Kriminaalasi nr 1-11-4317 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 01.aprillil 2011.a. Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Alar Häidberg kaitsja

§ 424järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus I.R-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 31.märtsil 2011.a. kella 18.33 paiku Tartumaal Elvas Pargi 10 juures mootorsõidukit Ford, reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani I.R toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.R ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. I.R tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. I.R-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et I.R-i suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa väljamõistetavatest menetluskuludest riigi kanda. I.R ei tööta umbes 2 aastat ja mingit sissetulekut ei oma. Ta elab koos inimesega, kellele ta on n.ö hooldajaks ning kes talle selle eest ülalpidamist pakub. Seega on ilmne, et menetluskulude täielik tasumine käiks talle üle jõu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada I.R

§ 424järgi ja mõista karistuseks kaks

§ 73alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui I.R kolme

§ 78lg 1 alusel hakata I.R-i katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kr

MS § 180 alusel välja mõista I.R-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha viiskümmend