4-10-1953 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2011.a Narva, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-10-1953 Kohtunik Mari-Liis Avikson Väärteoasi F

) § 74 lg 2 Kaebuse esitaja F.M (isikukood xxx, elukoht xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet; Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskond Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 132 p 2; § 133-135 ja § 155-156 kohus otsustas: F.M-i kaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailov`i 15.06.2010.a otsus osaliselt väärteoasjas nr 2330,10,004911 F.M-ile mõistetud karistuse ja lisakaristuse osas ning teha selles osas uus otsus, raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. 19 Karistada F.M-i 22.05.2010.a toimepandud väärteo eest liiklusseaduse (

) § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 150 (ühesaja viiekümne) trahviühiku ulatuses, s.o 9000 (üheksa tuhat) krooni ehk 575 (viissada seitsekümmend viis) eurot ja 20 senti ja

§ 7419

lg 3 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 (kolmeks) kuuks. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220105160068. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Edasikaebamise kord Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud, menetluse käik 15.06.2010.a Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht 19 Vassili Mihhailov`i otsusega väärteoasjas nr 2330,10,004911 karistati F.M-i

§ 74

lg 19 2 alusel rahatrahviga 234 trahviühiku ulatuses, s.o 14 040 krooni ja liiklusseaduse

§ 74lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Otsuse kohaselt on antud väärteoasjas Sabina Sidorenko koostanud 22.05.2010.a väärteoprotokolli, mille kohaselt 22.05.2010.a kl 08:26 F.M Kreenholmi tn 24, Narva linn, Ida-Viru maakond juhtis mootorsõidukit, juhil tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine 0,54 +/- 0,05 mg/l, seega väljahingatava õhu ühes liitris alkoholisisaldus on mitte väiksem kui 0,49 mg/l. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeeskirja (LE) § 76 p1 ja

§ 20

lg 3 p 2 nõudeid, pannes 19 sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav

§ 74lg 2 järgi.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt arvestab kohtuväline menetleja otsuse tegemisel asjaoludega, et juhtimine seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ületas lubatud alkoholipiirmäära, on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selline juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. F.M esitas eelnimetatud otsuse peale 25.06.2010.a Viru Maakohtule kaebuse, milles palus vähendada rahatrahvi ja tühistada lisakaristuse, kuna oma tööülesannete täitmiseks kasutab ta sõidukit. Kaebuse kohaselt kahetseb kaebuse esitaja juhtunut ja on valmis toimepandu eest karistust kandma, kuid rahatrahv 14 040 krooni ning juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks jätab teda tööta ning paneb raskesse olukorda tema perekonna, kuna tööülesanded nõuavad vältimatult mootorsõiduki juhtimist. Kaebuse esitaja palub arvestada sellega, et tema ülalpidamisel on kaks last ning oma teenistuse eest saab ta miinimumpalka. Ta töötab xxx. Oma teenistusega on ta abiks paljudele koguduseliikmetele ja inimestele, kes vajavad pidevalt tema juuresolekut ja tuge, käivad tema juures pihil, toovad lapsi ristimisele ning osalevad muudes usulistes toimingutes. Preestri tähtsamaks ülesandeks on Jumalateenistus ja suhtlemine inimestega ning neile abi osutamine. Samuti töötab kaebuse esitaja Sillamäe Rehabilitatsioonikeskuses, kus ta on abiks sõltuvushaigetele. Kuna märgitud juhtum oli tema väärtegu, mida ta sügavalt kahetseb, siis palub vähendada rahatrahvi ja tühistada lisakaristus, kuna oma tööülesannete täitmiseks kasutab ta sõidukit. Kohtuväline menetleja on enda vastuses päringule teatanud, et nad nõustuvad F.M-i kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Samas paluvad nad jätta muutmata lisakaristuse, kuna F.M on käesoleva aasta mais juba kord karistatud sama teo eest. Kohtuotsuse põhjendused 2

§ 20lg 3 p 2 nõuete rikkumist vaidlustanud ei ole.

LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt

§ 20

lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. 1 Vastavalt

§ 20

lg 3 p-le 2 juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega.

