← Eesti

8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Aarne Pruus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2010.a. Rapla Kohtuistungi aeg
  2. november 2010.a. Kriminaalasja number 1-10-5223 Kriminaalasi Jaan Jalukse ja G.F-i süüdistuses Süüdistatav Jaan Jalukse, isikukood 37907180325, EV kodanik, emakeeleks eesti keel, põhiharidusega, AS Salutaguse Pärmitehas tööline, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx, tõkend elukohast lahkumise keeld alates 12.veebruarist 2010 Süüdistus KarS §§ 201 lg. 2 p. 4 ja 344 lg. 1 Kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas Süüdistatav Süüdistus G.F, isikukood xxx, EV kodanik, emakeeleks eesti keel, keskharidusega, AS Rimi Eesti Food tööline, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx, tõkend elukohast lahkumise keeld alates 05.veebruarist 2010 KarS §§ 201 lg. 2 p. 4 ja 344 lg. 1 Kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 180 lg. 1 ja 3; 305 lg.1; 315 lg. 1, 4, 5 ja 8; 318 lg.1 ning 319 lg. 1 ja 2, 2 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Jaan Jalukse KarS § 344 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega ükssada miinimumpäevamäära s.o. viis tuhat

(5000)krooni. Süüdi tunnistada Jaan Jalukse KarS § 201 lg 2 p 4 järgi ja karistada teda rahalise karistusega ükssada kakskümmend miinimumpäevamäära s.o. kuus tuhat
(6000)krooni. KarS § 64 lg. 1 kohaselt lugeda kergem karistus raskemaga kaetuks ja liitkaristuseks kahe kuriteo eest mõista rahaline karistus ükssada kakskümmend miinimumpäevamäära s.o. kuus tuhat
(6000)krooni. Kars § 66 kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi ühe
(1)aasta jooksul s.o. viissada
(500)krooni kuus. Süüdi tunnistada G.F KarS § 344 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega ükssada miinimumpäevamäära s.o. viis tuhat
(5000)krooni. Süüdi tunnistada G.F KarS 201 lg 2 p 4 järgi ja karistada teda rahalise karistusega ükssada kakskümmend miinimumpäevamäära s.o. kuus tuhat
(6000)krooni. KarS § 64 lg. 1 kohaselt lugeda kergem karistus raskemaga kaetuks ja liitkaristuseks kahe kuriteo eest mõista rahaline karistus ükssada kakskümmend miinimumpäevamäära s.o. kuus tuhat
(6000)krooni. Kars § 66 kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi ühe
(1)aasta jooksul s.o. viissada
(500)krooni kuus. Rahalist karistust on võimalik tasuda vabatahtlikult täies ulatuses ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis. Tasumisel märkida viitenumber 4100064858 ja kohtuasja nr. 1-10-
  1. Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele ja rahalise karistuse ositi tasumine toimub täitemenetluse käigus. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada Jaan Jalukse ja G.F-i suhtes alates kohtuotsuse jõustumise päevast. Välja mõista Jaan Jalukselt ja G.F-ilt solidaarselt Anre Lantsi kasuks seitsekümmend tuhat (70 000) krooni kuriteoga tekitatud materiaalse kahju heastamiseks. Välja mõista Jaan Jalukselt ja G.F-ilt kummaltki riigi tuludesse 6525.- krooni sundraha. Sundraha on võimalik tasuda vabatahtlikult ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis. Tasumisel märkida viitenumber 2800049696 ja kohtuasja number 1-10-
  2. Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Kinnitada Jaan Jalukse kaitsja vanderadvokaat Eve Jundase tasuks kohtuistungist osavõtu ja istungiks ettevalmistumise eest kuus tuhat
(6000)krooni, millele tuleb lisada käibemaks üks tuhat kakssada
(1200)krooni. Kaitsja tasu jätta täies ulatuses riigi kanda. 3 Kinnitada G.F-ilt kaitsja vanderadvokaat Natalia Suvorova tasuks kohtuistungist osavõtu ja istungiks ettevalmistumise eest kuus tuhat
(6000)krooni, millele tuleb lisada käibemaks üks tuhat kakssada
