lg 3 alusel mitte vabastada D.K talle 08.11.2010.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja allkirja vastu D.K-le . Peale määrusest venekeelse tõlke valmimist edastada D.K-le allkirja vastu ka venekeelne määruse koopia. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD D.K on kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 2 • • • • 10.01.2006.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega
lg 2,4 ja
lg 2 p 4,7 järgi 10 kuu vangistusega;
lg 1 alusel 9 kuu 26 päeva vangistusega
alusel tingimisi 18 kuu katseajaga; 29.04.2008.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 4,7,8,
lg 2 p 1,2 järgi
alusel 1 aasta 4 kuu vangistusega,
alusel kanda 1 aasta 3 kuud 24 päeva vangistust, sellest
lg 2 alusel kohesele kandmisele 3 kuud vangistust ning ülejäänud vangistus 1 aasta 24 päeva
lg 1 alusel tingimisi 2 aasta 6 kuu vangistusega; 01.09.2008 vabanes vanglast seoses osalise karistuse ärakandmisega; 18.09.2009.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega
lg 1,2 ja
lg 2 p 4 alusel 1 kuu vangistusega,
lg 2 alusel 1 aasta 1 kuu 24 päeva vangistusega, karistuse kandmise alguseks 27.10.2009.a; 08.11.2010.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 7,9 järgi
lg 1 alusel 1 aasta 4 kuu vangistusega, karistuse kandmise alguseks 27.10.2009.a. D.K on talle mõistetud karistusest ära kandnud
lg 1 p-s 2 märgitud aja – vähemalt poole karistusajast ja enam kui 6 kuud vangistust.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri arvamuse, on seisukohal, et D.K ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. D.K käitumisest vangistuses karistuse kandmise ajal ei ole kohtul alust järeldada tema õiguskuulekale teele asumist, kuna tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust - 21.06.2010 noomitus ja 26.07.2010 noomitus. Mõlemad distsiplinaarsüüteod seonduvad sõltuvusainete kasutamisega – 21.06.2010 karistati tubakast WC-s sigareti valmistamise eest ja 26.07.2010.a suitsetamise eest selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu jaoks usutav ja veenev, et vabaduses narkootilistest ainetest sõltuvuses olnud (narkootilisi aineid tarvitab 23.-st eluaastast, põhiliselt tarvitas heroiini ja fentanüüli süstimise teel) D.K suudaks kriminaalhooldusel olles täita sellega kaasnevaid rangeid käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi ning täielikult hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest. 2 3 Nii kriminaalhooldaja arvamuses kui ka kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on D.K-st lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht jätkuvalt kõrge ja seda vaatamata sellele, et D.K on vangistuses karistuse kandmise ajal läbinud sõltlastele mõeldud programmi 12 sammu ja õppinud eesti keelt ning ka töötanud. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt koosnes D.K suhtlusringkond vabaduses olles kriminaalkorras karistatud ja narkootilisi aineid tarvitavatest isikutest; elas enne vangistust vanemate juures ja tal oli probleeme narkootikumidega, on neid tarvitanud 2005.aastat; vabanemise järgselt töökoht puudub; kriminaalhooldusametnik ei toeta D.K vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist, kuna ka käesoleval ajal on D.K-st lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht kõrge. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt D.K-st lähtuv mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 73%, mis on kõrge, ja tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile ei toeta vangla D.K vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kuna D.K naaseks vanglast ennetähtaegse vabanemise korral elama samasse kohta, kus ta elas ka enne vangistust, s.o enda vanemate juurde xxx, siis tema varasem suhtlusringkond kriminaalkorras karistatud isikute ja narkootikume tarvitavate isiku näol jääks samaks ja on vähetõenäoline, et D.K suudaks hoiduda nendega lävimast ja selle käigus narkootilisi aineid tarvitamast ning uusi kuritegusid toime panemast. Nii kinnipeetava isiklikust toimikust kui ka D.K enda poolt kohtule 07.01.2011.a kohtuistungil avaldatu kohaselt pani ta vabaduses kuritegusid toime endale narkootiliste ainete hankimiseks. 07.01.2011.a kohtuistungil avaldas D.K muuhulgas ka seda, et kui teda ennetähtaegselt ei vabastata ja ta vabaneb tähtaegselt, siis ta soovib Eestist lahkuda ja mina elama Ukrainasse oma elukaaslase ja oma tütre juurde. Kohtu hinnangul oleks see D.K jaoks ka kõige parem lahendus – D.K vabaneks enda senisest kuritegelikust ja narkootikume tarvitavast suhtlusringkonnast ning saaks oma pere juures alustada elu n.ö uuelt ja puhtalt lehelt, olemata seotud kriminogeense ja narkootilisi aineid tarvitava suhtlusringkonnaga. Kuna vangistusest tähtaegse vabanemise aeg saabub peatselt, kinnipeetava iseloomustuses on selleks märgitud 27.02.2011.a, siis on nii D.K enda kui ka teiste vabaduses olevate isikute turvalisuse huvides, jätta D.K vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, et D.K saaks võimalikult kiiresti ja ilma uusi kuritegusid toime panemata ning uuesti narkosõltuvusse langemata realiseerida enda soovi pere juurde Ukrainasse elama asumiseks, ning sellega ühtlasi vabaneks D.K ka kiiremini siinsest ebasoovitavast ja halbade eluviisidega suhtlusringkonnast. Heli Sillaots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.