-1 lg 2 alusel avalikustada süüdistatava nimi ja isikukood, mitte avalikustada elukohta. Kriminaalasi nr 1-10-10966 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg 26.oktoober 2010.a Tartu ja koht Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-10966 kohtueelses menetluses 10260103862 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Kaija Sõster Kriminaalasi P.A süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav P.A elukoht XXXXX XX-X, Tartu isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 1-l korral – 25.01.2007.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega KarS § 424 järgi 3 kuu vangistusega, mis asendati 180 tunni üldkasuliku tööga, lisakaristusena võeti mootorsõiduki juhtimisõigus ära 1-ks aastaks tõkendiks elukohast lahkumise keeld Kaitsja määratud korras Anu Pärtel RESOLUTSIOON
S § 424 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses 05.-06.08.2010.a viibitud 2 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 4 kuud 28 päeva vangistust. 2 KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 4 kuud 28 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui P.A 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. P.A suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta P.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1-ks (üheks) aastaks. Kohtuotsuse koopia edastada liiklusregistrile liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kande tegemiseks. Välja mõista P.A-lt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni sundraha ja 600.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „P.A, 1-10-10966, menetluskulud“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „P.A, 1-10-10966, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (
,
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure kasuks 300.- krooni advokaat Anu Pärteli süüdistatav P.A kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. 2 3
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Kokkuleppes kajastatud süüdistus P.A süüdistatakse selles, et tema 05.08.2010 kella 17.23 paiku Tartu linnas Tähe tänaval juhtis mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Seega pani P.A toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppes kajastatud karistus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus P.A-le karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka P.A eelvangistuses viibitud aeg 05-06.08.2010, s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.A 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 alusel võtta P.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks: - 600.- krooni kaitsjatasu (lk 29: 300.- krooni kohtueelses menetluses + 300.krooni kohtumenetluses;
lg 1 p 4), - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmisel on 6525.- krooni (
lg 1 p 9,
3 4 Süüdistatava kaitsja taotluse, mõista
lg 3 alusel menetluskulud välja pooles ulatuses ja tasumisele kuuluv pool ulatus ajatada 1 aasta peale, kuna koheselt ei olevat süüdistataval võimalik menetluskulu ära tasuda, jätab kohus rahuldamata.
lõikes 3 sätestatu kohaselt jätab kohus osa menetluskulu riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdistatavale ilmselt üle jõu. Kuna süüdistataval on olemas kindel sissetulekuallikas – töötasu töökohast (esialgu 5000.- krooni) ja lisaks ka töövõimetuspension, siis ei ole kohtul alust arvata, et menetluskulude tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Süüdistataval ei lasu menetluskulu koheselt tasumise kohustust. KarS § 82 lg 1 p 2 alusel on kohtuotsus menetluskulude väljamõistmist käsitlevas osas täidetav vähemalt 3 aastat. Kui süüdistataval ei ole koheselt menetluskulu võimalik ära tasuda, on tal seda võimalik teha täitemenetluse käigus. Kohtu hinnangul ei saa olla võimalik järgnev täitemenetlus süüdistatava suhtes ka mingil juhul ebaõiglane (™S § 45), kuna alkoholijoobes sõidukit juhtima minnes oli P.Agakülgselt teadlik sellest, et kui ta tabatakse ja kriminaalkorras teda selle eest karistatakse, siis tuleb tal kanda ka menetluskulud. P.A karistati 25.01.2007.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega KarS § 424 järgi 3 kuu vangistusega, mis asendati 180 tunni üldkasuliku tööga, lisakaristusena võeti mootorsõiduki juhtimisõigus ära 1-ks aastaks. Sama kohtuotsusega mõisteti P.A-lt riigituludesse välja ka menetluskulud – kokku 7046 krooni 10 senti. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.