(1200)krooni. Kaitsja tasu jätta täies ulatuses riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada maakohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega kohtus tutvuda. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu Jaan Jalukset süüdistatakse selles, et ta
  1. novembril 2009.a. koos G.F-iga koostas Tallinnas Magistraali kaubanduskeskuse juures Statoili tanklas AL-na esinedes AL-le kuulunud sõiduauto Mitsubishi Space Wagon reg. Märgiga XXX XXX omandamise eesmärgil sama auto ostu-müügi lepingu, millele kirjutas sõiduauto müüjaks AL isikuandmed, võltsis A.L allkirja, kandis ostjana G.F-i ja G.F allkirjastas lepingu kui auto ostja. Jaan Jalukse niisugune tegu on kvalifitseeritud KarS § 344 lg 1 ette nähtud kuriteona s.o. dokumendi võltsimisena õiguste omandamise eesmärgil.. Jaan Jalukset süüdistatakse veel selles, et ta olles
  2. aasta juunikuus saanud ALlt enda ja oma elukaaslase G.F-i kasutusse AL sõiduauto Mitsubishi Space Wagon registreerimisnumbriga XXX XXX ja olles kokkuleppe kohaselt kohustatud tasuma auto eest ositi 74 000 krooni, müüs auto
  3. novembril 2009.a. pärast koos G.F-iga auto fiktiivse ostu- müügi lepingu koostamist Tallinnas Magistraali kaubandusekeskuse juures Statoili bensiinijaamas 28 000 krooni eest JAle, pöörates sellega enda kasuks temale usaldatud võõra vara ja põhjustades ALle varalist kahju 74 000 krooni. Jaan Jalukse tegu on kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 4 ette nähtud kuriteona, s.o temale usaldatud võõra vara enda kasuks pööramisena isikute grupis. G.F-i süüdistatakse selles, et ta 23.novembril 2009.a. koos Jaan Jaluksega koostas Tallinnas Magistraali kaubanduskeskuse juures Statoili tanklas ALle kuuluva sõiduauto Mitsubishi Space Wagon reg. Märgiga XXX XXX omandamise eesmärgil sama auto ostu-müügi lepingu, millele kohaselt esines Jaan Jalukse ALna. Lepingule märgiti auto müüjana AL isikuandmed, J.Jalukse võltsis A.L allkirja ja auto ostjaks märgiti ja lepingule kirjutas ostjana alla G.F. G.F-i niisugune tegu on kvalifitseeritud KarS § 344 lg 1 ette nähtud kuriteona s.o. dokumendi võltsimisena õiguste omandamise eesmärgil.. 4 G.F-i süüdistatakse veel selles, et ta olles
  4. aasta juunikuus saanud ALlt enda ja oma elukaaslase Jaan Jalukse kasutusse AL sõiduauto Mitsubishi Space Wagon registreerimisnumbriga XXX XXX ja olles kokkuleppe kohaselt kohustatud tasuma auto eest ositi 74 000 krooni, müüs auto
  5. novembril 2009.a. pärast koos J.Jaluksega auto fiktiivse ostu-müügi lepingu koostamist Tallinnas Magistraali kaubanduskeskuse juures Statoili bensiinijaamas 28 000 krooni eest JAle, pöörates sellega enda kasuks temale usaldatud võõra vara ja põhjustades ALle varalist kahju 74 000 krooni. G.F-i tegu on kvalifitseeritud KarS § 201 lg 2 p 4 ette nähtud kuriteona, s.o temale usaldatud võõra vara enda kasuks pööramisena isikute grupis. Süüdistatavate vastuväited ja ütlused Jaan Jalukse tunnistab end süüdi dokumendi võltsimises ja eitab auto omastamist. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta ostis auto kannatanult 2007.aasta märtsikuus hinnaga 90 000 krooni, millest 16 000 krooni loeti tasutuks töötasu võla arvel ja tasuda jäi 74 000 krooni. Volikirja auto kasutamiseks tegi A.L G.F-ile. Registris jäi auto A.L nimele. Kokkuleppe kohaselt pidi registris omaniku vahetus toimuma pärast kogu summa tasumist ja selleks pidi A.L tema palgast iga kuu kinni pidama 2000 krooni. Kui palju A.L igas kuus kinni pidas, seda J.Jalukse ei tea. Tema tööandjaks oli sel ajal Clever Builder OÜ, kus ta töötas kuni 2008 novembri lõpuni. A.L oli äriühingu juht. Töö eest oli tasu 75 krooni tunni eest ja nii palka ka arvestati. Palk oli kuskil 10 000 krooni kuus ja A.L maksis seda sularahas. 01.detsembrist 2008.a. sai J.Jalukse tööandjaks AS Salutaguse Pärmitehas ja sellest ajast on tunnitasu 63.
