järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Alar Häidberg Süüdistatav R.N elukoht: XXXXX XXX X-XX, Tartu; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud üks kord - Tartu Maakohtu 20.03.2007. a otsusega 2 kuu vangistusega tingimisi
alusel 3-aastase katseajaga; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Aivar Kello 1.Süüdistatava andmed: RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada R.N
järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuu vangistuse võrra ja mõista R.N-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendada R.N-ile mõistetud 6-kuuline vangistus 360 (kolmsada kuuskümmend) tunni üldkasuliku tööga. 1 R.N üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata
Üldkasuliku töö tegemise ajal on R.N kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule:
lg 1 p 1 alusel võtta R.N-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuus) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe
§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks neli kuud vangistust.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kahe kuu võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis kuus kuud vangistust.
lg 4 ja § 69 lg 1,3,4 alusel asendada vangistus 360 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata üks aasta.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. R.N tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni), joobe tuvastamise kulud 226 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 840 krooni ja kohtumenetluses 300 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. R.N on ilma kindla töökohata. Tema sõnul on ta võimeline menetluskulud ära tasuma ühe aasta jooksul, makstes igakuiselt 700 krooni Kuna R.N on valmis menetluskulusid vabatahtlikult tasuma, paludes majanduslikult olukorrast tulenevalt võimalust maksta neid ositi, tuleb talle anda selleks võimalus ja ajatada menetluskulude tasumine kümnele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.