§ 20

lg 4 kohaselt juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem. F.M-ilesinenud alkoholijoobe on tõendatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (tl 14), mille kohaselt kasutati

1. mail 2010.a kell 08:28 indikaatorvahendit AlcoQuant nr A111247, mis oli kalibreeritud kuni 09.2010.a. Indikaatorvahendi reaktsiooni näit 0,52 mg/l ja kontrolli tulemus oli positiivne. Kontrollile allutatud isik on andnud allkirja, et nõustub joobeseisundi tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga. Tõendusliku alkomeetrit kasutati
2. mail 2010.a kell 08:
3. Kasutati tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 MK III EST nr ARAF-
4. Tõendusliku alkomeetri lugem näitas 0,54 mg/l. Laiendmääramatus on 0,05 mg/l. Mõõtetulemuseks on 0,49 mg/l. Joobeseisundile allutatud isiku selgituste ja märkuste kohaselt on ta näiduga nõus. Nimetatud protokolli õigsust kinnitab ka kasutatud tõendusliku alkomeetri lugemi näit (tl 13), mille kohaselt teostati kaks õnnestunud mõõtmist ning lõplikuks lugemiks oli 0,54 mg/l. Kuivõrd väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda tõendusliku indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja tõendusliku 19 alkomeetri lugemi näidu õigsuses, loeb kohus tõendatuks F.M-i käitumises

§ 74lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise.

Kohus leiab, et F.M pani väärteo toime kaudse tahtlusega. Alkoholi tarvitamise järel pidi ta vähemalt möönma joobeseisundi tekkimist ja mootorsõidukiga sõitma asudes teadma joobeseisundi võimalikkusest.

§ 7419

lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise tõttu ning teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumise eeldatavuse tõttu on olnud kohtuvälises menetluses 19 põhjendatud F.M-i karistamine

§ 74lg 2 järgi. 3

§ 7419

lg 2 kohaselt sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. F.M-ile määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse hindamisel üldja eripreventiivsetest eesmärkidest. F.M-i on karistatud rahatrahviga 234 trahviühiku ulatuses, s.o 14 040 krooni. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajale mõistetud karistust tuleb kergendada. F.M-i on karistatud sama kvalifikatsiooniga väärteo toimepanemise eest Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo 27.05.2010.a otsusega. Eelmise samalaadse väärteo pani ta toime 01.05.2010.a Käesolevas väärteoasjas pani ta väärteo toime 22.05.2010.a, seega varem kui üks kuu eelmise väärteo toimepanemisest. Karistusregistri andmete kohaselt ei ole kaebuse esitaja rohkem väärtegusid toime pannud. Kohus leiab, et arvestades kaebuse esitaja süü suurust peaks karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks mõistma talle karistuse üle keskmise määra. Arvestades aga seda, et käesoleval juhul esineb karistust kergendav asjaolu, tuleb kohtu hinnangul karistada F.M-i karistusega sanktsiooni keskmises määras, s.o 150 trahviühiku suuruse karistusega, mis on 9000 krooni ehk 576, 20 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul on lisakaristuse kohaldamine eripreventiivsete karistuse eesmärkide saavutamiseks ja õiguskorra kaitsmiseks igati põhjendatud, sest liikluseeskirjad on kehtestatud selleks, et tagatud oleks kõigi liiklejate turvalisus ning üldteada asjaoluna on alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine väärtegu, millega võivad kaasneda väga rasked tagajärjed kõigile liiklejatele. Lisakaristuse kohaldamist õigustab see, et kaebuse esitaja on rasked liiklusalased väärteod toime pannud alla 1 kuu pikkuse vahega.

§ 7419

lg 3 p 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni ühe aastani, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kuna Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo 27.05.2010.a otsus, millega F.M-i 19 karistati

§ 74

lg 2 alusel jõustus 14.06.2010.a ning käesolevas asjas tegi kohtuväline menetleja otsuse 15.06.2010.a, siis oli kohtuväline menetleja õigustatud kaaluma lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni ühe aastani. F.M-ilt on kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt võetud juhtimisõigus ära viieks kuuks. Kohus arvestab seda, et varasemalt, s.o enne Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo 27.05.2010.a otsust, ei ole kaebuse esitajat kordagi karistatud väärteokorras. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et lisakaristuse pikkust tuleb vähendada mõistes kaebuse esitajale lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise minimaalses määras, s.o kolmeks kuuks. Kohus leiab, et sellise pikkusega lisakaristuse kohaldamine on piisav hoidmaks ära kaebuse esitaja poolt samalaadsete raskete liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Kaebuse esitaja poolt välja toodud põhjus, et juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks jätab ta tööta ning paneb raskesse olukorda tema perekonna, kuna tööülesanded nõuavad vältimatult mootorsõiduki juhtumist, ei ole selliseks põhjuseks, mis annaks aluse lisakaristuse tühistamiseks. Ka Riigikohus on enda otsuses nr 3-1-1-26-10 asunud seisukohale, et töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda 4

§ 74

lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 9000 krooni ehk 575, 20 19 eurot ja

§ 74lg 3 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Mari-Liis Avikson kohtunik 5