  6. Töö ja töötamiskoht jäid samaks. Kuupalgaks kujunes siis kuskil 11 00 krooni ja rohkem, Auto müümise mõte tuli
  7. aasta kevadel, millest teatanud J.Jalukse ka A.Lle. Sellest olnud juttu
  8. aprillikuus ühel hommikul tööle sõites. 23.novembriks 2009.a. oli A.L nõusolek auto müümiseks olemas.
  9. oktoobril 2009.a. saatis A.L sõnumi, milles lubas auto ära viia. Sõnumi sisuks oli, et auto läheb müüki ja kas maksad juurde või ei. J.Jalukse vastanud sõnumile sooviga saada tagasi auto eest makstud 16 000 krooni ja teatas, et ta auto eest juurde ei maksa. A.L vastanud esmalt, et ta mõtleb ja siis teatas, et ei maksa 16 000 krooni tagasi.
  10. novembril 2009 saatis A.L sõnumi teatega, et laseb auto ära viia. Selle peale otsis J.Jalukse ostu-müügi lepingu blanketi ja otsis internetis avaldatud kuulutuste järgi autole ostja, kellega kohtus Tallinnas Magistraali tänaval Statoili tanklas. Auto hinnaks leppisid nad ostjaga 28 000 krooni, mille ostja tasus seal samas sularahas. Poole rahast sai G.F. A.Lle nad sellest rahast midagi ei andnud. J.Jalukse esines auto ostja ees A.Lna. Isikut tõendavat dokumenti ta ostjale ei esitanud ja ütles, et seda ei ole kaasas. Liikluskindlustuse lepingu pealt oli talle teada A.L isikukood, samuti teadis A.L aadressi. G.F kinnitas ka, et J.Jalukse on AL. Nad tegid samal päeval kaks müügilepingut, sest ostja Jaak Annuk algul kahtles tema isikus s.o. et kas J.Jalukse ikka on A.L. Siis tegi J.Jalukse esmalt lepingu G.F-iga, mille kirjutas G.F. Sellele lepingu järgi esines J.Jalukse auto omaniku A.Lna ja võltsis A.L allkirja. Teise lepingu tegid Riina ja auto ostja JA. Selle lepingu teksti kirjutas J.A ja J.Jalukse sellele midagi ei kirjutanud. J.Jalukse kinnitab, et 23.novembriks 2009 oli kogu summa 90 000 krooni Lantsile tasutud ja kokkuleppe kohaselt pidi olema 2000 krooni iga kuu tema palgast kinni peetud. Töösuhte lõpetamisel 2008 novembril A.L kinnitas, et järelmaksuga on kõik korras. Pärmitehases töötatud aja eest A.L kogu töötasu ei maksnud. A.L maksis n.ö. mustalt, aga väitis, et kõik on ametlik. Sularaha sissemaksed oma pangakontole tegi J.Jalukse kontole ise. Riina teadis, et auto eest on A.Lle kõik makstud. 2009.a. kevadel nõustus A. auto omaniku registris ümber vormistamisega, oktoobris aga enam ei olnud nõus. Kevadise jutuajamise juures G.F ei olnud. A.Lga alustas ta koostööd 2006 novembris Murastes, kus tegid kaks kuud ehitustöid ja kuskil krooni jäi tasu saamata. Järgmine töö oli elamu Luigel 2007.a. algul ja 5 tasu pidi olema 20 000 krooni, aga J.Jalukse sai 5000 ja 15 000 krooni on seega võlgu. Seejärel elamu Uuskülas, mille eest ei saanud midagi, kuid pidi saama kuskil 10 000 krooni. Pärast seda 2008.a. kevadel oli töö kinnitusvahendite kaupluses Würth, kus jäi saamata 3000 krooni. Samal kevadel tegi J.Jalukse ka töid A.L enda maja juures, mille eest jäi A.L võlgu 1000 krooni. Kokku võib A.L olla tööde eest võlgu 53 000 krooni. A.L on kinnitanud, et ta ei ole midagi võlgu, sest tööd olnud halvasti tehtud. Auto eest tasumise lõpptähtaega ei olnudki määratud. 