MS § 426, 432 kohus määras: jätta vabastamata V.H (ik: xxx) Harju Maakohtu 26.06.2006.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest. Põhjendus V.H mõisteti süüdi Harju Maakohtu 26.06.2006.a otsusega
lg 2 - § 209 lg 2 p 1 järgi,
1 Karistusaeg algas 17.04.2006.a ja lõpeb 16.04.2011.a. Tartu Maakohtu 18.08.2009.a määrusega jäeti V.H vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Õigus uuesti taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 28.08.2010.a. V.H on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 18.02.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 4,7,8; § 209 lg 2 p 1,3;
lg 2 p 1 järgi ja
lg 1 alusel 5 aastat 5 kuud vangistust;
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 8 kuud ja 12 päeva karistusaja hulka; seisuga 18.02.2004 jäi koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud 18 päeva vangistust;
, § 75 alusel määrati 4 aastat vangistust mitte pöörata täitmisele, kui V.H 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi; 21.04.2006.a Harju Maakohtu määrusega pöörati ärakandmata 4 aastat vangistust täitmisele, karistuse algusega 17.04.2006.a. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on vanglas V.H distsiplinaarkorras karistatud korduvalt (sh kuuel korral kartseriga), viimati 22.07.2010.a noomitusega. Kinnipeetav asub vabanedes elama ema juurde xxx. Ametlik töökogemus puudub, kuriteod toime pandud majandusliku kasu saamiseks, raha kulus narkootikumidele. Tartu Vangla andmeil on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 24 000 krooni. 2008.a läbinud programmi „Vihajuhtimine“, 2009.a „12 sammu“, võttis osa anonüümsete narkomaanide grupitööst ja osales tööalase nõustamise infotundidel. Enne vangistust tarvitas igapäevaselt heroiini, varasemalt amfetamiini ja kanepit. Olnud Wismari haiglas 2 kuud ravil ja vanglas paiknes aasta sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis. On emotsionaalselt ebastabiilne ja kergesti mõjutatav. Kuritegu sooritatud katseajal. Vangla hinnangul seisneb kinnipeetava vabanemisel oht materiaalse kahju tekitamises, ohtu suurendavad narkootikumide tarvitamine ja grupi mõju. Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist kriminaalhoolduse alla. Kriminaalhooldusametnik ei toeta V.H tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav asub vabaduses elama ema juurde xxx, tegemist on 1-toalise korteriga, kus elab lisaks ka ema elukaaslane. Kindel töökoht puudub. Suhtlusringkonna moodustavad peamiselt kriminaalse taustaga tuttavad. Tasumata võlanõudeid on ligi 30 000 krooni. Vanglas olnud probleeme allumatuse ja korralduste eiramisega. Uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on korduv karistatus, eriala ja hariduse puudumine, kriminaalse taustaga suhtlusringkond, narkootikumide tarvitamine ning mõjutatavus. Eelmisel kriminaalhooldusel ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kriminaalhooldusametnik, et V.H vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei ole võimalik. V.H avaldas istungil, et soovib ennetähtaegset vabastamist ja lubab täita kõik sellega kaasnevad kohustused. Prokuröri arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud V.H ennetähtaegne vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja ning prokuröri arvamuse, leiab, et V.H tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. V.H on ära kandnud suure enamuse mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Teiselt poolt on kriminaalhooldaja oma ettekandes välja toonud V.H kohta uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: käitumiskontrolli ajal uue kuriteo toimepanemine, narkootiliste ainete tarvitamine, mis tõstab uue kuriteo toimepanemise riski; kindla töökoha ja alalise sissetuleku puudumine. Mitte ühegi nimetatud riskifaktori kohta ei ole seda välistavat või 2 oluliselt vähendavatki positiivset lahendust. Kriminaalhooldaja andmetel on V.H ema Tondi korteril üürivõlg, mis tekitab täiendavat pinget. Peale selle on V.H varem kriminaalkorras karistatud korduvalt ja ta on olnud ka kriminaalhooldusel, kuid jätnud nõuded täitmata ja toime pannud uue kuriteo. Peale eeltoodu on V.H vanglas süstemaatiliselt korda rikkunud ja teda on karistatud vanglas distsiplinaarkorras palju kordi ja tal on ka veel kehtiv karistus, mis on määratud hiljuti 06.08.2010.a. Nendel asjaoludel jääb väheks V.H lubadustest ja seni ilmnenud positiivsetest sammudest tema ennetähtaegseks vabastamiseks koos hulga lisatingimustega. Madis Kägu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.