§ 275; § 274 lg.1; § 303 järgi üldmenetluse korras Süüdistatav P.J Isikukood või sünniaeg: xxx Kahtlustatava karistatus: väärtegude eest karistatud 3 korral kriminaalkorras karistatud 10 korral vahistamine alates 18.10.2010.a. Tõkend: Kaitsja Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311-§ 313 järgi, kohus otsustas: Süüdi tunnistada P.J ja karistuseks mõista:
järgi kaks aastat vangistust;
lg 1 järgi kuus kuud vangistust;
järgi kuus kuud vangistust;
järgi kaks aastat ja kuus vangistust.
lg 1 alusel lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks kaks aastat ja kuus kuud vangistust.
Samuti süüdistatakse teda selles, et tema olles kinnipeetav Tartu Vanglas, ähvardas ta 12.05.2010 kella 18.30 paiku Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vangla kambris nr 1003 oma ametikohustust täitvat spetsialist-õde L J ’’maha löömise’’ ja tema ’’naise läbi tõmbamise ja siis maha löömisega’’, mille tulemusel L J tekkis hirm pere pärast. Samuti tema, olles kinnipeetav Tartu Vanglas, lõi ta 21.05.2010 kella 10.00 paiku Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas oma ametikohustust täitvat valvurit H S peaga parema silma alla, mille tulemusel tekkis H S silmaalune punetus. Samuti tema, olles kinnipeetav Tartu Vanglas, ähvardas ta 24.05.2010 kella 08.05 ajal Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vangla kambris nr 1004 oma ametikohustust täitvat vanemvalvurit V G tapmisega, mille tulemusel V G tundis end ohustatuna. Võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemisega seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani P.J toime
lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Samuti süüdistatakse teda selles, et tema peale seda kui Tartu Maakohtu kohtunik I T jättis 2010.a juunis toimunud kohtuistungil P.J-i ennetähtaegse vabastamise taotluse rahuldamata, saatis P.J 07.07.2010.a kohtunik I T venekeelse kirja, milles ähvardab kohtunik I T ja tema lähedasi isikuid nii tapmise kui raske tervisekahjustuse tekitamisega, st. kasutas vägivalda ning muud mõjutamist kohtuniku suhtes kättemaksuks tema poolt oma kohustuste täitmise eest. Kohtuniku või tema lähedase suhtes vägivalla toimepanemise eest kättemaksuks tema poolt oma kohustuste täitmise eest, pani P.J toime
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED MAAKOHTUS
järgi kvalifitseeritavate episoodide kohta Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav tunnistas end süüdi täielikult. Lisaks seletas ta, et sündmuste käivitajaks olid isikliku elu probleemid, mis tipnesid süüdistuses toodud tegevusega. 3
järgi kvalifitseeritavate episoodide kohta Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav tunnistas end süüdi täielikult. Lisaks seletas ta, et sündmuste käivitajaks olid isikliku elu probleemid, mis tipnesid süüdistuses toodud tegevusega. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Kannatanu Silver Saarestiku, kes viibib käesoleval ajal välismaal ja kelle ütlused kohus avaldas KrMS § 291 p 5 alusel, selgitusega on tõendatud, et tema töötamise ajal vangivalvurina, toimus süüdistatavaga intsident, kus reegleid rikkuv P.J sülitas verist sülge talle riietele ja sõimas valimatult (tl 2-3). Kannatanu J R ütlused tõendavad, et süüdistatav sülitas talle ametikohustuste täitmise käigus veresegust sülge näkku, milline tegevus oli solvav. Kannatanu V G andis ütlusi selles, et süüdistatav sülitas talle näkku ja talle kui vanglaametnikule oli see solvav.
