S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Menetlusalune isik: B.R, xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta B.R-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi Oleg Lodeikini 30.05.2011 otsusele nr 2230,11,018926 19 B.R-i karistamises LS § 74 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi Oleg Lodeikini 19 30.05.2011 otsus nr 2230,11,018926 B.R-i karistamises LS § 74 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks muutmata.
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune isik 10.05.2011 kell 07.25 Keemikute tänaval Maardu linnas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,62 mg/l, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,67 +/0,05 mg, millega rikkus LS § 20 lg 4 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et tunnistab oma süüd ja kahetseb tegu ning on valmis kandma karistust tehtud teo eest. Lubab, et selline tegu ei kordu, sest ta ei ole paadunud liikluseeskirja rikkuja ning juhtunud intsident on esimene tema sõiduki juhtimise ajaloos. Kaebuse esitaja leiab, et karistus on liiga karm ja palub otsuse tühistada lisakaristuse kohaldamise osas, sest tema töö on seotud sõiduki juhtimisega. Sõiduki juhtimise vajaduse kohta on kaebusele lisatud kaks volikirja, millega on kaebuse esitanud isikut ja teisi töötajaid volitatud kasutama tööandjale EEAS IE kuuluvaid sõidukeid. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja lisas, et kaebuse rahuldamisel tuleks arvestada 10 aastase juhistaažiga, mille jooksul ei ole olnud raskemaid liiklusnõuete rikkumisi. Tööülesannete täitmisel on reaalselt vajalik kasutada tööandja sõidukeid. 9. kuupäev on kõigile teada pidupäev, kell kümme õhtul heitis magama, oli tarvitanud heledat kuni 5 mahuprotsendilist õlut. Ärkas normaalses seisundis, hommikul läks tööle, oli vastutusrikas töö, pidi tööle minema. Töölt ära ei saanud küsida. Orientatsioon ja koordinatsioon olid korras, pea ei valutanud. Ei arvanud, et alkohol on organismis säilinud. Töö on seotud elektriga, automaatikaga. Taotleb juhtimisõiguse osas otsuse tühistamist. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et vaidlustatud otsuse tegemisel on järgitud kõiki KarS § 56 nõudeid, otsus on tehtud õige ning kaebuses ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis oleks otsuse tühistamise alusena käsitletav, mistõttu tuleks kaebus jätta rahuldamata. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Samasugune vastutus on ette nähtud ka kaebuse läbivaatamise ajal kehtiva Liiklusseaduse § 224 lg 2, 3 p 1 sätete kohaselt. 2 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja lisakaristus alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,67 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,62 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on tunduval määral üle sätestatud rikkumise keskmise määra. Esitatud kaebuses on taotletud lisakaristuse osas otsuse tühistamist ja asutud seisukohale, et lisakaristuse kohaldamine on kaebuse esitanud isiku jaoks liialt koormav, kuivõrd juhtimisõiguse olemasolu on senisel töökohal töötamiseks vajalik. Selleks on kaebusele lisatud ka tööandja volikirjad kahe sõiduki kasutusõiguse kohta. Nendest volikirjadest on aga näha seda, et neid sõidukeid võib peale teiste töötajate kasutada ka kaebuse esitaja. Seega ei ole kaebuse esitaja ainus isik, kes täidab nende sõidukitega tööülesandeid ning esitatud tõendist ei saa järeldada, et sel juhul jääks sõiduki juhtimisega seotud töö tegemata kui kaebuse esitaja tööandja sõidukit ei juhi. Kaebuse esitanud isikul tuvastati alkoholipiirmäära ületamine mitte vähem kui 0,62 mg/l, seega lubatud piirmäära ületamine LS § 7419 lg 2 sätestatud keskmist määra ületavana. Seetõttu tuleb ka süü suurust arvestades määrata põhikaristus ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana ning kohtuväline menetleja on seda ka teinud. Kohus leiab, et rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses on täiesti vastav kaebuse esitanud isiku süü suurusele ning igasugune alus määratud põhikaristuse kergendamiseks puudub. Arvestades väärteo toimepanemisel menetlusaluse isiku poolt alkoholipiirmäära ületamise määra, sellest tulenevat mootorsõidukijuhist liikleja suurt ohtlikkust nii väärteo toimepanija enese kui ka teiste liiklejate suhtes, on põhikaristus võrdeline menetlusaluse isiku süü suurusega. Mis puudutab kaebuses esitatud põhjendust selle kohta, et lisakaristuse kohaldamise tõttu on kaebuse esitanud isiku töötamine senisel töökohal takistatud, siis senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus senise karistuspoliitika ja -praktikaga. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus ja senise töö iseloom ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule olid töö iseloom ja sellega seonduvalt juhtimisõiguse vajalikkus teada nii alkoholi tarvitamise kui ka inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik sellest, et tema enese väär käitumine liikluses võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei halveneks. Kaebuse esitaja väidetest kohtuistungil ilmnes, et kaebuse esitaja tarvitas alkoholi eelmisel õhtul ning järgmisel hommikul oli tema väljahingatavas õhus 0,62 mg alkoholi liitri väljahingatava õhu kohta. Seega pidi eelmisel õhtul tarvitatud alkoholi kogus olema suurem kui kaebuse esitaja väidetud 4-5 pudelit lahjat õlut. Kaebuse esitaja aga väitis, et tundis ennast hommikul sellises 3 seisundis tervena ning kohtuistungil lisas, et enesetunne oli normaalne, orientatsioon ja koordinatsioon korras. Kohus leiab, et kui isik peab sellist seisundit normaalseks ja väidetavalt kutselise juhina peab vajalikuks ka sõidukit juhtida, siis on selline isik liikluses ohtlik, kuivõrd ta ise ei suuda temast tulenevat ohtu tajuda ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Kaebuse esitaja on leidnud, et tema puhul ei ole tegemist paadunud liikluseeskirjade rikkujaga. Ometigi juhtis kaebuse esitaja sõidukit seisundis, mis oli juhile keelatud ning nädalapäevast ja kellaajast tulenevalt võinuks eeldada, et kaebuse esitaja suundus sellises seisundis tööle oma tööülesandeid täitma, so nagu kaebusest näha, tööandja sõidukit juhtima. Kohtuistungil kinnitas kaebuse esitaja, et ta suundus tööle ja tal on vastutusrikas töö, mis on seotud elektri ja automaatikaga. Kohus leiab, et taoline teadlik ja tahtlik tegevus viitab kaebuse esitanud isiku suurele ohtlikkusele liikluses, samuti temal lasuvate tööülesannete täitmisel. Seetõttu asub kohus seisukohale, et arvestades süü suurust, kaebuse esitaja karistusandmeid ja teo toimepanemise asjaolusid, puudub igasugune alus määratud lisakaristuse määra vähendamiseks, rääkimata siis otsuse tühistamisest lisakaristuse kohaldamise osas. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.