2009.a. suvel lubas A.L G.F-i juureolekul auto tema nimele ümber registreerida. Nad said sel korral Raplas Konsumi kaupluses juhuslikult kokku ja rääkisid sellest. J.Jalukse küsinud A.Llt, et kas vormistame auto Riina nimele ringi ja A.L oli siis nõus. Auto eest tasumisest siis juttu ei olnud. 2009.a. kevadel olnud neil A.Lga sellest omavaheline jutt. Riina Staub tunnistab end samuti süüdi lepingu võltsimises ja eitab auto omastamist. G.F võtab omaks, et ta on allkirjastanud
  11. novembril 2009.a. lepingu, mille kohaselt ta ostis A.Llt auto. Leping ei vasta tegelikkusele. Lepingul on tema allkiri ja muu tekst on kirjutatud Jaan Jalukse poolt. Auto ostjaga sõlmitud lepingul (t.l. 12) on samuti tema allkiri. Sõiduki andmed ja müügihind on kirjutatud J.Jalukse poolt. J.Jalukse ostis auto A.Lilt järelmaksuga ja hind oli 90 000 krooni. A.L pidi auto hinna Jaani palgast maha võtma. G.F ei tea, kuidas see toimus. Neil oli jutt, et 16 000 krooni on sissemaks ja tasuda jäi 74 000 krooni. Kas ja kui palju A.L palgast kinni pidas, seda G.F ei tea. Kokkuleppe tegemise juures ta ei olnud. Ükskord said nad Rapla Konsumi kaupluses A.Lga kokku ja siis Jaan küsis, et millal läheme autot ümber vormistama, võlgadest siis juttu ei olnud. See kohtumine ja jutuajamine võinud olla 2009.a. sügise poole. G.F teab, et A.L saatis sõnumi, milles teatas, et tuleb treileriga ja viib auto ära. Ta luges seda sõnumit. See võis olla
  12. või
  13. novembril 2009.a. Enne seda oli A.Llt tulnud veel üks sõnum, milles küsiti, kas maksame juurde või midagi taolist. Summat, mida A.L küsis, G.F öelda ei oska. Neil ei olnud endal raha, et autoregistris omaniku vahetus vormistada. G.F ei tea, miks oktoobrikuus A.L enam sellega nõus ei olnud. Jaan esines auto ostja ees A.Lantsina. Ostja küsis isikut tõendavat dokumenti, mida Jaan ei esitanud. Jaan ütles ka A.Li elukoha. G.F ei tea, kas ta kinnitas auto ostjale, et auto müüjaks on A.L. Auto müügiks oli A.Li suuline nõusolek. G.F ei olnud ise seda kuulnud, kuid järeldas, et A.L oli nõus auto omaniku vahetusega. A.Lile ei esitanud ta müügilepingut allakirjutamiseks sellepärast, et A.L ei oleks alla kirjutanud, sest ta tahtis autot tagasi saada ja ära viia. Jaan ei ole konkreetselt öelnud, millised summad on A.Lilt saamata. Samuti ei tea ta, milliseid töid Jaan A.Li jaoks tegi, aga nad käisid koos töid tegemas ja Jaan ei saanud kõiki tasusid kätte. Volikiri auto kasutamiseks oli A.Li poolt tehtud G.F-i nimele, sest Jaanil ei olnud juhtimisõigust. Auto müüsid nad ära sellepärast, et nad kartsid kaotada auto eest tasutud raha. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Jaan Jalukse ja G.F-i tegevuses on mõlema süüks pandud kuriteo koosseisulised tunnused tõendatud ning puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Kannatanu on kinnitanud ja süüdistatav J.Jalukse võtab omaks, et omandiõigus autole pidi kannatanult J.Jaluksele üle minema pärast kogu kokku lepitud summa tasumist. Seepärast ei saa omandiõigust autole lugeda üleläinuks valduse üleandmisest vastavalt Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg.
