lg 2 järgi rahatrahviga 12 trahviühiku ulatuses; otsus vaidlustatud kogu ulatuses, kaebaja taotleb väärteomenetluse lõpetamist Kaebuse esitaja M.T (isikukood XXX, elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht JPL) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, korrakaitsebüroo Asja arutamise aeg ja koht 09. märtsil 2011.a, Liivalaia kohtumaja Istungitel osalenud isikud Kaebuse esitaja M.T Põhja Prefektuur, Kohtuvälise menetleja esindajad Hannes Küünarpuu, Enel Reegat RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 1, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas: Jätta M.T kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 29.09.2010.a otsus väärteoasjas nr 2373,10,005622 M.T karistamises
22 Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud, menetluse käik 07.09.2010.a on koostatud väärteoprotokoll AB1204430 selle kohta, et M.T juhtis 07.09.2010.a kell 11:19 Harjumaal Saue vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla 1. km mootorsõidukit kiirusega, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h, sõites kiirusega 77+-3 km/h. Lubatud suurim kiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Sellega rikkus M.T liikluseeskirja (LE) § 126 p 3 ja pani toime liiklusseaduse (
) § 74 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 29.09.2010.a otsusega väärteoasjas 2373,10,005622 määras Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja M.T-le
720 krooni. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja ütlustega. 18.10.2010.a esitas M.T kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, vaidlustas otsuse täies ulatuses. Kaebuse kohaselt ei ole vastulauses esitatud asjaolusid otsuse tegemisel arvesse võetud, vastulauses esitatud tõendite hindamata jätmine on oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine. Tõendamata on väited, et kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras ja omas kehtivat taatlust, ning et kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Rikud on isiku kaitseõigust, sest kohtuväline menetleja ei kogu menetlusalust isikut õigustavaid tõendeid ega pööra menetlusaluse isiku esitatud tõenditele mingisugust tähelepanu. Kohtuistungil jäi M.T esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et kaebus on alusetu, palus jätta selle rahuldamata. Mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, rikkumine on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ja kohtus antud tunnistajate ütlustega ning nendega kooskõlaliste kaebaja ütlustega. Kohus kuulas tunnistajatena üle Sergei K (K ) ja Kaspar R ning avaldas väärteotoimikus sisalduvad väärteoprotokolli AB1204430, liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, 07.09.2010.a ettekande; vastulause koos sellele lisatud fotoga; 29.09.2010.a otsuse väärteoasjas, karistusregistri teatise; 10.10.2010.a maksekorralduse; mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistuse TJI 5.3-1/12.04.07, mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS- 09/00113, Eesti Akrediteerimiskeskuse Tunnistus reg nr E129 koos lisaga, Politseija Piirivalveameti 01.01.2010.a käskkirjaga nr 40 kinnitatud metoodika MM 10-2010 „sõiduki kiiruse mõõtmine“ koos lisadega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud väärteoasja kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, tunnistajad ja kohtuvälise menetleja seisukoha, uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning 2 hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Kuivõrd käesoleval juhul on määratud isikule karistus väärteoasjas mõõtetulemuste alusel, pidi mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuseks olema mõõtmised teinud pädev mõõtja, kes kasutas mõõtevahendit, mille taatluskohustus oli täidetud või mis oli jälgitavalt kalibreeritud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kohus on seisukohal, et väärteoasjas kohtus uuritud tõenditest ei nähtu asjaolusid, mis võiksid anda alust kahtlemiseks selles, et M.T juhitud sõiduki kiirust