selveri ette parklasse Sergeid ootama. Arvas, et ootas umbes 5 minutit, kui tema juurde tulid kaks turvatöötajat (mees ja naine). Samal hetkel nägi, et Sergei sõitis teiselt poolt teed minema. Tema viidi turvaruumi, suhkur ja oliiviõli võeti ära ning temale kutsuti politsei, kes teda jaoskonda toimetas. Sergeid on tema varem näinud Sõle tänaval asuvas kasiinos GranPrix, tuttav ta temale ei ole, lihtsalt teab teda. Tema perekonnanime tema ei tea, samuti ei tea tema kontaktandmeid. Tema auto numbrit ei mäleta. Sergei on kuskil 40 aastane, umbes 185-186 cm pikk, turske kehaehitusega, venelane. Juuksed on tal tumedat värvi ja lühikesed. Sergeil oli eile seljas musta värvi nahkvest ja selle all hele sportsärk, jalas olid tal sinist värvi teksapüksid. Sergei lubas temale suhkru ja õli väljatoomise eest 500 krooni, kuid esialgu tema ei mõelnud sellele, et see kuidagi kahtlane on, et ta oma kauba poest väljatoomise eest raha pakub ja ise järgi ei lähe. Rohkem tema oma ütlustele midagi lisada ei ole /tlk 8-10/ ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav J.N on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). J.N ´it on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. J.N ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada J.N ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et J.N ´it ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna J.N ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud J.N suhtes ka põhjusel, 3 kuna J.N ei oma sissetulekut ( t lk.27-28), temale mõistetud eelnevad rahatrahvid on tasumata ( t lk. 12-19, 20-21) ning lisaks kuuluvad J.N ´ilt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine J.N suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Ka on kohtupraktikas asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole J.N suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud vangistusest J.N tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub J.N suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. J.N ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna J.N ´it on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. J.N suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks ning tema suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Kohtul puudub igasugune usk, et J.N suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (varavastaste) süütegude toimepanemisest. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et J.N karistust kergendavaks asjaoluks on ka see, et süüdistatav ei varastanud endale, vaid teiste, s.t. tegemist oli tellimustööga. Kohus märgib, et varguse toimepanemine tellimustööna, s.t. teise isiku palvel ei kergenda kindlasti kohtu arvates karistust, mistõttu ei ole asjakohane arvestada nimetatut karistust kergendava asjaoluna. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. J.N näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Kohus leiab, et J.N suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et J.N pani uue kuriteo toime mõne kuu möödudes peale karistuse kandmiselt vabanemist. Vangistusest vabanemise järel lühikese ajavahemiku möödumisel uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav J.N on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Ka ei ole kohtu arvates põhjendatud uue kuriteo 4 toimepanemisega varasemast leebem karistusõiguslik kohtlemine. Neil motiividel pole õigustatud ka J.N ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem karistusõiguslik kohtlemine. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. J.N ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 3 262.50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 500 krooni. Arvestades J.N ´i varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kohtunik 5