Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatav nimi: U.A elu- või asukoht ja aadress: xxx isikukood või sünniaeg: xxx kodakondsus: Eesti Vabariigi haridus: keskharidus emakeel: eesti keel töökoht või õppeasutus: A OÜ karistatus: kriminaalkorras karistamata, karistatud väärtegude toimepanemise eest /t lk 41-42/: kuriteo kvalifikatsioon:
p 2 Kaitsja Tarmo Pilv Kannatanu esindaja Alar Neiland RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada U.A
ja 119 järgi ja karistada rahalise karistusega 52 755 krooni, see on 300 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 175 krooni ja 85 senti.
Karistust ei pöörata täitmisele, kui U.A ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 179 lg 1 alusel välja mõista U.A-lt sundraha 6525 krooni riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista U.A-lt määratud kaitsjale makstud tasu, see on 840 krooni ja ekspertiisi tegemisega seotud kulud, see on 2875 krooni riigi tuludesse. Sundraha ,ekspertiisitasu ja õigusabikulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Ühispangas või 221023778606 Swedbank,is, märkides ära viitenumbri
Kohus leiab, et on tõendamist leidnud, et 06.06.2008.a. kella 10.50 paiku viibisid nii U.A kui MI Tallinnas, Vaablase tänavas. MIistus oma sõidukis juhiistmel. U.A ja MI tekkis omavahel konflikt seoses U.A laste , ühtlasi MI lastelaste kasvatusküsimustega. Selleteemaline tüli oli nende vahel kestnud pikemat aega. Ühelt poolt U.A pere , teiselt poolt M I ja HI. Kõike seda kinnitavad nii süüdistatav, MI kui ka tunnistaja HI. Kohus leiab, et on tõendatud , et U.A lükkas autost välja astuda soovivat kannatanut autoukse kinnisurumisega autosse tagasi, tekitas temale sellega füüsilist valu ja vigastas vasaku käe neljandat sõrme ja vasakut põsesarna, millega pani toime
Tõendatud on ka, et U.A põhjustas MI oma tegevusega vasaku silmamuna põrutuse. Kannatanu autoukse vahele surumist kinnitab süüdistatav ise ja kinnitavad ka kannatanu MI ja tunnistaja HI. Vigastused, mis MI esinesid ,on fikseeritud ja kajastatud eksperdiarvamuses, mille õigsuses ei ole kohtul alust kahelda. Tegemist on raske tervisekahjustusega – seda kinnitab ekspert eksperdiarvamuses . ( tl 39-40) ja kinnitas ka kohtuistungil. Tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseteks. Asjaolud, mida kohus on tunnistanud üldtuntuks ja millele ta otsust tehes tugineb. Kohus ei pea usaldusväärseteks kannatanu ja tunnistaja ütlusi selle kohta, et U.A lõi kannatanut jalaga näkku. Kui täiskasvanud mees lööb kedagi jõuga jalaga näkku põsesarna piirkonda, siis on vigastused väliselgi vaatlusel suuremad, kui vaid punetus või hematoom põsesarna piirkonnas. Sündmus toimus 06.06.2008 ja 07.06.2008.a. öösel kell 01.30 on patisendikaardilt (tl 6) nähtuvalt tuvastatud vasakul sarnapiirkonnas nahaalune hematoom, palpeerimisel valulikkus. Kohus usub, et ka vasakul põsesarnal oleva vigastuse sai kannatanu sel ajal, kui U.A surus teda uksega autosse tagasi (vigastuse sai kas auto klaasi vastu muljumisel, põrutusel või ukseraami vastu põrutamisel). Kannatanu on ka kuriteo kohta esitatud avalduses (tl 3) kinnitanud, et U.A lõi jalaga vastu auto ust nii, et ta löögi vasaku põsesarna pihta. Avalduses ei märgi kannatanu mitte midagi jalaga näkku löömisest. Kannatanu poolt avaldatu (tl 3) langeb kokku ka U.A ütlustega sündmuse kohta ja on ka seepärast usaldusväärne. Miks kannatanu hiljem otsustas kõneleda jalaga näkku löömisest , seda võib ainult oletada. U.A perel ja MI perel on omavahelised suhted väga halvad juba pikemat aega, ei ole tagasi kohkutud vastastikku politseile kuriteoavalduste esitamisest jne. Nende omavahelisest konfliktist õhkub kohati kättemaksuhimu ja kiusu. Tunnistaja HI ütlustesse tuleb suhtuda samuti kriitiliselt, kuna ta kirjeldab isegi seda, kuidas U.A lausa võttis hoogu, sihtis jalaga ja virutas siis parema jalaga MI meelekoha piirkonda. Ärritunud ja ehmunud sellest, et U.A tagus tugevate hoopidega autot, jooksis tunnistaja autost välja. Sellises ärrituse ja hirmu seisundis ei olnud kiiresti areneva sündmuse ajal kindlasti võimalik märgata , kuidas U.A lausa hoogu võttis ja sihtis kannatanule meelekohta. Küsitav on isegi see, kas tunnistaja kirjeldatud viisil taoline jalaga sihtimine üldse võimalik on. Tunnistaja ütlus jalaga näkku silmapiirkonda sihtimisest ei ole tõsiseltvõetav. Kohus ei pea usaldusväärseteks U.A väidet, et MIoli nuga. Kohtus see tõendamist ei ole leidnud. U.A avalduse alusel selle kohta alustatud kriminaalmenetlus on lõpetatud. Mingit ohtu MI endast U.A-le ei kujutanud. Arvestada tuleb ka süüdistava ja kannatanu vanusevahest tingitud füüsilise vormi ilmseid erinevusi. Mingit alust arvata, et U.A tegutses hädakaitseseisundis, kohtul ei ole. Tõendamist ei ole kohtu arvates leidnud, et U.A tekitas kannatanule MI tahtlikult raske tervisekahjustuse. Kohtu arvates tuleb U.A poolt toimepandu kvalifitseerida subsumeeritult
ja § 119 järgi ehk tahtlike vägivallategudena, mille tagajärje – raske tervisekahjustuse - põhjustas U.A ettevaatamatusest. Kaudset tahtlust ja kergemeelsuse vormis ettevaatamatust tuleb piiritleda peamiselt käitumise subjektiivse koosseisu voluntatiivse elemendi abil. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu tagajärje mittesaabumisele. Seega - mõlemal juhul tunneb isik ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse, kuid erinev on suhtumine võimalikku tagajärge. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, st soostub tema saabumisega. Ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele. (RK 3-1-32-05, 3-1-1-16-05; 3-1-1-4-08 jt) Kohtul puudub igasugune alus arvata, et surudes kannatanut autouksega autosse tagasi olukorras, kus kannatanu surus autoust teiselt poolt vastu, möönis U.A raske tervisekahjustuse tekitamist MIehk kiitis selle heaks. U.A karistust nii kergendavad kui raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.
