Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: V.V on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 16.09.2010 a. kella 02.44 ajal juhtis Tallinnas Rävala pst. 8 maja juures mootorsõidukit MB reg. nr. xxx, olles joobeseisundis ( alkoholijoove 1, 61 +- 0,06 mg/g ). Sellise käitumisega rikkus süüdistatav LS § 20 lg. 3 / Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides / ja § 20 lg. 3-1 p. 1 / Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1, 50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0, 75 milligrammi alkoholi / nõudeid. Seega V.V pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 15.09 päeval isikliku sõidukiga sünnipäevale. Algul arvas, et sünnipäeval alkoholi ei tarvita, kuid ikkagi tarvitas. Öösel soovis koju minna ja otsustas sõidukiga koju sõita. Toimus liiklusõnnetus ja arvab, et see toimus purunenud rehvi tõttu. Sõiduk on maha kantud. Kahetseb juhtunut. Süüdistatava süü on peale tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist väärteo lõpetamise määrusega, liiklusõnnetuse aktiga, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, ekspertiisiaktiga, millest nähtuvalt tuvastati tal alkoholijoove 1, 61 +- 0,06 mg/g / t.l. 2, 3, 5 – 22, 25 – 27 /.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, õppimist eriala omandamisel, puhtsüdamlikku kahetsust, tema noorust, juhilubade omandamisel ükskõikset suhtumist õpitusse ja ühe kuu möödumisel pärast juhiloa saamist alkoholijoobes sõiduki juhtimist ja liiklusõnnetuse tekitamist ning kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada V.V
Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 30 ( kolmkümmend ) päeva vangistust.
1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui ta kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
1 p. 1 alusel V.V-lt võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 2 ( kaheks) kuuks Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise ajast. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise aega arvestada kohtuotsuse jõustumise ajast. 2 Välja mõista V.V-lt sundraha 417.03 Eurot riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista V.V-lt kaitsjatasu 95.86 Eurot 4 Välja mõista V.V-lt kohtukuludena ekspertiisitasu 27.99 Eurot (438 krooni ) Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777. 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.