1-08-8047/18

Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 21.09.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-8047 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Prokurör Pavel GRJAZEV Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid M.D elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks M.D sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, keskharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 04.07.2008 ja lõpp 06.05.2012 Jätta M.D elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.06.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.D elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.D on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 04.07.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §331 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 10 kuud 3 päeva alates 04.07.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 12 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav läbis Viru Vanglas riigikeele algtaseme 1 eelkursuse ja osales sotsiaalprogrammis Viha juhtimine ning Tallinna Vanglas osales sotsiaalprogrammis Paarisuhete hoidmine ja taastamine. Tööst koristajana Viru Vanglas kinnipeetav keeldus. Kinnipeetav on korduvalt karistatud, vanglas alates
2. Kuriteod on varavastastest muutunud isikuvastasteks. Ka vangistuses karistatud isikuvastase kuriteo toimepanemise ning alkoholi ja narkootikumide tarvitamise eest. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 20% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 35%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest ja lisaks kolmel korral vanglas toimepandud kuritegude eest. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna leiab, et see ei ole otstarbekas. Formaalselt sobib kinnipeetav käitumiskontrollile, kuna tal on olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedastepoolne toetus, kuid tuleb arvestada ka seda, et karistuse kandmise ajal pani kinnipeetav toime kaks kuritegu, mis on seotud narkootikumide tarvitamisega. See näitab allumatust kehtestatud reeglitele, kuid elektrooniline valve eeldab distsipliinist kinnipidamist. Vabanemise korral soovib ta koos abikaasa ja viimase tütrega üürida korteri. Juhul, kui üürikorter ei vasta elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele, on kinnipeetava nõus enda juurde elama võtma kinnipeetava ema. Korter on 1-toaline, seal elavad kinnipeetava ema ja tema abikaasa. Elukoht vastab tehnilistele nõuetele elektroonilise valve paigaldamiseks. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel töökoht turismija maaklerifirmas xxx maaklerina. Samas ei ole kriminaalhooldusametnik kindel, et kinnipeetav saab antud tööga hakkama, omamata eelnevat töökogemust ja konkreetseid kutseoskusi. Kinnipeetav on kuuendat korda kriminaalkorras karistatud, kusjuures esimesel korral oli ta veel alaealine. Sotsiaalsed oskused ja eelnev töökogemus kinnipeetaval puuduvad, kuna on alates 15-ndast eluaastast viibinud vanglates. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude hulgas on röövimine, tapmine, üliraske kehavigastuse tekitamine. Maakohtu istung Kinnipeetav M.D taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kinnitas, et asub õppima 3-kuulistel maaklerite kursustel ja senikaua peab teda üleval abikaasa, kelle sissetulek on 10 000 krooni. Prokuröri abi Pavel Grjazev leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ei ole õigustatud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, 2 süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6 korda, neist kahel korral vangistuse ajal. Vangistuse ajal on talle määratud 12 distsiplinaarkaristust, neist 2 aastal
3. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetava puhul ei ole ilmselgelt tegemist õiguskuuleka isikuga. Varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud enda jaoks mingeid järeldusi ning ühiskonnas sätestatud reegleid ja norme ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses olles. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Viru Vangla iseloomustusest ja asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav viibib pidevalt vangistuses alates aastast
4. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Vangistuse ajal karistatud nii isikuvastase kuriteo toimepanemise, kui ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamise eest. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest ja kinnipeetava seletusest maakohtu istungil, on tal vabaduses olemas abikaasa ja vanemad, kes teda toetavad. Samast kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav on abiellunud vangistuse ajal. Seega ei ole ta abikaasaga koos elanud ja pole teada, kas see õnnestub. Lisaks sellele nähtub ka, et abikaasal on 2,8 aastane laps, kellega koos ei ole kinnipeetav samuti elanud ja vastupidi. Maakohus leiab, et kooselu isikuga, kes on vangistuses viibinud järjepidevalt 17 aastat, ei ole kindlasti lihtne ja probleemideta. Probleemide tekkimisel on aga võimalik käitumiskontrolli nõuete rikkumine. Arvestama peab ka katseaja, s.t. karistuse lõpptähtaega – 06.05.
5. Mis puutub kinnipeetava vanematesse, siis ilmselgelt ei suuda nemad kinnipeetavat mõjutada käituma seaduskuulekalt, kuna kinnipeetav sattus vanglasse juba alaealisena, kui oli oma vanemate järelevalve all. Kasuisaga koos pole ta elanud. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest ja kinnipeetava seletusest maakohtu istungil nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetavale maakleri ametikoha garanteerinud xxx. Kriminaalhooldusametnik ei ole seda kinnitust saanud tööandjalt kontrollida, kuna viimane viibis haiglas. Arvestades kinnipeetava minevikku, haridustaset, töökogemuse, -vilumuse, -harjumuse ja eriala puudumist, ei ole maakohus veendunud selles, et kinnipeetav tuleb antud tööga toime. Materiaalsete raskuste tekkimisel on seega oht, et kinnipeetav jätkab kuritegude toimepanemist. Sotsiaalprogrammide läbimise kinnipeetava poolt loeb maakohus positiivseks. Kuigi formaalselt on antud kinnipeetava puhul elektroonilise valve kohaldamisega seotud tingimused täidetud, ei pea maakohus võimalikuks kinnipeetavat käesoleval ajal vabastada. Vabanemine elektroonilise valve kohaldamisega eeldab kinnipeetavalt eriliselt range distsipliini järgimist. Arvestades kinnipeetava käitumist vangistuses, ei ole maakohus veendunud, et ta suudab niivõrd pika katseaja läbida nõuetekohaselt ning täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Lisaks sellele leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal ei ole kooskõlas karistuse 3 mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes paneb korduvalt toime kuritegusid ja sooritab neid ka vangistuse ajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Eeltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
6. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 01.11.2010 №oremreferent Liivi Õun 4