p 1 järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses Süüdistatav T.S Isikukood: xxx; xxxxx Kaitsja Advokaat Avo Pärmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 256 kohus otsustas: 5 Süüdi tunnistada T.S
p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.08.2011 – 31.08.2011, s.o 2 (kaks) päeva, seega kuulub kandmisele 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui T.S ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldusametniku järelevalve all
Katseaja algust arvata alates 31.august 2011.a. 1 Vabastada T.S kohtusaalist kinnipidamiselt. Välja mõista T.S-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 sundraha 208,52 € ning tasu riigi õigusabi eest 76,71 €. 5 lg 2 alusel riigituludesse Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „T.S 1-11-9576 menetluskulud“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaat Avo Pärmann´ile riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas, s.o. 19.18 €. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Pärnu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK T.S süüdistatakse selles, et tema, 30.08.2011.a Pärnu linnas, kella 09:10 ajal, linnaliini bussis nr x, mis suundus x bussipeatusest kesklinna poole, lõi käega ühel korral vastu kannatanu I.L kätt, kes täitis piletikontrolörina oma tööülesandeid, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu. Lisaks tõukas süüdistatav T.S ühel korral ka kannatanu L.L-i, kes täitis samuti piletikontrolörina oma tööülesandeid, vastu vasakut õlga, mille tagajärjel liikus kannatanu bussist välja. T.S tekitas oma tegevusega kannatanu L.Lile füüsilist valu. Kuna tõendamist on leidnud asjaolu, mille kohaselt viibisid kuriteo toimepanemise ajal sündmuskoha vahetus läheduses kõrvalised ja asjasse mittepuutuvad kolmandad isikud, siis rikkus T.S oma tegevusega ka avalikku korda, väljendades oma käitumisega ilmset lugupidamatust ühiskonnas aktsepteeritud tavadega, heade kommetega ja normidega kinnitatud isikutevaheliste suhtlemise reeglite vastu. Seega pani T.S toime
punktis 1 sätestatud kuriteo, s.o avaliku korra raske rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 2 Prokurör tegi ettepaneku süüdi tunnistada T.S
p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.08.2011 – 31.08.2011, s.o 2 päeva, seega kuulub kandmisele 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui T.S ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldusametniku järelevalve all
Katseaja algust arvata alates 31.august 2011.a. Vabastada T.S kohtusaalist kinnipidamiselt. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 208,52 €, ja tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 57,53 €. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 15,98 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3,20 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 19,18 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.06.2010.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 15,98 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Anu Tammeniit kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.