4-11-2530/4

Väärteoasi nr. 4-11-2530 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 18.august 2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi Oleg Lodeikini 27.05.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2302,11,006661 19 V.F karistamiseks LS§ 74 lg.2 alusel Kaebuse esitanud isik V.F, isikukood xxx, elukoht: xxx Kohtumenetluse pooled kaebuse esitaja: V.F kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse – esindaja Oleg Lodeikin KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON V™S § 132 lg 2 alusel rahuldada osaliselt V.F kaebus ning Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 11.07.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2302,11,006661 tühistada karistuse määramise osas ja tühistada osaliselt lisakaristuse määramise osas. Teha uus otsus ning määrata V.F-ilt Liiklusseaduse § 74 rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o. 500 eurot. 19 lg.2 alusel karistuseks KarS§ 66 lg.2 alusel määrata, et rahatrahv summas 500 eurot kuulub tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiselt 41,66 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse 7419 lg.3 p 2 alusel võtta lisakaristusena V.F-ilt ära juhtimisõigus 3(kolmeks) kuuks. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetluse juht politseimajor Oleg Lodeikin 27.05.2011.a. väärteoasjas nr. 2302,11,006661 tehtud otsusega tuvastati, et V.F 06.05.2011.a. kell 15:00 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa tee 59 km, Kõue vallas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit VW Passat reg.märk xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,58 mg. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et väärteoasjas kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusalune isik V.F rikkus seega Liikluseeskiri § 76 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse LS § 7419 lg. 2 järgi. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Vastulausest menetlusalune isik esitanud ei ole. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 5 lõikest 1 ja § 56 lõikest 1, määras kohtuväline 19 menetleja V.F-ile Liiklusseaduse LS § 74 lg. 2 alusel karistuseks rahatrahvi 250 trahviühiku ulatuses, s.o. 1000,00 eurot. KarS § 50 lg 1 p 2 alusel määras võtta V.F-ilt Liiklusseaduse LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 8 (kaheksaks) kuuks. Kohtuväline menetleja jääb kirjalikus menetluses väärteoasjas tehtud otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebus rahuldamata. Leiab, et V.F'i poolt toime pandud väärtegu on tõendatud tunnistaja Siim Aljas'e ütluste ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Eelnimetatud protokollist nähtub, et isiku ühes liitris väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,58 mg. Seisundis, mille puhul on organismis alkoholi üle lubatud piirmäära, sõiduki rooli istudes võttis V.F teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Sellises seisundis mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Kohtuväline menetleja, arvestades eeltoodud asjaolusid ja isikut iseloomustavaid andmeid ei nõustu karistusmäära vähendamisega, kuid ei vaidle vastu, kui auväärt kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi. KAEBUSE SISU V.F esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 27.05.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2302,11,006661 osaliselt tühistada ja uue otsuse tegemist. Kahetseb väga oma inetut tegu. Leiab, et kõige taga on haigus, mis keeras kogu tema elu pea peale. 17.02.2011 .a. oli menetlusalusel isikul operatsioon Mustamäe haiglas, kus lõigati ära vasakust kopsust pool (põeb vähki). Selle tulemusena on tekkinud liikumisega probleeme, väsib ruttu ära, hingeldab ja tekib hapniku puudus. Elab koos emaga, kes on 88 aastane. Juhtimisõigust vajab selleks, et käija poes, perearsti juures ja apteegis. Nimelt lähim kauplus asub 3 km kaugusel, apteek ja perearst aga 20 km kaugusel. Ema peab iga kuu teisel neljapäeval käima arsti juures kontrollis, ilma juhtimisõiguseta ei saa tema oma ema kuidagi perearsti juurde viia. Palub tühistada temale karistuseks määratud 8 kuuline mootorsõiduki juhtimise keeld. 2 Samuti palub kergendada karistuseks määratud 1000,00 euro suurust trahvi, mille maksmisega on kahtlemata suured raskud. Nimelt saab pensioni 261,00 eurot kuus ning tööleping lõpetati temaga 16.06.2011.a. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteos tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga ka väärteoprotokolliga ning toimiku teiste materjalidega. Menetlusalune isik on esitada kohtule tõendi oma terviseseisundi kohta, mille alusel kohus leiab, et V.F-ile lisakaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 8 (kaheksaks) kuuks on kahtlemata liiga range karistus, sest isik vajab oma igapäevaseks elukorraldamiseks sõiduki juhtimise õigust. Karistuse määramisel peab kohus vajalikuks arvestada asjaolu, et menetlusalune isik on varasemalt karistatud samalaadse õigusrikkumise eest ja nimelt juhtinud sõidukit seisundis, mille puhul on organismis alkoholi üle lubatud piirmäära. Sõiduki rooli istudes võttis V.F teadlikult riski ja teo üldohtliku viisi arvestades leiab kohus, et käesoleva väärteo eest on isikule õiglane ja proportsionaalne määrata karistuseks 3 kuud, mis on taolise teo eest miinimum karistusena võimalik määrata. Kohus leiab, et isikul, kes saab pensioni 261 eurot kuus, tekib kahtlemata raskusi 1000 euro suuruse rahatrahvi tasumisega. V.F ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaksid tema igakuiste sissetulekute suurust, kuid kohus ei näe ka põhjust miks menetlusalune isik peaks põhjuseta paluma kohtul määratud karistuse kergendamist. Kohus leiab, et isikule 1000 euro suuruse trahvi määramine on ebamõistlik ja paneb isiku majanduslikult väga raskesse olukorda kui tema igakuine sissetuleks on pension 261 eurot kuus. Lähtudes eelnevast otsustas kohus, et V.F-ile määratud mõistlik rahaline karistus on 500 eurot, mis kuulub tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiselt 41,66 eurot. Kohus juhindub V™S § 111, § 120 lg 1, § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest 6. Piret Liivo Kohtunik 3