lg 2, 3 alusel määrata rahatrahvi 268 eurot 43 senti tasumine ositi igakuiste maksetena 22,37 eurot kuus 12 kuu jooksul arvates täitemenetluse algatamisest kohtutäituri poolt.
lg 1 p 3 alusel on karistust kergendav asjaolu, sellega ei ole otsuse tegemisel arvestatud. Lisaks ei ole kohtuväline menetleja arvestanud tema poolt vastulauses esitatud teiste karistust kergendavate asjaoludega (
Töötab *, peakontor on Tartus, ehitusobjektid üle eesti. Oli tööl Haapsalus, tööpäev lõppes hilja, oli natuke väsinud, ei pannud tähele kiirust piiravat märki, mis oli seal teetööde tõttu. Teetööd olid sisuliselt lõppenud, maas oli korralik asfalt, puudusid teekattemärgised. Asula ala märkiva märgi mõjuala lõppedes valitses teel pilkane pimedus, vastassuunas sõitev auto pimestas ning seetõttu jäi inimliku eksimuse tõttu märkamata kiirusepiirang. Palub kohtul arvestada nende karistust kergendavate asjaoludega. Vastulauses esitas palgatõendi, mille kohaselt palk on 5845 krooni, millelt tuleb tasuda kohustuslikud maksud, määratud on trahvisumma, mis sisuliselt vastab kahe kuu palgale. Seega ei ole kohtuväline menetleja arvestanud majandusolukorraga. Palub
lg 2 kohaselt määrata rahatrahvi tasumise ositi 12 kuu jooksul, trahvisumma tasumine koheselt ei ole võimalik ning ei vasta sissetulekutele. Kaebuse esitaja palub tühistada väärteootsus nr 2570,10,004388, määrata põhikaristusena karistus rahatrahvina, mis on vastav üleastumise raskuse ning teenitava palgaga ning määrata rahatrahvi tasumine ositi , vähemalt 12 kuu jooksul. On nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas 2 Ärakiri 4-10-3900 Kohus saatis 2.11.2010 kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 10.11.2010 saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Arvestatud on vastulausega ja kahetsusega ning ka sellega, et isik on toime pannud eelnevalt sarnase rikkumise. Kuna menetlusalune isik palus karistuseks juhtimisõigust mitte ära võtta, sest sellest sõltub tema sissetulek, jättis kohtuväline menetleja lisakaristuse kohaldamata, piirdudes rahalise karistusega arvestades toimepandud teo ohtlikkust. Kiiruse ületamist isik eitanud ei ole, esitades selle põhjenduseks rida asjaolusid. Kohtuväline menetleja leiab, et ilmumine süü tunnistamisele on kergendav ajaolu, isik aga ei ilmunud kusagile, toimingud tehti kohapeal. Isik pani toime ühe ohtlikemast liiklusalastest rikkumistest, rikkumise kohta ülekuulamise protokollis ja kaebuses antud ütlused ei lange kokku. Karistuse mõistmisel peab eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks otsustama, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist. Karistus ei pea olema isikule meelepärane. Kohtuväline menetleja leiab, et karistus tuleneb seadusest, vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. V™S § 120 lg 1 alusel lahendada kaebus kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt V™S § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 3 väärteoprotokolli kohaselt on A.S poolt toime pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev – 22.09.2010 kell 23.30 Lääne maakonnas Ridala vallas ÄäsmäeHaapsalu-Rohuküla mnt 68.5 km, liikus Ääsmäe suunas, juhtis mootorsõidukit Ford Transit reg nr 760AXR liiklusmärgi 50 km/h mõjupiirkonnas kiirusega 100+-3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 47 km/h.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik liikluseeskirja (edaspidi LE) § 126 p 3 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 7422 lg 3 järgi. LE § 126 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. LS § 7422 lg 3 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise üle 40 kilomeetri tunnis. Kohus leiab, et A.S ütlustega ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga on A.S poolt talle süüks arvatud väärteo toimepanemine tõendamist leidnud. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile VTT tl 1 on 22.09.2010 teostatud riikliku järelevalve korras A.S poolt juhitava mootorsõiduki Ford Transit reg nr 760AXR liikumiskiiruse mõõtmist kell 23.30 Läänemaal Ridala vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteel, sõidu suund Ääsmäe poole. Kasutati kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr AS 005412, mis oli testitud 22.09.2010 kell 20.30 ja oli töökorras. Protokollis on kirjas, et sõiduk liikus üksinda ja lähenes. Seadme lugem 100 km/h, lubatud mõõdetaval teelõigul 50 km/h, kiiruse mõõtmise 3 Ärakiri 4-10-3900 laiendmääramatus +-3 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h. A.S on kirjutanud protokolli, et märkusi ei ole. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 2 on A.S andnud väärteo kohta järgmisi ütlusi: „Kahjuks ületasin kiirust kuna ei pannud liiklusmärki tähele ja pidin koju kiirustama. Kahetsen kiiruse rikkumist.“ Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemist A.S poolt. Kohus leiab, et A.S pani talle süüks arvatud väärteo toime hooletusest. Karistusseadustiku (edaspidi
