← Eesti

1-10-11938/7

Obsah (5)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50

1-10-11938 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel RESOLUTSIOON Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 01. novembril 2010.a. Kriminaalasja number 1-10-11938 / nr . 10230104075

§ 424

järgi lühimenetluses Prokurör Natalja Kutepova Kaitsja Riine Lumiste SÜÜDISTATAV : P.I ja aadressxxx, isikukood:xxx,Kodakondsus: Eesti ,keskharidus, töökoht : AS RM, karistatus: varem kriminaalkorras karis-tamata; väärtegude eest karistatud 1 kord. tõkend: elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Mõista P.I süüdi

§ 424järgi ning karistada 4(nelja) kuulise vangistusega . Kr

MS § 238 lg.2 alusel vähendada P.I-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2(kahe) kuu ja 20 (kahekümne )päevane vangistus.

§ 68lg.1 alusel eelvangistuse aeg 20.03.2010.a.

s.o. 1 (üks) päev lugeda karistuse hulka ja kandmisele kuulub 2(kahe) kuu ja19 (üheksateist )päevane vangistus.

§ 74

lg.1 ja lg.3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui P.I ei pane 18 (kaheksateist)kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks

§-ga 75 lg.1 p.1-5 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. Vastavalt

§ 75

lg 1 p.1-5 on P.I käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid :elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse 1 täitmise ja elatusvahendite kohta;saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha.

§ 50

lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta P.I-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3(kolmeks) kuuks. Tõkend-elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista P.I-lt välja KrMS § 180 alusel menetluskulud riigituludesse , s.o sundraha 6525.-krooni (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) ja advokaadi õigusabikulud summas 1500.-krooni ( üks tuhat viissada krooni). Menetluskulud tasuda 1(ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbangas nr

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „ P.I , 1-1011938 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks . EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse
  2. novembril 2010.a., apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav
  3. novembril 2010.a.alates kella 15.
  4. Süüdistus: P.I süüdistatakse selles, et 20.03.2010.a kella 03.40 ajal juhtis Harjumaal Tallinnas Pae tänava ja Majaka ringi juures mootorsõidukit Mazda 626 reg märgiga XXX, olles alkoholijoobes (joove 10,97 mg/l laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l) lõplik tulem: 0,88 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus P.I liiklusseaduse § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega P.I pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtunik 2 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.