  14. G.F ja J.Jalukse on kinnitanud, et auto üleandmine toimus
  15. aasta märtsikuus ja kannatanu on samuti kinnitanud, et juunikuu on ta auto üleandmise ajana öelnud ekslikult. Seega tuleb erinevalt süüdistuses märgitust lugeda tõendatuks, et auto üleandmine toimus 2007.a. märtsikuus. Tegemist ei ole süüdistatavate olukorda raskendava muutusega ja kuritegude toimepanemise aeg jääb samaks. Asjas ei ole vaidlus selle üle, et J.Jalukse ja kannatanu leppisid auto hinnaks 90 000 krooni, millest 16 000 krooni loeti tasutuks varasemate saamata töötasude arvel ja tasuda jäi 74 000 krooni. Samuti tuleb kannatanu ja J.Jalukse ütluste alusel lugeda 6 tõendatuks, et auto eest tasumiseks pidi kannatanu pidama igas kuus J.Jalukse töötasust kinni 2000 krooni. Samal ajal tuleb kannatanu ütluste alusel lugeda tõendatuks, et J.Jalukse töötasust ei olnud võimalik kinnipidamisi teha ja kokku lepitud summa jäi tal auto eest saamata. Usaldusväärsed ei ole J.Jalukse järgmised väited: -et 2008.a. novembrikuus töösuhte lõpetamisel Clever Builder OÜ-ga kannatanu kinnitas, et auto eest tasumisega oli kõik korras ja ta saanud kannatanust nii aru, et kõik oli makstud; -et kannatanu kui tööandja esindaja pidas tema töötasust igas kuus kinni kindla summa auto eest tasumiseks; -et 2009.a. kevadel andnud kannatanu nõusoleku auto omaniku vahetuseks registris. J.Jalukse vastuväited on ümber lükatud kannatanu AL ütlustega, milledest nähtub, et ta müüs 2007.aasta märtsikuus auto Jaan Jaluksele 90 000 krooni eest, J.Jalukse oleks pidanud maksma 2000 krooni kuus, mille kannatanu oleks tööandjana pidanud J.Jalukse palgast kinni. J.Jalukse töötas Clever Builder OÜ-s, millise juhatuse liige oli kannatanu. Kannatanu kirjutas G.F-i nimele volituse auto kasutamiseks. Omaniku ümberregistreerimine oleks pidanud toimuma pärast kogu summa laekumist. Tegelikult ei olnud J.Jalukse palgast midagi kinni pidada. Clever Builder OÜ tegi töid Salutaguse Pärmitehase AS-ile. J.Jalukse oli pärmitehases operaator ja töötas kannatanu alluvuses kuni
  16. detsembrini 2008.a., mil sai J.Jalukse tööandjaks otse pärmitehas. Varem esitas kannatanu Clever Builder OÜ esindajana tehtud tööde eest pärmitehasele arveid. AS Salutaguse Pärmitehas maksis Clever Builder OÜ-le 63.10 krooni ühe tunni eest. Palka maksis kannatanu J.Jaluksele sularahas, vahel kandis ka pangakontole. J.Jalukse teatas iga kuu lõpus oma töötunnid ja nende põhjal arvestas kannatanu tema palga. Allkirju töötasu kättesaamise kohta ta J.Jalukselt ei võtnud. Kõik, mis oli teenitud, sai ka välja makstud. Igas kuus oli J.Jaluksel mingi probleem rahaga ja ta palus mitte kinni pidada. Nii ei saanudki auto eest ühtegi mahaarvamist teha. Auto eest järelmaksu lõpptähtaega ei olnud kokku lepitud Nõusolekut auto registreerimiseks G.F-i nimele ei ole kannatanu kunagi andnud. 