1-10-10963/9

Kriminaalasi nr. 1-10-10963 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 14.09.2010.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prokurör Kaito Puusepp Kaitsja Andres Alas Tõlk Valeri Helmar Süüdistatav G.F, isikukood xxx, kriminaalkorras karistatud kaks korda, viimati Harju Maakohtu 12.05.2009.a. otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 3 k 20 p, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 220 tundi, tähtajaga 9 k. Harju Maakohtu 17.03.2010.a. määrusega pööratud karistus 3 k 20 p täitmisele (karistus kantud), elukoht xxx, invaliidsuspensionär Süüdistus KarS § 199 lg 2 p.4 järgi Menetluse liik lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista G.F KarS § 199 lg 2 p. 4 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni karistuse kandmisele asumiseni. Tsiviilhagi Välja mõista G.F-ilt 3945.- krooni OÜ KA Turvateenistus kasuks. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista G.F-ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – s.o. 6525.- krooni - kaitsjatasu 2100.- krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank.. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-10963 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõend CD-plaat – jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS G.F ´t süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud varguse, 24.11.2009 kella 02.57 ajal Tallinna linnas Kaupmehe 7 hoone juures võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära turvakaamera Sunkwang SKP 500, põhjustades oma tegevusega OÜ KA Turvateenistusele varalise kahju 3945 krooni. Seega pani G.F oma tahtliku tegevusega, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, toime võõra vallasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Süüdistatav tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi talle esitatud süüdistuses. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt, jalutades 24.11.2009.a. öösel kella 02:57 paiku koos tuttavaga Tallinnas Kaupmehe tänaval, nägid nad ühe hoone seinal kaamerat, mis rippus juhtme otsas. Otsustati see kaamera alla võtta. Kuna tema oli kasvult pikem, hüppas ja tõmbas kaamera kinnituse küljest lahti. Tuttav müüs järgmisel päeval kaamera 400 krooni eest maha. Sisuliselt sooritas ta varguse üksi, tuttav lihtsalt seisis kõrval ja vaatas, abi ei osutanud. Turvakaamera vargust tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Vaatlusega tuvastati, et Tallinnas Kaupmehe 7 maja kõrval kangialuse sisehoovi kangialuse lõpus vasakul seina küljes on kinnitus lahtiste juhtmetega, s.t. kaamerat juhtmete otsas ei ole. Vargust tõendab ka turvakaamera videosalvestuse vaatlusprotokoll. On näha, kuidas kell 02:57 hakkavad liikuma kaamera poole kaks isikut, kes tulevad kaamera juurde ja siis üks nendest hakkab hüppama, üritades kaamerat haarata, teine isik aga seisab kõrval. Kella 02:58 ajal hüppav isik jõuab kaamera haarata, seejärel lõpetab kaamera töö. Kuna G.F tunnistas turvakaamera äravõtmist, tõendid on omavahel kooskõlas, on süüdistatav sellise tegevusega pannud toime varguse. Karistusregister ja kiirmenetluses tehtud väärteootsus tõendavad, et teda on 25.09.2008.a. karistatud KarS § 218 lg 1 järgi . Seega on ta 2 isikuks, kes enne 24.11.2009.a. on toime pannud varguse ja kuriteo kvalifikatsioon KarS § 199 lg 2 p. 4 järgi on õige. Skanska EMV AS esindaja ARütluse kohaselt on Skanska EMV AS Kaupmehe 7 asuva korterelamu haldaja. Turvakaamera maksumuse hüvitas neile turvafirma KA Turvateenistus. Seda tõendavad arve ja maksekorraldus. Turvafirma esindaja VKütlustest tulenevalt hüvitati turvafirma poolt maja haldajale kahe kaamera maksumus 7890.- krooni, sest tegelikult varastati kaks kaamerat. Kuna G.F-ile esitati süüdistus ainult ühe kaamera varguses, esitas KA Turvateenistus süüdistatava vastu tsiviilhagi summas 3945.- krooni. VÕS § 1043 alusel kuulub kahju väljamõistmisele kahju tekitanud isikult, kui ta on kahju tekitamises süüdi. G.F tekitas kannatanule kahju kuriteoga, tema suhtes puuduvad süüd välistavad asjaolud, seega on ta süüdi varalise kahju tekitamises ja peab kahju hüvitama. Kohtuistungil süüdistatav tsiviilhagi ei vaidlustanud. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega kuulub G.F-ilt KA Turvateenistuse kasuks väljamõistmisele ühe kaamera maksumus 3945.- krooni. Karistuse mõistmine G.F-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus, et tema süü kuriteo toimepanemisel ei ole suur ning et ta kahetses kuriteo toimepanemist, mistõttu kohus nõustub prokuröri ettepanekuga karistamises miinimumilähedase vangistusega. Rahalise karistuse mõistmist ei pea kohus võimalikuks, sest G.F ei tööta, sissetuleku moodustab vaid seoses puudega makstav toetus ja kergemaliigilise karistuse mõistmise välistab ka asjaolu, et ta ei ole esimest korda kohtu all ja kõik varasemalt väärtegude eest määratud rahatrahvid alates 2008.aastat ning esimese kuriteo eest karistusena mõistetud rahaline karistus on karistusregistri väljavõttest nähtuvalt tasumata. Kohus ei nõustu aga prokuröriga selles, et G.F tuleks tingimuslikult karistuse kandmisest vabastada. Karistuse kandmisest tingimisi vabastamine saab osutuda võimalikuks vaid erandlike süüteo toimepanemise asjaolude või süüdlase isiku märkimisväärsete erisuste olemasolul. Prokurör ei põhjendanud kohtuvaidlustes oma seisukohta, ei toonud välja ühtegi asjaolu, mille tõttu tema arvates peaks kohus G.F karistuse kandmisest tingimisi vabastama. Sisuliselt tähendab tingimisi vabastamine kohtu usku ja veendumust, et isik ei pane enam toime uusi õigusrikkumisi, mis võimaldabki jätta mõistetud karistuse täitmisele pööramata. Vastupidiselt prokurörile leiab kohus, et G.F on isikuks, kes ei sobi kriminaalhooldusele. Teda on juba kord vabastatud reaalse vangistuse kandmisest, sest eelmise kohtuotsusega asendati vangistus üldkasuliku tööga. See jäi aga tagajärjetuks – süüdistatav pani üldkasuliku töö tegemise ajal, mil ta oli kriminaalhooldaja järelevalve all, toime uue kuriteo, tarvitas narkootikume, ei teinud üldkasulikku tööd ega täitnud kontrollnõudeid. Kohus pööras üldkasuliku tööga asendatud vangistuse täitmisele. Ka väikese lapse kasvatamise vajadus ei ole üleöö tekkinud asjaolu. Laps oli G.F olemas juba varguse toimepanemise ajal, kuid teda ei mõjutanud see hoiduma kuritegude toimepanemisest. Ometi pidanuks ta ette nägema kuriteo toimepanemisega kaasnevaid võimalikke tagajärgi, eelkõige reaalse vangistusega karistamist. Eeltoodu alusel on kohtu arvates reaalne vangistus G.F puhul ainuke võimalus eripreventiivsete karistuse mõistmise eesmärkide saavutamiseks ning mis tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid KarS § 56 mõttes. Kuna G.F suhtes pööras Harju Maakohus oma 17.03.2010.a. määrusega eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele, ei saa kohus enam moodustada KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 järgi liitkaristust. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 3