lg 2 p 9 järgi Lühimenetlus Prokurör Kaito Puusepp Süüdistatav O.J ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: oma sõnade kohaselt saab toetust seoses invaliidi hooldamisega, emakeel: vene keel, elukoht: xxx tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 24.06.2010, elukohast lahkumise keeld, kinni peetud Harju Maakohtu 23.09.2010 vahistamismääruse alusel 18.10.
Harju Maakohtu 14.03.2006 otsusega
lg 2 p 4 järgi vangistus 5 kuud tingimisi katseaeg 2a; 06.09.2006 Harju Maakohtu määrusega
Harju Maakohtu 02.03.2007 otsusega
lg 2 p 4, 5 ja § 25 lg 2, § 65 lg 1 järgi vangistus 5 kuud,
Harju Maakohtu 26.02.2009 otsusega
Harju Maakohtu 18.06.2009 otsusega
Harju Maakohtu 23.10.2009 otsusega
Harju Maakohtu 30.04.2010 otsusega
lg 2 p 9 järgi vangistus 3 kuud,
lg 2 p 1 järgi vangistus 2 kuud,
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 2 kuud karistuse ärakandmise algusega 22.04.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, so 24.06.2010, so 1 päev, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
lg 2 p 9 alusel, 22.06.2010 õhtul AS Tallink Grupp laeval Baltic Queen Tax-Free kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära pudeli konjakit Otard VSOP väärtusega 358 krooni. Seega pani O.J oma tahtliku tegevusega toime süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
Kohtuistungil süüdistatav O.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 24.06.2010 koostatud AS-i Tallink Grupp avalduse kohaselt 22.06.2010 kell 23:55 avastas Tax-Free kaupluse juhataja Helen Sengbush inventuuri käigus, et kaduma oli läinud nende kauplusest 1 pudel OTARD VSOP 0,5 l maksumusega 358 krooni. Monitooringu käigus selgus, et 20:05 varastas pudeli konjakit Otard Tax-Free kauplusest O.J. Turvatöötajad leidsid O.J-i kell 02:00 pubist tukkumas. O.J-i taskust leiti 1 pudel OTARD VSOP 0,5 l. Kaup oli rikutud ning anti üle politseile. (t/l 3) • 24.06.2010 koostatud tunnistaja Rasmus Leinsalu ülekuulamisprotokolli kohaselt 22.06.2010 kell 11:05 saabus laeva Baltic Queen noormees (kelleks hiljem osutus O.J Andrei), kes esitas turvamehele pardakaardi ning ta lasti pardale. 22.06.2010 kell 23:55 avastas Tax-Free kaupluse juhataja inventuuri käigus, et kaduma oli läinud nende kauplusest 1 pudel OTARD VSOP 0,5 l. Monitooringu käigus selgus, et 20:05 varastas pudeli konjakit Otard Tax-Free kauplusest O.J. Turvatöötajad leidsid O.J-i kell 02:00 pubist tukkumas. O.J-i taskust leiti 1 pudel OTARD VSOP 0,5 l ning tal puudus laevasõidu pilet. O.J peeti kinni ja toimetati tagasi Tallinna. (t/l 4) • 22.07.2010 koostatud kannatanu esindaja AT ülekuulamisprotokolli kohaselt 22.06.2010 laeval Baltic Queen tax-free kaupluses toimus konjakivargus. 22.06.10 varastas üks noormees, kes reisis laevaga, antud kauplusest pudeli konjakit Otard VSOP 0,5 1 hinnaga 358 krooni, kaupluse juhataja andis sellest laeva ohutusabile Rasmus Leinsalule teada. Turvalindistuse abiga tehti varga isik kindlaks, antud noormees leiti öösel kl 02.00 pubist tukkumast, nimetatud konjakipudel taskus. Tal ei olnud kaasas mingeid isikut tõendavaid dokumente, samuti mitte laevapiletit, ütles, et tema nimi on O.J. Turvasalvestuse järgi tehti kindlaks, et antud isik tuli laevale Tallinna sadamas 22.06.10 kl 11.05 ja esitas turvamehele pardapileti. Kuna antud isik esitas pardapileti ja ta lubati laevale, siis laevapileti osas nende firma tsiviilhagi ei esita Esitavad tsiviilhagi ainult varastatud konjakipudeli kohta summas 358 krooni. (t/l 6-9) • 26.07.