2009.a suvel hakkas ta J.Jalukselt auto eest raha aktiivsemalt nõudma, aga teda oli telefoni teel raske kätte saada. Rääkida õnnestus tal J.Jaluksega kaks korda ja siis viimane ütles, et tal ei ole seda raha kuskilt võtta, lubas auto tagasi anda ja küsis tagasi ettemaksu 16 000 krooni, milline oli J.Jaluksel saamata jäänud töötasu. Kannatanu ei olnud nõus seda rahasummat tagastama ega autot tagasi võtma. Lõpuks saatis kannatanu J.Jaluksele sõnumi, et viib auto treileriga ära. Kui kannatanu läks treileriga autot tooma, siis autot Raplas Koidu tänaval J.Jalukse maja juures enam ei olnud. Varem oli kannatanu autot sealt mööda sõites kogus aeg näinud. Ka sõnumi saatmise päeval oli auto J.Jalukse maja juures. Sellest kolm päeva hiljem autot enam ei olnud. Kohtul ei ole alust kannatanu ütlustes kahelda. Kannatanu taotleb süüdistatavatel auto eest hüvituseks 70 000 krooni väljamõistmist. Asja lahendamisel ei ole oluline, millise summa kandis AS Salutaguse Pärmitehas
  17. ja
  18. aastal Clever Builder OÜ-le igakuuliselt arvete alusel töö eest, mille vahetuks teostajaks oli J.Jalukse ja et tasuks osutus tööajatabelite alusel kokku 267 809.- krooni (t.l. 45-76) Hind 63.10 krooni tunni eest ei olnud kokku lepitud J.Jaluksel oma tööandjaga, vaid kahe äriühingu vahel. J.Jalukse oli Clever Builder OÜ töötaja. Clever Builder OÜ osutas pärmitehasele teenust. Kogu AS-i Salutaguse Pärmitehas poolt Clever Builder OÜ-le igas kuus teenustöö eest tasutud summa ei kuulunud väljamaksmisele J.Jaluksele, sest tegemist oli Clever Builder OÜ-le alltöövõtu lepingu alusel makstud tasuga ja tasu J.Jalukse poolt tehtud töö eest (nähtub tööaja tabelitest) oli vaid üks osa arvete järgi tasutud summadest.. Seepärast ei ole asja lahendamisel tähtsust AS Salutaguse Pärmitehas poolt esitatud tööaja arvestuse tabelitel ajavahemiku kohta 2007.a. septembrist kuni 7 novembrini 2008.a. ega neile märgitud töötasudel. (t.l. 45, 47, 50, 52, 54, 56, 58, 60, 62, 64, 66, 68, 70, 72 ja 74) Asjaolu, et J.Jalukse pangakontodele on samal ajavahemikul laekunud töötasudena 195 080 krooni ja mitte 267 809 krooni, ei anna alust väita, et J.Jalukse sai oma tööandjalt kokkulepitust vähem töötasu ja et
  19. detsembriks 2008.a. oli kannatanu teinud J.Jalukse arvel (kokkulepitust madalamas määras töötasu maksmise teel) auto eest kõik kinnipidamised ning J.Jalukse saanud seeläbi auto omanikuks. J.Jalukse on kinnitanud, et kannatanu maksis töötasu sularahas ega andnud kunagi ühtegi teatist välja makstud ja kinni peetud summade kohta. Kohus leiab, et kui J.Jalukse nõustus sel viisil töötasu saamisega, siis oleks ta ise pidanud igakuuliselt kannatanult raha saades tundma huvi, kas kannatanu on tema tasust teinud auto eest mahaarvamise või mitte ja pidama sellekohast arvestust. Kuna J.Jalukse töösuhe kannatanu poolt juhitud Clever Builder OÜ-ga lõppes 01.detsembrist 2008.a., siis ei saanud auto hind 74 000 krooni olla selleks ajaks 2000 krooni kaupa kuus ka tasutud. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, et pärast