järgi kvalifitseeritavate episoodide kohta Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav tunnistas end süüdi täielikult. Lisaks seletas ta, et sündmuste käivitajaks olid isikliku elu probleemid, mis tipnesid süüdistuses toodud tegevusega. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Kannatanu L J andis ütlusi selles, et teda, kui vanglaametnikku ründas moraalselt süüdistatav, kes korrarikkumise peatamise käigus ähvardas kallale kippuda tema enda aga ka abikaasa elule ja tervisele. Tal oli hirm, et süüdistatav oma kuritegelike sidemete kaudu võib oma plaani ka ellu viia. Kannatanu H S kinnitas, et korrarikkumise peatamise käigus lõi süüdistatav oma peaga teda parema silma alla , mis tekitas valu ja punetuse. Kannatanu V G selgitas, et tema oli seatud võimuesindajana kaitsma korda kinnipeetavate üle. Korda rikkuv süüdistatav ähvardas teda tappa ja lubas seda teha ajal, kui teda viiakse duši alla. Tunnistaja T P andis ütlusi, kus kinnitas, et süüdisiatav rikkus korda ja keeldus rikkumist lõpetama. Tunnistaja sõnul tema salvestas kehtiva korra kohaselt videokaameraga juhtunu. Samas ta nägi, et toimus rünne kannatanute vastu. (toimikus lk 18-19) 4
järgi kvalifitseeritava episoodi kohta Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav tunnistas end süüdi täielikult. Lisaks seletas ta, et sündmuste käivitajaks olid isikliku elu probleemid, mis tipnesid süüdistuses toodud tegevusega. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Asitõendi vaatlusprotokoll koos P.J-i kirjaliku avaldusega I T, millest nähtuvalt süüdistatav ähvardab kohtunik I T ja tema lähedasi isikuid nii tapmise kui raske tervisekahjustuse tekitamisega, st. kasutas vägivalda ning muud mõjutamist kohtuniku suhtes kättemaksuks (tl 105-109). Kannatanu I T ütlused kohtuistungil, mille ta kinnitas, et töötab kohtunikuna ja seoses oma ametiülesannete nõuetekohase täitmisega sai süüdistatavalt kirja teel ähvarduse enda ja oma lähedaste isikute tapmiseks kui ka raske tervisekahjustuse tekitamiseks. Selline kiri selliselt süüdistatavalt oma sisult oli oma piisav, et mõjuda tõesena ja ilmselgelt oli mõeldud karistuseks selle eest, et ta keeldus tegemast ebaseaduslikku kohtulahendit. Prokurör leidis, et teod on koosseisupärased, puuduvad süüd välistavad ja tegude õigusvastasust välistavad asjaolud. Prokurör palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele süüdistatav süüdi tunnistada kõigis talle süüks pandud kuriteoepisoodides ja mõista tuginedes
Süüdistatav on varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud 10 korral, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Prokuröri hinnagul on karistusena võimalik kohaldada ainult vangistust ja karistada tuleb teda raskeima karistuse sanktsiooni keskmisest pikema vangistusega. Kaitsja palus kergemat karistust, kuna isik pani kuriteod toime kodusest olukorrast tingitud hingelise ebastabiilsuse olukorras. MAAKOHTU SEISUKOHT
ohtu asetamise süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on elu ja tervis. Süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks teise isiku asetamine tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda. Kohtulikul uurimisel leidis kinnitamist, et just sellise teo pani toime süüdistatav. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav põeb vähemalt alates 2004. a. HIV tõbe, millisest haigusest tervenemist ei toimu ja süüdistatav on teadlik oma tervisest. Nii kannatanud K ja J, kui ka tunnistajad S, U ja K kinnitasid, et süüdistatav oli agressiivne, lubas kannatanuid tappa ja sülitas veresegust sülge nende näkku nii, et sülg sattus silma limaskestadele. Meditsiinipunkti pöördumise järel on meditsiinitöötaja leidnud, et isikutel esineb HIV-tõppe nakatumise oht ja on määranud ennetava ravi. Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kuna süüdistatav oli teadlik oma haigusest, siis teise inimese näopiirkonda, kus asuvad silmade limaskestad, sülitamine, teeb nakatumise võimaluse ülisuureks. Kohtu hinnangul pidas süüdistatav võimalikuks nakatumist, mille tõttu on pani ta kuriteo toime kaudse tahtlusega. 5
võimuesindaja solvamise süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on avalik võim, lisaks kaitstakse ka inimese au ja väärikust. Süüteo objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohtulikul uurimisel leidis kinnitamist, et just sellise teo pani toime süüdistatav. Kohus tuvastas, et kannatanud S, R ja G olid kuriteo toimepanemise ajal võimuesindajad, e. vanglaametnikud ja täitsid oma ametikohustusi Tartu Vanglas. Sülitamine kannatanute riietele ja kehapinnale, samuti ebatsensuurne sõim oli kannatanute sõnul neile solvav. Nimetatud kuriteo toimepanemist kinnitasid kohal viibinud ja tunnistajatena kohtus ütlusi andnud vanglaametnikud J, N, P jt. Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatav sai aru, et tema korrarikkumist lõpetama keelitanud inimesed on vanglaametnikud, seega võimuesindajad. Tema poolt kasutatud sõnad ja käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ja olid inimese au ja väärikust solvavad. Ta sai aru oma teo tähendusest ja tagajärgedest, seega süüteo pani süüdistatav toime otsese tahtlusega.
vägivald võimuesindaja suhtes, süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on avalik võim ja sellega kaitstakse avaliku võimu kandjaid, lisaks kaitstakse ka inimese tervist. Süüteo objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vägivald võib olla nii moraalne kui ka füüsiline. Kohtulikul uurimisel leidis kinnitamist, et just sellise teo pani toime süüdistatav. Kohus tuvastas, et kannatanud J, S ja G olid kuriteo toimepanemise ajal võimuesindajad, e. vanglaametnikud ja täitsid oma ametikohustusi Tartu Vanglas. Kannatanute J ja S suhtes esitatud vägivalla ähvardused olid kannatanute meelest piisavalt tõesed, et nad pidid hirmu tundma. Kannatanu S sai tugeva hoobi süüdistatavalt peaga, milline on selge füüsiline vägivald võimuesindaja suhtes. Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatav sai aru, et tema korrarikkumist lõpetama keelitanud inimesed on vanglaametnikud, seega võimuesindajad. Kohtu hinnangul viitab süüdistatava tegevus sellele, et vägivalla ähvarduse andmisel, pidas ta võimalikuks teo toimepanemist ja tagajärje saabumist ka reaalselt, seega teo pani ta toime kaudse tahtlusega. Füüsilise vägivalla puhul on ilmne, et tema soov oli kahjustada avalikku võimu ja võimuesindaja tervist. Ta soovis seda tegu toime panna ja tagajärje saabumist. Seega pani ta toime kuriteo otsese tahtlusega.