U.A on varem kriminaalkorras karistamata isik ja kohtul puudub igasugune vajadus karistada teda vangistusega nagu taotles prokurör, arvestades muuhulgas ka seda, et raske tervisekahjustus on kannatanu MItekitatud ettevaatamatusest. U.A mõjutamiseks edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest on piisavaks rahaline karistus. Arvestades U.A varasemat elukäiku, teda iseloomustatakse töökohalt positiivselt, on kohtu arvates võimalik U.A tingimuslikult karistusest vabastada juhindudes
Karistusest vabastamisel arvestab kohus muuhulgas ka seda, et U.A on kolm alaealist ülalpeetavat. Riigikohtu kriminaalkolleegium on rõhutanud, et isiku karistusest tingimisi vabastamine
§-de 73 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on kuriteo eest mõistetud põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seega tuleb
§-de 73 kohaldamisel igal juhul arvestada isikut iseloomustavate andmetega.(RK 3-1-1-40-04) U.A suhtes valitud tõkend tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud osaliselt. On ilmne, et vigastused U.A kannatanu sõidukile tekitas ja kalkulatsioonist remondi kohta nähtub, et vajalikud kulutused koosnevad just vasaku esimese ukse taastamismaksumusest. Selles osas U.A hagi tunnistab ja on nõus kahju hüvitama. Moraalse kahju nõuet summas 75 tuhat krooni põhjendab kannatanu sellega, et temale tekitatud tervisekahjustus ei ole kerge, samas möönab, et see ei ole ka tema elustandardit oluliselt muutnud. Seega peaks väljamõistetav summa olema kohtupraktikast tulenevalt 30 000 ja 100 000 vahemikus. Tervisekahjustusega on põhjustatud valu, teadustöö seiskumine, ravi vajadus. Kohus leiab, et kannatanul on kindlasti õigus temale tekitatud moraalse kahju hüvitamisele, kuid leiab, et taotletud summat tuleb olulisel määral vähendada. U.A ja MI vahel on konfliktne olukord kestnud väga pikka aega, konflikti on segatud ka U.A ja MItütre ühised lapsed. Teisisõnu, tegemist on põlvkondade vahelise konfliktiga, mille lahendamises kumbki pool ei suuda käituda häid tavasid järgides. Eraeluliste konfliktide lahendamise püüdmise ja eraellu sekkumise vahel on väga õhuke piir. U.A on ülal pidada kolm last, kes on ühtlasi MI lapselapsed. Moraalse kahju väljamõistmine summas 75 000 krooni seaks raskesse varalisse olukorda U.A perekonna ja on arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid , ilmselt ebaõiglane. Kriminaalasjast nähtub ja kannatanu nimetab ka seda oma tsiviilhagis, et tema elustandard ei ole tänu temale tekitatud vigastusele oluliselt muutunud ja töövõimeline on ta jätkuvalt. Ei ole olemas mõõdupuud, millega rahas mõõta füüsiliste kannatuste või valu eest makstava hüvitise suurust. Kuid erialakirjanduses on märgitud, et valu kahju tähenduses hõlmab mistahes valu, mida põhjustab meditsiiniline protseduur või kirurgiline operatsioon, mis osutub süüdlase poolt tekitatud vigastuste tõttu vajalikuks. Selliseid protseduure ei ole kannatanule antud asjas tehtud ja isegi haiglaravil oli ta vaid mõned tunnid. Kannatused hõlmavad hirmu vigastuste tekitamise ajal ja hirmureaktsiooni, hirmu tuleviku ees seoses tervisega jne. Pärast kuriteosündmust ei pidanud kannatanu vajalikuks koheselt arsti poole pöörduda. Kohus leiab, et antud kriminaalasjas on hüvitamisele kuuluvaks mõistlikuks summaks moraalse kahju tekitamise eest 5000 krooni. Menetlusõiguse säte millest otsust tehes juhindutakse – KrMS § 309-316. Anne Ennok kohtunik Malle Pilve Ene Pukk rahvakohtunikud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.