  20. aasta detsembrikuud ei õnnestunud tal enam J.Jaluksega telefoni teel kontakti saada. Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamisel tähtsust ka J.Jalukse pangakontode väljavõtetel, kontodele Clever Builder OÜ või kannatanu poolt isiklikult kantud summadel ega J.Jalukse poolt ise sularahas makstud summadel. Samuti ei puutu asjasse J.Jalukse ja G.F-i ütlused aastatel 2006-2008 kannatanu tellimusel või kannatanuga ühiselt tehtud mitmesuguste ehitustööde kohta, nende tööde eest saamata jäänud tasude kohta kokku summas 53 000 kroonija kannatanu ütlused J.Jalukse töö kvaliteedi ja panuse kohta nende tööde tegemisel. Kui J.Jaluksel jäi kannatanult nende tööde eest kokku lepitud tasu saamata, siis mõistlikult käitudes oleks tulnud koheselt pöörduda kannatanu poole võlgujäänud summade tasaarvestamiseks auto eest tasumisele kuuluva summaga. J.Jalukse väide, et
  21. novembriks 2009.a. oli auto eest kogu summa tasutud ja et seda teadis ka G.F, on üldine ja tõendamata. Kui J.Jalukse oli veendunud, et kogu summa on tasutud, siis jääb arusaamatuks, miks oli vaja karta auto äraviimist kannatanu poolt ja auto pärast kannatanult sellekohase sõnumi saamist kiiresti väidetavalt tasutud ostuhinnast oluliselt odavamalt ära müüa. Süüdistatavate ühist tahtlust kannatanu auto enda kasuks pöörata kinnitavad faktid, et nad sõitsid sama autoga selle müümise eesmärgil koos Tallinna ostjaga kokku lepitud kohta, kus J.Jalukse esines auto ostja ees A.Lna, mida G.F kinnitas omakorda fiktiivsele ostu-müügi lepingule allakirjutamisega. Kohus ei saa nõustuda kaitsjate seisukohaga, et selle lepingu alusel ei olnud võimalik omandada õigusi. Vastutus KarS § 344 lg. 1 järgi on võimalik ka juhul, kui võltsitud dokumendi alusel omandab õiguse teine isik. Süüdistatavad pidid aru saama, et sama leping oli vajalik auto ostjale omaniku vahetuse vormistamiseks autoregistris. Kohtule on esitatud sama leping koos auto ostja J.A ja G.F-i vahelise lepinguga ja J.A taotlusega (t.l. 10) autoregistrile sama auto registrist kustutamiseks. Süüdistatavate poolt vormistatud ja võltsitud allkirja omav leping (t.l. 9) lõi J.As arusaama, et J.Jalukse oligi auto omanik A.L. Pärast võltsitud allkirjaga lepingu koostamist esines J.A ees auto omanikuna G.F, kellelt nõustus J.A auto ostma ja vormistama selleks eraldi kirjaliku lepingu. (t.l. 12) Nii andis lepingu võltsimine süüdistatavatele võimaluse anda auto J.Ale üle ja nõuda J.Alt auto eest raha s.o. teostada J.Ale seaduslikuna näiv tehing. Auto üleandmine ostjale niisugustel asjaoludel on käsitletav võõra vara enda kasuks pööramisena. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kuni