Süüteo objektiivse koosseisu moodustab vägivald kohtuniku või tema lähedaste vastu. Vägivald võib olla nii moraalne kui ka füüsiline. Kohtulikul uurimisel leidis kinnitamist, et just sellise teo pani toime süüdistatav. Kohus tuvastas, et kannatanu on Tartu Maakohtu kohtunik I T ja tema töö on õigusemõistmine. Kannatanu oma ametikohustuste tõttu keeldus vabastamast ennetähtaegselt süüdistatavat vanglast. Oma kohustusi seaduslikult täitnud kohtunikule kättemaksuks ähvardas süüdistatav kohtunikku ning tema perekonda tapmise ja raske tervisekahjustusega. Kohtuniku sõnul oli selline vägivald ootamatu ja hirmutav. Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatav adresseeris oma kirja Tartu Maakohtu kantselei kaudu otse kohtunikule, seega pidas ta võimalikuks, et kohtunik ise ja tema perekond võivad langeda sel moel kuriteo ohvriks ja hirmu tunda. Seega pani ta kuriteo toime kaudse tahtlusega. 6
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatava poolt
, § 274 lg 1, § 275 ja § 303 tunnustele vastavate koosseisupäraste tegude toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et süüdistatav P.J pani toime kuritegusid. Süüdistatava valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü Karistusseadustikus sätestatud tunnustele vastavate kuritegude toimepanemises. Kohtule esitatud teabe kohaselt menetlusaluse isiku tegudes süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb süüdistatav P.J süüdistuses toodud ja Karistusseadustikus sätestatud tunnustele vastavate koosseisupäraste tegude õigusvastases toimepanemises süüdi tunnistada. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese eksisteerimise seisukohast oluliste aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole 7
Kuritegude iseloom kinnitab, et süüdistatav ei ole omanud tõsikindlat kavatsust järgida ühiskonnas valitsevaid häid kombeid. Tema teod on olnud suunatud õiguskorra vastu. Tema teadlik elu on möödunud suures ulatuses vanglas. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus kriminaalmenetluses ei tuvastanud. Kohtu hinnangul ei esine isikule süüksarvatud tegudes ka karistust raskendavaid asjaolusid. Kaalunud nimetatud asjaolusid koostoimes
lg 1 sätestatuga, asus kohus seisukohale, et karistusliigina tuleb kõne alla üksnes vangistus, mille pikkuseks liitkaristusena tuleb mõista raskeima karistuse sanktsioonis ettenähtud vangistuse keskmine määr. Kohtu hinnangul vastab selline karistus kui õiguslik etteheide isiku süüle ning on ilmselt eripreventiivselt piisav motiveerimaks teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Menetluskulud Menetluskuludeks antud asjas on sundraha, koopiate tegemise kulu, tasu riigi õigusabi eest, tunnistajate-kannatanute kohtusse tulemisega seotud kulutused. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb välja mõista P.J-ilt riigituludesse sundraha 417.03 €, koopiate tegemise kulu 5.78 €, tasu riigi õigusabi eest 1299,18 €, kannatanute-tunnistajate transpordikulu eest 252 € ning kannatanu L J saamata jäänud töötasu kompensatsiooniks 114,66 €. Eesti Advokatuuril tuleb hüvitada vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kellole riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas, s.o. 649 €. Tasu advokaadile riigi õigusabi kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ja sõidukulude eest marsruudil Tartu – Pärnu kogusummas 112,12 € tuleb jätta riigi kanda. Asitõendid KrMS § 313 lg 1 p 11 sätestab kohtu kohustuse määratleda kohtuotsuses asitõendite suhtes võetavad meetmed. Kohtu hinnangul tuleb juhinduda KrMS § 126 lg 3 p 1 järgi ja jätta kriminaalasja toimiku juurde alljärgnevad asitõendid: CD-plaat Tartu Vangla eelvangistushoone 1. osakonna kambri nr 1004 valvekaamera 21.05.2010 videosalvestusega (toimikus lk 59); 17.05.2010 tunnistaja T P ülekuulamise protokolli juurde lisatud DVD-plaat videosalvestusega (toimikus lk 20); CD-plaat Tartu Vangla eelvangistushoone 1. osakonna kambri nr 1001 valvekaamera 12.05.2010 videosalvestusega (toimikus lk 54); CD-plaat Tartu Vangla eelvangistushoone 1. osakonna kambri 1004 valvekaamera 24.05.2010 videosalvestusega (toimikus lk 63); CD-plaat Tartu Vangla eelvangistushoone 1. osakonna valvekaamera 12.05.2010 videosalvestusega (toimikus lk 50) ja P.J-i poolt I T saadetud kiri koos ümbrikuga. Kohtuotsuse edasikaebamine, jõustumine ja täitmine 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.