mõõtis pädev mõõtja, kes kasutas selleks taadeldud ja töökorras ning testitud mõõtevahendit järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Asjaolu, et Põhja Prefektuur’ile on väljastatud erialase pädevuse kohta tõend E129, nähtub vastavalt märkelt kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokollilt, on tõendatud Eesti Akrediteerimiskeskuse vastava tunnistusega ja kaebaja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub ka ning mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistusega TJI 5.31/12.04.07 ja taatlustunnistusega nr TTRSS-09/00113 on tõendatud ja vaidluse all ei ole asjaolud, et kiiruse mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseadme kohta oli väljastatud tüübikinnitustunnistus ning et see oli taadeldud ning et taatlus oli mõõtmise ajal kehtiv, samuti et seadet oli mõõtmisele eelnevalt testitud 07.09.2010.a ning seade oli töökorras. Asjaolu, et liiklusjärelevalvet toimetanud politseiametnikel ei olnud kõiki kohtus uuritud tõendeid mõõteseadme taatlemise ja mõõtja pädevuse kohta menetlusalusele isikule esitada tema kinnipidamise kohas, mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatust ei mõjuta ning väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist ei tähista. Kõiki vastavaid andmeid oli menetlusalusel isikul võimalik üheselt tuvastada ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokollilt ning on olnud võimalus uurida nii kohtuvälises kui kohtulikus väärteomenetluses. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva väärteoasja menetluses ilmnenud ka asjakohase mõõtemetoodika järgimist ümber lükkavaid ega kahtluse alla seadvaid asjaolusid. Kohtus üle kuulatud tunnistaja K. R ütlused mõõtmisolustiku ja mõõtmise käigu kohta on kattuvad kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kantuga nii kiirusmõõteseadme kasutamise, mõõtmise tehiolude, patrullauto asukoha, mõõterežiimi valiku, mõõdetud mootorsõiduki liikumise kirjelduse kui seadme helisignaali kohta. Kohtul puudub igasugune alus kahelda ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli õigsuses seadme lugemisse, mõõdetaval teelõigul olnud lubatud sõidukiirusesse ega seadme tabloole fikseeritud näidu näitamisse puutuvas osas. Kuivõrd väärteoprotokolli kantud ütlustesse on menetlusalune isik märkinud mõõteseadme taatlemisse puutuvate dokumentide mitteesitamise ja neis esialgsetes ütlustes ei ole mingit märget talle mõõteseadme näidu mittetutvustamise kohta, ei pea kohus selliseid hilisemaid kohtus antud ütlusi usaldusväärsetemateks tunnistaja ütlustest. Mõõtmisel ega selle fikseerimisel ei ole kohus tuvastanud Metoodika „sõiduki kiiruse mõõtmine“ eiramisi. Kaebaja etteheited teda õigustavate tõendite mittekogumise ja tema esitatud tõenditele tähelepanu pööramata jätmise kohta on kohtu hinnangul samuti alusetud. Kaebaja on kohtuvälise menetleja poolt väärteoasja menetlemisel kogumata jäetud tõendina osundanud 3 väidetavalt tema ees liikunud sõiduki juhi ütlustele, samas ei selgunud kohtus, kuidas sellise isiku mistahes ütlused oleksid võinud mõjutada kaebaja rikkumise tõendatusele hinnangu andmist. Mistahes muude tõendite kogumata jätmisele kaebaja osundanud ei ole.
22 objektiivse koosseisu puhul kuulub tõendamiseseme asjaolude hulka mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine. Riigikohus on 29.01.2010.a otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-82-09 (p 15) märkinud, et „Kuigi inimese meeleorganid ei võimalda süüteomenetluseks vajaliku kindlusega hinnata sõiduki kiirust, on tunnistaja ütluste põhjal võimalik rekonstrueerida muid üksiku kiirusemõõtmise toimumise asjaolusid, mis kokkuvõttes võimaldavad hinnata kiirusemõõtmise tulemi usaldusväärsust. Sellisteks tunnistaja ütluste abil tuvastatavateks tehioludeks võivad näiteks olla kiirusemõõtmise koht, kiirust mõõtva politseiametniku asetsemine tee ja sõiduki suhtes, juhi isik, üldine liiklustihedus konkreetsel ajahetkel, ilmastikutingimused jms asjaolud. Sellest tulenevalt saab kohus muude tõendite kõrval ka nimelt tunnistaja ütluste kaudu hinnata menetlusaluse isiku väiteid selle kohta, et politseiametnik ei mõõtnud tema juhitud sõiduki kiirust.“ Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesoleval juhul ei ole vaidluse all ükski osundatud lahendis esile toodud asjaoludest, ei oleks ka kaebaja sõiduki ees liikunud sõiduki juht saanud anda käesolevas asjas mistahes asjas tähtsust omada võivaid ütlusi tema taga liikunud sõiduki kiiruse ega selle kiiruse mõõtmise kohta. Vaidluse all ei ole ning nii kaebaja enda kui tunnistaja K. R ütlustega on tõendatud, et kaebaja sõiduki ees liikus kiiruse mõõtmisele eelnenud ajal teine sõiduk – kumma auto kiirust kuidas ja millal täpselt neist kahest mõõtja S. Kask aga mõõtis ning kumma sõiduki kiiruse M.T väärteoasjas paiknevasse liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kandis, selle kohta ei saaks selle kaebaja ees liikunud auto juht mingeid ütlusi anda. Tõendiks, mille abil kontrollida kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kantud andmete seotud just kaebaja sõidukiga, saavad käesolevas asjas olla üksnes tunnistaja K. R ütlused, mida kohtuväline menetleja ka kogunud ja kohus kontrollinud on. Kohus on seisukohal, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kantuga kooskõlaliste tunnistaja K. R ütlustega ongi käesolevas väärteoasjas tuvastatud, et S. Kask mõõtis 07.09.2010.a kell 11:19 ja kandis väärteoasja tõendite hulka kuuluvale kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile just M.T juhitud auto kiiruse. Kohtu hinnangul ei välista kaebaja väärteo tõendatust asjaolu, et tema ees liikunud sõiduki kiiruseks on menetluses väidetud kaebaja sõiduki kiirusest väiksem kiirus. Nii vastulausest kui kaebaja ütlustest kohtuistungil nähtub üheselt, et tema ees liikunud sõiduki spetsiifiline registreerimismärk oli talle meelde jäänud juba Pärnu mnt-l toimunud möödasõidust, mistõttu ei pidanud ta sellest numbrimärgist teadlik olemiseks seda märki kogu mõõtjani lähenemise aja lähedalt nägema ning sõidukite vahel sai olla ka mõlema kiiruse mõõtmiseks vajalik vahemaa. Arvestades asjaolu, et kaebajast oli möödunud temast kiiremini liikunud sõiduk, pidigi kaebaja ja temast möödunud sõiduki vahele tekkima ja jääma teatud vahemaa ning seda ka juhul kui kaebajast möödunud sõiduk liiklusmärkidele „351“ lähenedes hiljem kiirust alandas. Selline piisava vahemaa olemasolu ning sõidukite pidev liikumine ajas ei välista, et kaebaja ja tema ees liikunud sõidukite kiiruste fikseerimise ajahetkedel oli sõidukitest suurem kiirus parasjagu tagumisel sõidukil, seda eeskätt juhul kui esimene auto mõõtmise ajal pidurdas ja tagumine kiirendas, millist võimalust kinnitab ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli tehtud vastav märge. Et kahe auto vaheline kaugus oleks olnud liiga väike võimaldamaks kaebaja sõiduki kiiruse mõõtmist, on välistatud ka kaebaja enda ütlustega, mille kohaselt ta nägi mõõtjat kaugelt juba sel hetkel kui tema ees liikunud sõiduk eest ära liikus. Arvestades kaebaja esitatud fotolt nähtavat tee kulgemist kurviga paremale, on kohtu hinnangul ilmne, et kaebaja sõiduk sai olla mõõtjale nähtav hiljemalt hetkest, mil kaebaja ees liikunud sõiduk möödus eesõigusmärgist „221“ ning mis jättis mõõtjale omakorda piisava aja kaebaja sõiduki kiiruse fikseerimiseks ning kaebajale peatumismärguande andmiseks. Ka on eluliselt 4 ebausutav, et S. Kask fikseeris 77+-3 km/h kaebaja ees liikunud sõiduki kiiruseks ning jättis selle sõiduki siiski peatamata vaatamata selleks kõigi võimaluste olemasolule ning peatas sõiduki, mille kiirust ta tegelikult mõõtnud ei olnud. Et kaebaja poolt esitatud vastulause, sh sellele lisatud foto oleks jäänud kohtuvälises menetluses põhjendamatult tähelepanuta, kohus tuvastanud ei ole. Kohtuistungil on kaebaja ise kinnitanud, et kogu fotol nähtav tee oli ala, millel oli suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h ning et see piiranguala algas ja lõppes väljaspool