  22. novembrini 2009.a. oli kannatanu ja J.Jalukse vahel auto osas võlasuhe. Kui J.Jaluksel jäi ka Clever Builder OÜ-st saamata osa töötasust või tasu kannatanu tellimusel tehtud muude tööde eest, siis ei andnud see õigust kannatanu auto omastamiseks. Kannatanu ja J.Jalukse olid kokku leppinud, et omandiõigus autole läheb üle pärast kogu ostuhinna tasumist ja seepärast oleks J.Jalukse pidanud täpselt kindlaks tegema, mis ajast sai ostuhind väidetavate saamata jäänud töötasude arvel tasutuks s.o. mis ajast ta hakkas pidama end auto omanikuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg. 1 ja 198 kohaselt on võimalik küll 8 vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestamine, milleks tuleb teha teisele poolele avaldus, kuid J.Jalukse ei ole teinud kannatanule saamata töötasude kohta ühtegi avaldust ega ettepanekut auto ostuhinna tasaarvestamiseks. J.Jalukse ja G.F on pannud toime kavatsetult kaks teise astme kuritegu. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid süüdistatavate käitumises ei ole. Mõlema kuriteo eest on ette nähtud karistusena kas rahaline karistus või vangistus. Kuritegude toimepanemise asjaolusid arvestades on õiguskorra kaitse huvides ja süüdistatavate poolt edaspidiste süütegude ärahoidmise eesmärgil küllaldane mõlemale süüdistatavale rahaline karistus ja karistuse määr võib jääda alla veerandi selle karistusliigi maksimaalmäärast. Kuna süüdistavad on pannud toime kaks kuritegu, millede tulemusena on kannatanu kaotanud võimaluse oma vara tagasi saada, siis ei pea kohus õiges süüdistatavate vabastamist karistuse kandmisest vastavalt KarS § 73 lg.
  23. Arvestades süüdistatavate materiaalset olukorda peab kohus vajalikuks määrata rahalise karistuse tasumine ositi. Põhjendatuks tuleb lugeda kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi 70 000 krooni väljamõistmiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahju saaja olukorda, mis oleks võimalikult lähedane kahju tekkimise eelsele olukorrale. Tegemist on mõlema süüdistatava poolt ühiselt kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahjuga vastavalt VÕS §
  24. Ühiselt tekitatud kahju eest on VÕS § 137 lg. 1 kohaselt ette nähtud süüdlaste solidaarne vastutus. Süüdistatavate kaitsjad on esitanud kohtule taotluse tasu kinnitamiseks. Kohtuistung toimus alates kella 10.00 kuni 16.
  25. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.detsembri 2009.a., 09.veebruari ja
  26. juuni 2010.a. otsustega kehtestatud p. 18 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld või lihtmenetluse istungil osalemise eest 250 krooni iga poole tunni kohta ja p. 16 kohaselt on kaitsja tasu kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistumise eest samuti 250 krooni iga poole tunni kohta, kuid mitte üle 3000 krooni. Sama otsuse p. 19 kohaselt lähtutakse tasu arvestamisel istungi algus ja lõpu kellaajast lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Seega jääb tasuks kummagi süüdistatava kaitse eest 6000 krooni, millele tuleb lisada käibemaks. Indrek Saar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.