2 p. 8 - § 25 lg. 2; §424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: G.F on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 07.10.2010.a kella 04:15 ajal viibides Tallinnas aadressil Vesse 1 asuvate ladude taga taksos registreerimisnumbriga XXX, mida juhtis VR, võõra vara röövimise eesmärgil, ähvardas taksojuht VR noaga, suunates käes oleva noa VRi pea suunas, kuid kanna-tanu pani parema käe enesekaitseks ette. Selle tulemusena torkas noa ots kannatanu parema käe esimest sõrme, tekitades kannatanule füüsilist valu. Kannatanu üritas taksost väljuda, kuid ta nõudis, hoides nuga käes ja jätkates kannatanu ähvardamist, et kannatanu jääks sõidukisse istuma ja annaks talle ära sularaha ja sõiduauto registreerimisnumbriga XXX võtmed. Röö-vimine jäi aga lõpule viimata, kuna taksojuht helistas politseisse. Seda nähes, väljus G.F taksost ja suundus Maksimarketi kaupluse poole. Seega G.F pani toime kuriteokatse, mis oli suunatud valduses oleva võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ja relvaga ähvardades ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, s.o
Samuti süüdistatakse G.F selles, et tema 15.09.2010.a kella 01:36 ajal juhtis Harjumaal Tallinnas Sõpruse pst 9 juures mootorsõidukit Ford Transit Connet registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakti nr 154I kohaselt uuritaval G.F on uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,79 milligrammi, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 31 p 1 / / Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi / nõudeid. Seega G.F pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Süüdistatav end talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi ei tunnista, kuid nõustub saavutatud kokkuleppega. Prokurör ja kaitsja leppisid kokku, et G.F karistatakse
2 p. 8 - § 25 lg. 2 järgi 3 aastase vangistusega ja
järgi 6 kuu vangistusega.
1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lugeda liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.10.2010 kuni 26.10.2010 a., s.o 20 (kakskümmend) päeva, seega lugeda kandmata karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 10 (kümme) päeva.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta ära sõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks ) kuuks.
sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui G.F ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus leiab, et süüdistatava enda süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema tõeline tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 243 - § 246, § 318 lg. 2 p. 4 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada G.F
2 p. 8 järgi ja § 25 lg. 2 kaudu ning mõista karistuseks 3 ( kolm ) aastat vangistust Süüdi tunnistada G.F
järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust
lg 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus kaetuks mõistetud raskeima karistusega ning lugeda liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui G.F kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
1 alusel mõistetud karistuse täitmisele pööramisel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg s.o. alates 07.10.2010 a. kuni 26.10.2010 a. s.o. 20 ( kakskümmend ) päeva.
1 p. 1 alusel G.F-ilt võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 6 ( kuueks ) kuuks. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise ajast. Mootorsõiduki juhtimisõiguse võtmise algust arvestada kohtuotsuse jõustumise ajast. 2 Välja mõista G.F-ilt sundraha 695.05 Eurot riigieelarve tuludesse. 3 Välja mõista G.F-ilt kaitsjatasu 57.52 Eurot ( 900 krooni ) 4 Välja mõista G.F-ilt kohtukuludena ekspertiisitasu 488.16 Eurot. Mõistetud rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777. 5 Asitõend –liigendnuga – hävitada kohtuotsuse jõustumisel 6 Apellatsiooni saab esitada KrMS 9 peatüki 2 jao sätete rikkumise olemasolul. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.