1-10-5473/19

Kriminaalasi nr.1-10-5473 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. oktoobril 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-10-5473 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Aivar Lembit Asja läbivaatamise kuupäev 07.10.2010 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid V.P tingimisi enne tähtaega vabastamiseks V.P, isikukood xxx Süüdimõistetu Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta V.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 09.07.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.P tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. V.P on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.04.2010 kohtuotsusega nr.1-10-5473 KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistatud vangistusega 1 (üks) aasta 2 kuud. Karistuse kandmise algus 02.12.2009 ja karistuse kandmise lõpp 02.02.
2. Kinnipidamisasutuses V.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul on teda distsiplinaarkorras karistatud 2 korda. Enne vangistust töötas kinnipeetav xxx AS-is. Viru Vanglas viibib vastuvõtuosakonnas, mistõttu ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava. Kinnipeetaval on põhiharidus ja eriala puudub. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub. Vabanemise korral soovib elama asuda elukaaslase juurde aadressil xxx, xxx Kinnipeetav on 4 korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib teist korda. Kuritegude dünaamika pole muutnud. Vangla toetab V.P tingimisi ennetähtaegset vabanemist. 1 Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub V.P tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Kinnipeetavale on varem määratud kriminaalhooldus allutamisega käitumiskontrollile, katseaajal sooritas ta uue kuriteo. Vangistusest vabastamisel on oluline tegelda alkoholi sõltuvuse probleemidega, läbida sotsiaalabiprogramm „Eluviisitreening“, leida töökoht, kindlustada sissetulek. V.P soovib vabaneda ennetähtaegselt. Prokurör toetab taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohus olles tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et V.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. V.P on varem 3 korda kriminaalkorras karistatud (varavastaste kuritegude eest) ning oli kriminaalhooldusel kuid vaatamata sellele paranemise teele ta ei asunud ning taas pani toime uue kuriteo katsaja viimasel päeval, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kriminaalhooldus ei ole küllaldane mõjutusvahend, mis hoiab kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemise. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetaval puudub eriala ja garanteeritud töökoht vabaduses, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Peale seda arvestab kohus, et kinnipeetaval on tõsine alkoholisõltuvus- (väärteokorras karistused Alkoholiseaduse sätete rikkumise kohta-,) mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et V.P puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades, kuriteo korduvust ja iseloomu ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu V.P vabastamata temale Viru Maakohtu 28.04.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus 23.10.2010 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 2