fotolt nähtavat ala. Samuti ei ole vaidluse all, millist teelõiku foto kajastab ning et kaebaja sellel liikus. Kuivõrd sellised asjaolud ei ole aga väärteoasjas ka vaidluse all, ei oma fotolt nähtuv väärteoasjas kaebajale etteheidetava rikkumise tõendatusele hinnangu andmisel ka mingit tähtsust ja sellele fotole kohtuvälises menetluses tehtud otsuses eraldi osundamata jätmine ei ole käsitletav kaebaja esitatud tõendi tähelepanuta jätmisena. Kaebaja ees liikunud sõiduki juhti ja tema ütlustesse puutuvat on kohus juba eespool käsitlenud. Seega oli kohtuvälise menetleja otsusesse vastulause kohta märgitu kohtu hinnangul piisav V™S § 74 lg 1 p 8 täitmiseks ja väärteomenetlusõigust kohtuväline menetleja vastulause käsitlemisel rikkunud ei ole. Puutuvalt Sergei Kase poolt esitatud ja väärteotoimikusse (lk 5) lisatud ettekandega osundab kohus, et see ei ole iseseisvaks tõendiks tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks, kuid kohtuväline menetleja ei ole sellisele dokumendile ka tõendi väärtust omistanud, mistõttu ei mõjuta sellise dokumendi olemasolu väärteotoimikus kohtuvälise väärteomenetluse õiguspärasust. Samuti ei lähtu ettekandest kohus kaebaja käitumisele hinnangu andmisel. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole lugenud väärteo faktilisi asjaolusid tõendatuks ilma vastavate tõendite olemasoluta, lubamatute ega ebausaldusväärsete tõenditega ning et asjas uuritud tõenditega saab lugeda üheselt ja usaldusväärselt tõendatuks, et M.T liikus mõõtmise ajal kiirusega 77 +-3 km/h alal, kus lubatud sõidukiirus oli 50 km/h, arvestades kiiruse mõõtmise laiendmääramatust ületas seega mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h, millega pani toime LE § 126 p 3 rikkumise ja
Kuivõrd kaebaja on kinnitanud teadlikkust teelõigul lubatud suurimast lubatud kiirusest ning oma sõidukis lisaks spidomeetrile sõidukiiruse jälgimiseks täiendava tehnilise abivahendi olemasolu, on väärtegu pandud toime kohtu hinnangul kergemeelsusest. Kuna teo õigusvastasust ja kaebaja süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu ja kohus on tuvastanud
lg 2 tunnuste esinemise menetlusaluse isiku käitumises, on kaebaja karistamine
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest olnud põhjendatud ja õiguspärane. Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest.
lg 2 kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni,
lg 4 kohaselt võib kohaldada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. 5 Kohtuväline menetleja on määranud M.T-le karistuseks rahatrahvi 12 trahviühiku ulatuses ega ole kohaldanud lisakaristust. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt kaebaja karistamine ja määratud karistuse määr KarS § 56 lg 1 sätestatud nõuetele. Väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 lg 1 p 1 alusel kohus alust ei näe, kuivõrd väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel saab toimuda menetlusaluse isiku vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuid arvestades ületatud lubatud kiiruse määra ning asjaolu, et sellise kiiruse ületamise puhul on tegemist levinud liiklusalase õiguserikkumisega, ei saa käesolevas asjas rääkida ei kaebaja eriliselt väikesest süüst ega avaliku menetlushuvi puudumisest. Samas arvestades asjaolu, et karistusregistri teatisest ei nähtu, et M.T oleks varem karistatud õigusrikkumiste toimepanemise eest, on olnud kohtu hinnangul põhjendatud tema karistamine oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 12 trahviühikuga. Karistuse veelgi väiksemas määras kohaldamiseks ei näe kohus alust arvestades asjaolu, et karistus on niigi sanktsiooni alammäära lähedases määras ja seejuures juba väiksem ka
lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusrikkumise eest kohaldatavast võimalikust sanktsiooni keskmisest määrast. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on
S § 56 lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata. Marie Tammsaar Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.