Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 06.10.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-19782 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Aivar LEMBIT Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid A.V elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks A.V sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, algharidus, rahvuselt sakslane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 07.07.2009 ja lõpp 21.10.2011 Jätta A.V elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEVI taotlus ja määrata tema poolt A.V-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 600 (kuussada) krooni. Välja mõista A.V-lt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV) makstud tasu eest 600 (kuussada) krooni. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 30.08.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.V elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.V on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.01.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 8, 9; §215 lg.2 p.1 ja §424 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §64 lg.1, §68 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 3 kuud 14 päeva alates 07.07.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 5 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksal korral. Kinnipeetav oli määratud majandustöödele, millest ta keeldus. Selline käitumine näitab, et kinnipeetav ei ole paranemise teele asunud. Kinnipeetav osaleb alates 02.08.2010 sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Vangistuse ajal toetab kinnipeetavat materiaalselt õde. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 167 286,14 krooni. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad ema, kes elab Saksamaal, õde, vend, abikaasa ja 5-aastane tütar. Lähedastega suhtleb kinnipeetav kirja ja kokkusaamiste teel, suhted on head. Kinnipeetaval on kriminaalse taustaga tuttavaid, kuna ta on korduvalt viibinud vanglas. Kinnipeetav allub teiste isikute negatiivsele mõjule. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav narkootikume ja kuritegusid sooritas, kuna vajas raha nende hankimiseks. Kinnipeetaval on diagnoositud kroonilised haigused, kuid tervislik seisund ei mõjuta tema käitumist negatiivselt. Kinnipeetav on emotsionaalselt rahulik, ei ole agressiivne ega impulsiivne. Tõenäosus korduva kuriteo toimepanemiseks 1 aasta jooksul on 43%, 2 aasta jooksul 61%. Kinnipeetava varasem korduv karistatus näitab tema väärtushinnanguid ja hoiakuid mitte aktsepteerida ühiskonnas kehtivaid üldtunnustatud reegleid ning ta ei ole eelnevalt teinud sellest vastavaid järeldusi. Säilinud on ka risk narkootikumide tarvitamiseks, kuna kinnipeetav tarvitas narkootikume suhtlusringkonna mõjul. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetava kaks viimast kuritegu KarS §424 järgi viitavad tema ühiskonnaohtlikkusele, kinnipeetava vanglasisene käitumine näitab, et ta ei ole asunud paranemise teele, kinnipeetava varasem käitumine näitab, et tal on raske alluda reeglitele, kinnipeetava varasem allutamine käitumiskontrollile, mille tingimused olid kergemad, kui elektroonilise valve rakendamise korral, ei andnud tulemusi, kuna ta rikkus käitumiskontrolli tingimusi ning jätkas kuritegude ja väärtegude sooritamist. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetav ei sobi kriminaalhooldusele elektroonilise valve kohaldamisega. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma abikaasa juurde. Korter on elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks sobiv. Vabanemise korral kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetava abikaasa töötab ja tema töötasu on xxx krooni kuus. Abikaasa on nõus kinnipeetavat toetama moraalselt ja materiaalselt, samuti on nõus toetama kinnipeetava ema ja õde. Kinnipeetava poolt uue kuriteo sooritamise riskid on järgmised: 9 korda kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib kolmandat korda, väärteokorras karistatud 35 korda; varasemad tingimisi mõistetud karistused ebaõnnestusid, kuna ta jätkas kuritegelikku käitumist ning ei täitnud käitumiskontrolli tingimusi; kinnipeetaval on 5 kehtivat distsipliinirikkumist vanglas; kinnipeetav võib 2 rakendada füüsilist vägivalda oma eesmärkide saavutamiseks; risk suureneb, kui kinnipeetav hakkab taas tarvitama narkootikume; kinnipeetav on korduvalt sooritanud kuritegusid grupis, tal puuduvad vabaduses sõbrad, kes oleksid talle vanglast vabanemise korral toeks; riski suurendab töökoha puudumine ning materiaalsete raskuste tekkimine. Maakohtu istung Kinnipeetav A.V taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et hakkab bussiga xxx xxx tööle käima, võlgnevusi on umbes 100 000 krooni, katseaeg ebaõnnestus. Prokuröri abi Aivar Lembit maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi kinnipeetava taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Irina Gromtsev toetas maakohtu istungil Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9 korda, väärteokorras 35 korda. Viru Maakohtu 19.03.2008 otsusega karistati teda vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat. Vaatamata sellele jätkas kinnipeetav kuritegude toimepanemist ja pani katseajal toime mitu kuriteoepisoodi. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetava puhul ei ole ilmselgelt tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasematest karistustest ja tema suhtes osutatud usaldusest tingimisi karistamisega ei ole kinnipeetav teinud enda jaoks mingeid järeldusi. Ühiskonnas kehtestatud reegleid ja norme ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses olles. Vangistuse jooksul on kinnipeetavale määratud 5 distsiplinaarkaristust, neist 1 aastal 2009 ja 4 aastal 2010, kõik on käesoleval ajal kehtivad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, ei ole temale olnud teada kinnipeetavale garanteeritavast töökohast. Maakohtule on esitatud kinnitamata ärakiri xxx tõendist töökoha garanteerimise kohta. tegemist on xxxx asuva firmaga, mis on valmis kinnipeetava tööle võtma 3-kuulise katseajaga. Nimetatud firma ja töökoha olemasolu ei ole kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava sotsiaalse lähivõrgustiku moodustavad abikaasa ja 5-aastane tütar. Kuna nimetatud perekond oli kinnipeetava kinnitusel tal olemas ka enne vangistust, siis seega ei hoia perekonna ja tütre olemasolu kinnipeetavat tagasi uute kuritegude toimepanemisest. Kuritegude 3 sooritamine katseajal näitab muuhulgas hoolimatust ka oma perekonna suhtes. Muud lähedased seaduskuulekad sõbrad, kes oleksid kinnipeetavale vanglast vabanemisel toeks, tal puuduvad. Seega on oht, et kuritegeliku taustaga isikutega lävima hakkamisel võib kinnipeetav hakata toime panema uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vabaduses olnud probleemid narkootikumidega, ta on proovinud neist kõiki ja tarvitanud neid 2 aastat. Käesoleval ajal osaleb kinnipeetav alates augustist 2010 sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Nimetatud asjaolu on kinnipeetava puhul positiivne. Sotsiaalprogrammi läbimine ja selle lõpetamine on kindlam ja tulemuslikum vanglas. Kandes edasi karistust vanglas, kinnitub uimastivaba elu veelgi. Vabanemisega vangistusest tingimisi enne tähtaega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustustega. Asja materjalidest nähtub, et eelmist katseaega ei suutnud kinnipeetav läbida ja pani praktiliselt kohe toime uued kuriteod. Vabanemine elektroonilise järelevalvega tähendab veelgi suuremate piirangute kehtestamist. Käesoleval ajal puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav saab seekord nende nõuete täitmisega hakkama ja läbib katseaja probleemideta. Lisaks sellele leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Kinnipeetav peab mõistma, et kuritegude korduva toimepanemise korral ja nende sooritamisel muuhulgas kehtival katseajal tuleb tal ära kanda kogu talle mõistetud karistus. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule avaldusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kelle taotluse kohaselt on õigusabi tasu suuruseks 600 krooni. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 23.10.2010 №oremreferent Liivi Õun 4