) § 18 lg 3 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. A.S kinnitas, et ei märganud kiirust piiravat märki, kiirustas koju, kuid tähelepanelikuma suhtumise korral oleks ta pidanud seda märki nägema. Asjaolu, et tee on pime või et isikul on kusagile kiire või et ta on tööpäevast väsinud, ei anna mingil juhul võimalust väita, et seetõttu jäi märk nägemata ja see on kergendav asjaolu. Juht peab kohandama oma auto kiiruse selliseks ja juhtima autot tähelepanuga, mis võimaldavad tal näha liikluskorraldusvahendeid ja neid täita. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et A.S rikkus LE § 126 p 3 ja pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 3 järgi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 7422 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani. A.S on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 120 trahviühikut s.o 7200 krooni. Kaebuse esitaja heidab kohtuvälisele menetlejale ette, et kohtuväline menetleja on otsust tehes rikkunud Haldusmenetluse seadustiku. Väärteoasjade menetlemisel peab kohtuväline menetleja juhinduma Väärteomenetluse seadustikust ja karistusseadustikust, mitte Haldusmenetluse seadusest. Samuti leiab kaebuse esitaja, et otsus ei ole õige, kuna kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel arvestanud tema palga suurust. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda
lg 1 sätestatud alustest – seal ei ole kirjas, et karistuse mõistmise alus oleks isiku sissetuleku suurus. Küll sätestab
alused, mil kohus võib määrata karistuse kandmise ositi ja seal saab kohus arvestada isiku tööalast seisundit.
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on A.S kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu
Samuti on A.S algusest peale tunnistanud oma süüd ning ka see on
lg 1 p 3 alusel karistust kergendav asjaolu, see aga kohtuvälise menetleja otsuses ei kajastu. Kohus leiab, et kui isikuga teostatakse menetlustoimingud koheselt peale sündmust ja ta sealsamas kohapeal ülekuulamisel 4 Ärakiri 4-10-3900 tunnistab oma süüd, tuleb see samuti lugeda karistust kergendavaks asjaoluks
Vastasel juhul koheldaks ebavõrdselt isikuid, kelle väärtegu menetletakse sündmuskohal ja isikuid, kes kutsutakse menetlusaluse isikuna hiljem kohtuvälise menetleja juurde. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele tl 10-11 on A.S üks karistus liiklusalase väärteo eest LS § 74-22 lg 2 alusel, karistatud rahatrahviga, trahv tasutud. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv ei ole määratud vastavalt karistuse mõistmisele alustele, mõistetud kariostus on liiga range. Määratud on rahatrahv üle sanktsiooni keskmise määra. Samas A.S süü on keskmine – kiiruse ületamine oli LS § 74- 22 lg 3 sätestatud alammäärast 7 km/ h rohkem. Esinevad karistust kergendavad asjaolud - A.S on algusest peale oma süüd tunnistanud ja tegu kahetsenud. Tegu on toime pandud hooletusest. Samas on A.S üks kehtiv karistus kiiruseületamise eest. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus leiab, et arvestades kõiki eelkirjeldatud asjaolusid, tuleb A.S-ile mõista karistus, mis on karistuse keskmisest määrast väiksem. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 18.10.2010.a otsus väärteoasjas nr 2570,10,004388 tuleb tühistada osaliselt – mõistetud karistuse osas ja kohus teeb selles osas uue otsuse, mis ei raskenda isiku olukorda.
lg 1, 2, 3 alusel mõistab kohus karistuse, lähtudes teo toimepanemise ajal kehtinud seadusest, s.t, et kohus võtab rahatrahvi baassumma suuruseks
60 krooni. A.S on taotlenud kohtult karistuse tasumise tähtajaks määrata vähemalt 1 aasta, kuna tal ei ole võimalik korraga trahvi tasuda.
lg 2 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ja lõike 3 kohaselt ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. A.S on koos kaebusega esitanud töötasu tõendi /tl 10/, mille kohaselt ta viimase kuue kuu keskmine töötasu on olnud 5845 krooni. Kohus leiab, et A.S taotlus tuleb rahuldada, sest trahvi korraga tasumisel võib A.S sattuda igapäevase toimetulekuga raskustesse. Kohus määrab mõistetud trahvi tasumise ositi 12 kuu jooksul. Kohus selgitab, et vastavalt V™S § 204 lg 2 ja 3 – kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tervikuna kohtuotsuse jõustumiseks, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul peale jõustumist kohtutäiturile täitmiseks ja siis lisandub määratud trahvile ka täituritasu. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §§ 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, LS §-st 7422 lg 3 ja
/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.