Kriminaalasi nr. 1-10-9394 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.08.2010.a., Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-9394 Kohtukoosseis kohtunik Merle Parts Kriminaalasi M.S-i süüdistuses käskmenetluses Annika Vanatoa Prokurör KarS § 121 järgi Süüdistatav M.S, isikukood: xxx; elukoht: xxx, kodakondsus: Valgevene; haridus: keskeriharidus; emakeel: vene keel; töökoht: E OÜ; varem kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 1-l korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 29.07.2009.a. Kaitsja Andres Alas Süüdi tunnistada M.S KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 90 (üheksakümne) päevamäära ulatuses, lugedes päevamäära suuruseks 124 (ükssada kakskümmend neli) krooni, s.o. 11 160 (üksteist tuhat ükssada kuuskümmend) krooni suuruses summas. RESOLUTSIOON KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus summas 11 160 krooni kuulub tasumisele ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, s.o. igakuiselt vähemalt 930 (üheksasada kolmkümmend) krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista kriminaalmenetluse kulud: - II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni; - kaitsjatasu summas 420 krooni. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 110-9394, M.S ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, nr 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 4100064939 ning maksekorralduse selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-9394, M.S ja tekst „rahaline karistus“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda kriminaalasja arutamist üldkorras. Kui taotlust ei esitata, siis kohtuotsus jõustub. Kohtuotsuse põhiosa: M.S süüdistatakse selles, et tema 10.06.2009 kella 18:30 paiku Maardus Kallasmaa 3 trepikoja ees lõi konflikti käigus VK´ut neli korda rusikaga pea piirkonda, tekitades füüsilist valu ja pea muude osade pindmise vigastuse. Seega pani M.S toime kuriteo, mis oli suunatud teise inimese tervise kahjustamisele, samuti löömisele, peksmisele või valu tekitanud muule väärkohtlemisele, s.t. pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. kehalisele Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid: puuduvad. Kohtu järeldused Prokurör pidas võimalikuks M.S-i karistamist toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega 90 päevamäära suuruses summas, lugedes päevamäära suuruseks 124 krooni, s.o. 2 summas 11 160 krooni, milline tuleb KarS § 66 lg 1 alusel määrata ositi tasumisele 12 kuu jooksul, määrates, et igakuiselt kuulub tasumisele 930 krooni. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Varasemalt pole M.S kriminaalkorras karistatud. KarS § 121 näeb ette, et vastava süüteokoosseisu puhul on võimalik isikut karistada lisaks kuni 3-aastasele vangistusele ka rahalise karistusega. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümnest kuni viiesaja päevamäärani. Võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, samuti seda, et süüdistaval on olemas töökoht, samuti asjaolu, et süüdistatav on taolise süüteo toime pannud esmakordselt, peab kohus põhjendatuks rahalise karistuse määramist süüdistusaktis toodud ulatuses, s.o. summas 11 160 krooni, määrates selle tasumise ositi 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS § 253, § 254 Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.