järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Juursoo Süüdistatav Kaitsja I.E, elukoht xxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx , isikukood xxx, EV kodanik, emakeel eesti keel, keskharidus, ei tööta, töövõimetus 70%, kriminaalkorras karistatud: - 11.02.2005a. Võru Maakohtu poolt
alusel tingimisi vangistus 3 kuud katseaeg 3 aastat, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 kuu; - 07.09.2006a. Tartu Maakohtu poolt
alusel vangistus 1 kuu.
lg 2 alusel lõplik karistus vangistus 4 kuud, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 10 kuud; - 23.09.2008a.a. Tartu Maakohtu poolt
alusel vangistus 5 kuud katseaeg 18 kuud, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 10 kuud Vandeadvokaat Valli Kallaste RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5, 249, 313 kohus otsustas: süüdi tunnistada I.E
järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui I.E ei pane kahe aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab
Kohustada I.E käitumiskontrolli ajal:
lg 1 alusel lisakaristusena võtta I.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks. Välja mõista I.E-lt riigituludesse 208 (kakssada kaheksa) eurot ja 50 senti sundraha, mis tuleb tasuda kuue kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbank-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus .“ I.E, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus 1-11- 3451, sundraha). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib seoses Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK I.E s ü ü d i s t a t a k s e selles, et tema 03.märtsil 2011a. kella 14.40 ajal juhtis alkoholijoobes xxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xx xxxxx xxxx xx xxxxxxxx parklasse mootorsõiduki xxxxx xxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx, olles alkoholijoobes so alkoholisisaldus I.E väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 1,11 mg/l (-/+ 0,10 mg/l )kohta Antud teoga rikkus I.E Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani I.E toime
Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus I.E süüditunnistamist
alusel jätta vangistus I.E suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.E ei pane 24 (kahekümne nelja) kuulisel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda I.E katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle
lg.1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: -elada oma alalises elukohas aadressil: xxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx; -ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; -alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; -saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; -saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks;
lg 1 alusel lisakaristusena võtta I.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai I.E kokkuleppest aru ja väljendas oma tõelist tahet. Kohtuistungil jäid süüdistatav, kaitsja ja prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, prokuröri poolt nõutava karistuse liigi ja määraga ning leiab, et I.E tuleb süüdi tunnistada
MS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluvad I.E-lt sissenõudmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 417,03 eurot, sest I.E pani toime teise astme kuriteo. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades, et I.E ainsaks sissetulekuks on 160 euro suurune töövõimetuspension jätab kohus osa menetluskulusid riigi kanda ja mõistab I.E-lt riigi kasuks välja poole sundrahast s.o 208,50 eurot. Võttes aluseks KrMS § 423, mille kohaselt kohaselt kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta ja KrMS § 424 , mille kohaselt mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tasumise tähtaega , määrab kohus, et I.E tuleb tasuda väljamõistetud sundraha kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kersti Vosman Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.