lg 4 ja Liikluseeskirja § 219 ning pani toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad
lg 2 ja
S § 56 lg 1 ja 63 lg 1 juhindudes karistuseks määratud
19 lg 2 alusel rahatrahv 10020 krooni s.o 167 trahviühikut ja
Kaebus 14.10.2010 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Z.Z kaebus otsusele väärteoasjas nr 2570,10,004273, milles kaebuse esitaja taotleb rahatrahvi asendamist arestipäevadega. On töötu, tööbüroos arvel ei ole, toetusi ei saa, elatub juhutöödest. Tunnistab end süüdi ja kahetseb tehtut. On nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 14.10.2010 kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 25.10.2010 saadetud vastuses teatas, et nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et otsuse tegemisel on arvestatud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Arvestatud on menetlusaluse isiku kahetsusega ja eelneva rikkumisega. Alkoholisisaldus juhi väljahingatavas õhus tuvastati tõendusliku alkomeetriga. Alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused väljendusid ka visuaalsele vaatlusel. Menetlusalune isik pani toime teo, millega seadis ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise juhtides tehniliselt kontrollimata sõidukit, alkoholi piirmäära ületades mitte vähem kui 0,53 mg/l. Lisaks ei suutnud peatada sõidukit teel etteaimatava mis tahes takistuse ees (väidetavalt metskits) sõites kraavi. Kuna menetlusalune isik on varasemalt toime pannud ohtliku rikkumise kiiruse ületamise näol ja selle eest määratud karistus ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma leidis kohtuväline menetleja, et lisaks põhikaristusele tuleb rakendada ka lisakaristust ja seda juhtimisõiguse äravõtmisega minimaalmääras 3 kuuks. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid isiku hoiakute muutmise kaudu ja seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks otsustama, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist. V™S § 132 lg 2 järgi võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Antud juhul taotleb kaebuse esitaja endale raskeimat karistust võimalikest. Kohtuväline menetleja jääb tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt V™S § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2 Ärakiri 4-10-3548 V™S § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 6 väärteoprotokolli kohaselt on Z.Z poolt toime pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev – 14.09.2010 kell 15.50 Lääne maakonnas Ridala vallas HaapsaluLaiküla maantee 4,4 km, liikus Laiküla suunas, juhtis mootorsõidukit Volvo 440 reg nr 655BCB seisundis, kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,58 mg +- 0,05 mg, seega mitte vähem kui 0,53 mg. Juhtis mootorsõidukit, millel on nõuetekohaselt läbimata tehnoülevaatus. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi
) § 20 lg 4, Liikluseeskirja § 219 ning väärtegu kvalifitseeriti
lg 2,
järgi.
lg 4 sätestab, et juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem. Liikluseeskirja § 219 sätestab, et liikluses kasutatava mootorsõiduki tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele.
lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi.
Kohus leiab, et Z.Z ütlustega, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja väljatrükiga on Z.Z poolt talle süüks arvatud väärteo toimepanemine tõendamist leidnud. Vastavalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile ja väljatrükile VTT tl 2,3 on 14.09.2010 Z.Z suhtes kasutatud kell 16.29 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110, mille lugem oli 0,58 mg/l, laiendmääramatus +-0,05 mg/l ja mõõtetulemus 0,53 mg/l. Samad tulemused nähtuvad ka väljatrükist. Z.Z on kirjutanud protokolli, et järelnähud (eile jõin). Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis /tl 4/ on Z.Z andnud väärteo kohta järgmiseid ütlusi - 14.09.2010 sõitis Haapsalust Kirblasse oma isikliku sõiduautoga Volvo 440 reg nr 655BCB. Haapsalust väljasõidul, Haapsalu-Laiküla maantee 4,4 km hüppas autole kits ette, mistõttu pidurdas järsult ning seetõttu kaotas auto juhitavuse ning sõitis teelt välja kraavi. Peale tema oli autos kaassõitja, kumbki viga ei saanud, samuti ei saanud kannatada teerajatised. Eelmine õhtu, s.o. 13.09 oli tarbinud alkoholi likööri Gabriel. Täna alkoholi tarvitanud ei ole. Enesetunne oli hea ja arvas, et on kaine ja võib autot juhtida. Teelt väljasõidu paika tuli politsei ning tuvastas tal joobe indikaatorvahendit kasutades. Sõidukil ei ole kehtivat tehnoülevaatust kuna kuu aega tagasi käis ülevaatusel kui tuvastati puudusi mille tõttu sõiduk tehnoülevaatust ei läbinud. Tunnistab süüdi, et juhtis mootorsõidukit, olles eelmine päev tarvitanud alkoholi ning et sõitis tehnoülevaatust mitteläbinud sõidukiga. Kahetseb juhtunut ning palub kergemat karistust kuna puudub kindel sissetulek, et trahvi tasuda. Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemist Z.Z poolt. Kohus leiab, et Z.Z pani lubatud alkoholipiirmäära ületamise toime hooletusest. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 18 lg 3 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Z.Z kinnitas, et ta eelmisel õhtul jõi alkoholi ja arvas, et on kaine, kuid tähelepanelikuma suhtumise korral oleks ta pidanud aru saama, et ei ole veel seisundis, mis lubaks tal autot juhtida. Mootorsõiduki juhtimise, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus, pani Z.Z toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Z.Z on tunnistanud, et teadis, et autol ülevaatus puudub, kuna kui ülevaatusel käis, siis esinesid puudused ja auto ülevaatust ei läbinud, järelikult juhtis tehnoülevaatuseta autot tahtlikult. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. 3 Ärakiri 4-10-3548 KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Z.Z on talle süüks arvatud
S § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et Z.Z rikkus
lg 4, Liikluseeskirja § 219 ja pani sellega toime väärteoprotokollis kirjeldatud väärteod, millised on kvalifitseeritavad
Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani.
Z.Z pani mõlemad väärteod toime ühe teoga. Kohtuväline menetleja on õieti leidnud, et karistus tuleb määrata KarS § 63 lg 1 alusel, mis sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tõepoolest, tuleb Z.Z-ile karistus mõista
S § 57 lg 1 p 3 alusel ja see on märgitud ka kohtuvälise menetleja otsuses. Samuti on Z.Z algusest pealetunnistanud oma süüd ning ka see on KarS § 57 lg 1 p 3 alusel karistust kergendav asjaolu, see aga kohtuvälise menetleja otsuses ei kajastu. Kohtuväline menetleja on oma seisukohas kirjutanud, et arvestatud on kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid, kuid kohus leiab, et osad kohtuvälise menetleja poolt märgitud asjaolud ei puutu konkreetsesse väärteoasja või ei ole tõendamist leidnud. Kohtuväline menetleja on viidanud asjaolule, et alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused väljendusid ka visuaalsel vaatlusel.
-19 sätestab väärteona mootorsõiduki juhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise. Teokoosseis räägib konkreetsetest numbritest ja teo karistatavus (seega ka karistuse raskus) ei sõltu sellest, kas isikul tuvastati visuaalsel vaatlusel alkoholi tarvitamise tunnuseid või mitte. Käesoleval ajal kehtiva seaduse järgi omavad visuaalsel vaatlusel kindlakstehtavad alkoholijoobele viitavad tunnused tähtsust vaid juhul, kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad juhi tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega –
Käesoleval juhul kohtule selliseid tõendeid esitatud ei ole. Nii kohtuvälise menetleja otsuses kui seisukohas on rõhutatud, et isik pani toime teo, millega seadis ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on nõus seisukohaga, et liiklusrikkumiste puhul tuleb rikkujale anda selge signaal, et tegemist on ohtliku teoga, mille tõttu võivad ohtu sattuda ka kaasliiklejad, kuid see saab väljenduda eelkõige selles, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huvidega, mis on üks karistuse mõistmise alustest. Liikluseeskirjad ongi kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvalisus. Liiklusväärteod on sätestatud Liiklusseaduses ja seal on sätestatud väga palju väärteokoosseise. Kohus leiab, et seadusandja on ilmselgelt liiklusalaste väärtegude eest karistuse ja karistuse piiride määramisel lähtunud ka asjaolust, et liiklusväärtegu on selline, millega võib kaasneda oht kaasliiklejatele ja seda juba ka karistuspiiride määramisel arvestanud. