KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-11-1644 (2316.10.011593) Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2011.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kärdla konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Mihkel Karjamaa Väärteo asi A.I väärteod süüdistuses lg 1 järgi Asja läbivaatamise kuupäev
- aprill 2011.a Menetlusalune isik A.I – sündinud *, *, * kodanik, IK xxx, *, ülalpeetavaid *, haridus *, *, elukoht *, varem karistatud vastavalt õiendile. RESOLUTSIOON 1
- A.I LS § 74 lg 2 ja 74 30 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks arest kakskümmend üks
(21)päeva.
- Otsuse täitmine teha ülesandeks Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kärdla konstaablijaoskonnale, kohustades arestikambris vabade kohtade olemasolul kindlustama A.I aresti kandmise hiljemalt
- maiks
- a. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, teatades 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 15 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. LS § 74 1 lg 2 ja 74 30 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Lääne Politseiprefektuuri piirkonnapolitseinik Mihkel Karjamaa on koostanud A.I kohta väärteoprotokolli selles, et tema,
- septembril 2010.a kell 01.15, juhtis Tallinnas Sõle tänaval mootorsõidukit VW Golf II, riikliku registreerimismärgiga 422 AML, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud
- oktoobril 2009.a ja juhtimiselt kõrvaldamise alus ei ole ära langenud, eirates tahtlikult korduvalt sinise ja punase vilkuriga antud kohustuslikku peatumismärguannet ja põgenes sündmuskohalt Tallinnas Telliskivi 24 maja juures, rikkudes sellega LE §-de 18 1 lg 1 ja 20 lg 1 nõudeid ja pannes seega toime LS §-de 74 1 lg 2 ja 74 30 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. A.I tunnistab ennast süüdi. Teda on varem karistatud nii väärteo- kui ka kriminaalkorras, sealhulgas ka lubadeta sõidu eest. Käesoleval ajal kannab ta tingimisi vangistust ja on ka katseaja jooksul kontrollnõudeid rikkunud.
- septembril
- a otsustas ta koos K. S.ga sõita Tallinnasse R. R.le külla. R. R. tuli neile Rohukülla vastu ja sõidutas nad Tallinna, kuid oma korterisse sõpru ei lubanud. Ta jättis nad ööseks autosse magama ja võtmed ette, et poistel väga külmaks ei läheks. Kesköö paiku, kui und ikka veel ei tulnud, tuli A.I mõte autoga sõitma hakata, kuigi ta sõita ei tohtinud ja linna ei tundnud. Umbes 800 meetrit pärast sõitma hakkamist nägi ta, et nende järel sõidab sinise ja punase vilkuriga politseiauto. Kuna ta ei tahtnud politseile vahele jääda, peatas ta ühe maja juures auto ning jooksis hoovide kaudu minema. 2-3 tunni pärast jõudis ta võõras linnas maaliinide bussijaama ning sõitis Haapsalu kaudu Rohukülla ning jõudis 14.30 väljuvale Hiiumaa parvlaevale. Ta saab aru, et on käitunud väga valesti ja vastutustundetult ning kahetseb oma tegu. Saab aru, et peab oma käitumise eest vastutama ning karistust kandma. Tal on tasumata trahve üle 10 000.- krooni. Tööd ja teenistust tal ei ole ning trahve tasuda ta ei suuda. Ta elab ema juures ja süüa saab tema käest. Seetõttu on A.I nõus aresti kandma. Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt on A.I juba varem karistatud ilma lubadeta mootorsõiduki juhtimise eest. Samuti on teda karistatud ka kriminaalkorras ning ta rikub katseajal talle kehtestatud kontrollnõudeid. Ta ei ole oma karistustest õppust võtnud. Tegu on raske üldohtliku süüteoga. A.I sõidukogemused on väikesed ja tema liiklusalased teadmised piiratud. Tookord oli ta võõra autoga võõras linnas. Ta ei teadnud isegi kus kandis ta viibib ega osanud arvestada tänavaid ega liiklusolusid. Peale selle, et A.I juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõigust omamata, eiras ta politsei poolt sinise ja punase vilkuriga antud peatumismärguannet, põgenes politsei eest ning lahkus ühes pimedas hoovis sündmuskohalt. Selline juhiloata sõiduki juhtimine ja politsei patrullauto eest põgenemine võinuks lõppeda väga tõsiste tagajärgedega. Kuigi seda õnneks ei juhtunud, ei saa A.I tegu jätta karistamata ning arvestades teo raskust ja süüdlase isikut peab tema karistuseks olema pikaajaline arest. 1 Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, leiab, et A.I on süüdi LS §-de 74 lg 2 ja 74 30 lg 1 järgi ning teda tuleb väärtegude kogumi eest karistada arestiga. Vastutust raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Käesoleval ajal kannab ta tingimisi vangistust ja on ka katseaja jooksul kontrollnõudeid rikkunud.
- septembril
- a otsustas ta koos K. S.ga sõita Tallinnasse R. R.le külla. R. R. tuli neile Rohukülla vastu ja sõidutas nad Tallinna, kuid oma korterisse sõpru ei lubanud. Ta jättis nad ööseks autosse magama ja võtmed ette, et poistel väga külmaks ei läheks. Kesköö paiku, kui und ikka veel ei tulnud, tuli A.I mõte autoga sõitma hakata, kuigi ta sõita ei tohtinud ja linna ei tundnud. Umbes 800 meetrit pärast sõitma hakkamist nägi ta, et nende järel sõidab sinise ja punase vilkuriga politseiauto. Kuna ta ei tahtnud politseile vahele jääda, peatas ta ühe maja juures auto ning jooksis hoovide kaudu minema. 2-3 tunni pärast jõudis ta võõras linnas maaliinide bussijaama ning sõitis Haapsalu kaudu Rohukülla ning jõudis 14.30 väljuvale Hiiumaa parvlaevale. Ta saab aru, et on käitunud väga valesti ja vastutustundetult ning kahetseb oma tegu. Saab aru, et peab oma käitumise eest vastutama ning karistust kandma. Tal on tasumata trahve üle 10 000.- krooni. Tööd ja teenistust tal ei ole ning trahve tasuda ta ei suuda. Ta elab ema juures ja süüa saab tema käest. A.I on toime pannud rasked üldohtlikud väärteod. Tema sõidukogemused on väikesed ja tema liiklusalased teadmised piiratud. Tookord oli ta võõra autoga võõras linnas. Ta ei teadnud isegi kus kandis ta viibib ega osanud arvestada tänavaid ega liiklusolusid. Peale selle, et A.I juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõigust omamata, eiras ta politsei poolt sinise ja punase vilkuriga antud peatumismärguannet, põgenes politsei eest ning lahkus ühes pimedas hoovis sündmuskohalt. Selline juhiloata sõiduki juhtimine ja politsei patrullauto eest põgenemine võinuks lõppeda väga tõsiste tagajärgedega. Kuigi seda õnneks ei juhtunud, ei saa A.I tegu jätta karistamata ning arvestades teo raskust ja süüdlase isikut peab tema karistuseks olema pikaajaline arest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS §-dest 107-111 ja 113, mõistab maakohus 1 A.I LS §-de 74 lg 2 ja 74 30 lg 1 järgi süüdi. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.