← Eesti

1-10-5269/19

Obsah (4)§ 175§ 180§ 424§ 337

1-10-5269 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-5269 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Eesi

§ 175

lg 1 p-de 4 ja 9 järgi on menetluskulud määratud kaitsjale makstud kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtukolleegium tõdeb, et

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Seega võimaldab seadus jätta menetluskulud riigi kanda vaid osaliselt. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et A.N esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Apellandi väide, et temalt väljamõistetud menetluskulusid tuleks vähendada, kuna tal puudub käesoleval ajal töökoht, ei ole aluseks kohtukulude vähendamiseks. A.N viibib vabaduses, ta on töövõimeline isik, mistõttu tal on võimalus leida endale töökoht. Kahju on võimalik hüvitada ka süüdistatava vara arvelt. Apellant ei ole tõendanud, et tal selline vara puudub. Seetõttu on 2

(3)kohtukolleegium seisukohal, et A.N ei käi menetluskulude hüvitamine üle jõu ning puudub alus jätta neist osa riigi kanda. A.N on end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.N on varem 11 korda kriminaalkorras karistatud. Väärteomenetluse korras on teda karistatud 16 korda. Seega kulub igal aastal suur osa tema sissetulekust trahvide maksmiseks. Käesolev rikkumine oli niivõrd tõsine, et tõi kaasa järjekordse kriminaalvastutuse. Seega pidi A.N möönma, et kuriteo menetlemisega kaasnevad kulud ning kahjud kuuluvad tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et A.N-ilt on menetluskulud seadusele tuginedes välja mõistetud.

§ 424

näeb ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega ajatada kuni 1 aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegade kaupa. Sama kehtib menetluskulude kohta. Kui süüdistatav A.N jätkuvalt leiab, et tal on mõjuv põhjus menetluskulude tasumise ajatamiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise avaldusega elukohajärgse maakohtu täitmiskohtuniku poole. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 8.

novembri 2010. a otsus A.N-i suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Meelika Aava Ivi Kesküla Malle Preimer 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.