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel põhjendanud seda – „Menetlusalune isik pani teo, millega seadis ohtu nii ise enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise“. KarS § 58 loetleb karistust raskendavad asjaolud. Kohus ei leia, et kohtuvälise menetleja 4 Ärakiri 4-10-3548 poolt kirjeldatud asjaolu mahuks mõne karistust raskendava asjaolu alla. Karistust raskendavad asjaolud on aga seaduses ammendavalt loetletud ja kohtuvälise menetleja poolt tegelikult sellise karistust raskendava asjaolu arvestamine, mida seadus ette ei näe, ei ole kooskõlas seadusega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et tegelikult Z.Z poolt oli väärtegu toime pandud üldohtlikul viisil, mis vastavalt KarS § 58 p 7 on karistust raskendav asjaolu. Seisukohas on kirja ka, et lisaks ei suutnud isik peatada sõidukit etteaimatava mis tahes takistuse ees, mistõttu sõitis kraavi. Sellist asjaolu aga Z.Z-ile väärteoprotokollis süüks ei arvata ja sellise asjaolu arvestamine on väljumine väärteoprotokolli piiridest. Seega leiab kohus, et võimaliku ohuolukorra tekitamist karistust raskendavaks asjaoluks lugeda ei saa. Seega karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele tl 8 on Z.Z Lääne PP poolt 24.12.2009 karistatud
Otsus jõustus 07.01.2010 ja trahv makstud 20.01.2010. Kohtuväline menetleja on leidnud, et kuna eelmine karistus, s.t rahatrahv ei ole mõjutanud Z.Z seaduskuulekalt käituma, siis tuleb tema osas kohaldada lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kohtule jääb arusaamatuks, miks kohtuväline menetleja, leides ise, et rahatrahv ei mõjuta Z.Z õiguskuulekalt käituma, on määranud Z.Z-ile põhikaristuseks ikkagi rahatrahvi.
-19 lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi, aresti ja juhtimisõiguse äravõtmise. Seega põhikaristuse mõistmisel tuleb kaaluda, milline karistus mõjutab isikut õiguskuulekalt käituma. Kohtuväline menetleja on leidnud, et seda eesmärki täidab lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Kohus aga leiab, et sama hästi täidab seda eesmärki põhikaristusena mõistetav juhtimisõiguse äravõtmine, sest põhikaristusena rahatrahvi mõistmine, mis ei täida konkreetse isiku puhul eripreventiivset eesmärki, ei ole põhjendatud. Samas märgib kohus ka seda, et juhtimisõigus põhikaristusena ei ole raskem karistus kui rahatrahv. Rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine on oma olemuselt erinevad karistused, mis avaldavad isikule karistuse näol erinevat mõju – ühel juhul peab isik karistusena tasuma rahatrahvi, teisel juhul on isik karistuse kandmise ajaks kõrvaldatud liiklusest. Kohus leiab, et Z.Z-ile tuleb toimepandud väärteo eest karistuseks mõista põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Seega tuleb lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine tühistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et Z.Z süü on keskmine – alkoholi piirmäära ületamine oli
- 19 lg 2 sätestatud keskmises määras, Z.Z on algusest peale oma süüd tunnistanud. Esineb karistust kergendav asjaolu – kahetsus. Tegu on toime pandud hooletusest. Kohus leiab, et õiguskorra kaitsmise huvidest tingituna ei saa Z.Z-ile toime pandud väärteo eest mõista karistust alammäära lähedal, vaid see peab olema suurem. Samas aga arvestades eelloetletud asjaolusid leiab kohus, et mõistetav karistus peab olema karistuse keskmisest määrast väiksem. Z.Z taotles kaebuses, et talle mõistetud rahatrahv asendataks arestiga, kuid kuna arest on väärteokaristustest tõepoolest raskeim karistus ja rahatrahvi asemel aresti mõistmine ilmselgelt raskendaks isiku olukorda, siis sellist taotlust ei ole võimalik rahuldada. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 11.10.2010 otsus väärteoasjas nr 2570,10,004273 tuleb tühistada osaliselt – mõistetud karistuste osas ja kohus teeb selles osas uue otsuse, mis ei raskenda isiku olukorda – tühistab põhikaristusena mõistetud rahatrahvi, mõistab põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise ja tühistab lisakaristusena äravõetud juhtimisõiguse. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §§ 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2,
S §§ 56 lg 1, 63 lg 1. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.