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ning fototabelist nähtuvalt 22.06.10 k 20.02 26 noormees astus alkoholiriiuli poole, kl 20.02.28 kummardus kergelt, sirutas käe, võttis riiulilt pudeli; kl 20.02.39 pöördus, hoidis pudelit käes, kl 20.02.43 sammus alkoholiriiulite eest mööda, kl 20.02.51 astus järgmisesse alkoholisektorisse pudel käes, kl 20.03.00 seisatas alkoholisektori kollase reklaamsildi taha, kl 20.03.03 astus sealt välja, kl 20.03.12 sammus alkoholiriiulite ees, kl 20.04. möödus kassast kauba eest tasumata. (t/l 1020) • 26.07.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks 0,5 1 pudel konjakit Otard V.S.O.P, punase sildiga, millel kuldsed kirjad cognac Otard au chateau de Cognac depuis 1795 V.S.O.P. fine Champagne. Kork 3 kuldne, mustade kirjadega, kork avatud. Umbes 3/4 pudelist oli täis. Pudeli teisel poolel triipkoodi silt kirjaga enjoy responsibly. (t/l 21-25) • O.J-i karistusregistri väljavõtte kohaselt on teda varem kriminaalkorras karistatud 9 korda: 1. 13.10.1999 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotus 1a; 2. 17.02.2003 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3-17 lg 6 järgi vangistus 4k; 3. 22.03.2004 Tallinna Linnakohtu otsusega
14.03.2006 Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 4 järgi tingimisi vangistus 5k katseaeg 2a; 06.09.2006 Harju Maakohtu määrusega
02.03.2007 Harju Maakohtu otsusega mõisteti
lg 2 p 4, 5-25 lg 2, § 65 lg 1 järgi vangistus 5 k,
26.02.2009 Harju Maakohtu otsusega
18.06.2009 Harju Maakohtu 26.06.2009 otsusega
23.10.2009 Harju Maakohtu otsusega mõisteti
30.04.2010 Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 9 alusel karistati vangistusega 3 k,
lg 2p 1 alusel vangistusega 2 k,
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud. Väärteokorras on O.J-i karistatud 80 korral. (t/l 28-47) • Väljatrükk 30.04.2010 Harju Maakohtu otsusest, millest nähtuvalt
lg 2 p 9 alusel karistati O.J-i vangistusega 3 k,
lg 2p 1 alusel vangistusega 2 k,
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud. (t/l 63-64) • 24.06.2010 koostatud kahtlustatava O.J-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et tegelikult üldse ei mäleta, kuidas see juhtus. See, kes talle tööd pakub ostis pileti, sedasi ta laeva läks. Ta ei mäleta, kuhu see pardakaart kadus. Jõi venelastega seal laeva peal. Nii, kui laeva peale läks nii hakkas jooma. Kuidas konjaki varastas, seda ta üldse ei mäleta. Kui ta laevale läks, siis olid tal dokumendid. See, kes talle pileti ostis, see ei ostnud piletit tema nimel (sõber Heigo tööandja ostis selle pileti. Tööandja nimele osteti see pilet) Kui ta kainemaks sai, siis ei olnud tal dokumente, ega midagi muud. Ja turvamehelt kuulis esimest korda, et ta midagi varastas. (t/l 52-55) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 0 krooni. (t/l 59) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava O.J-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu esindaja AT ütlusi, tunnistaja Rasmus Leinsalu ütlusi, kohtuotsuse väljatrükki, O.J-i karistusregistri väljavõtet, asitõendi vaatlusprotokolle, avaldust, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava O.J-i käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli O.J-i viimase aasta jooksul karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest nii väärteokorras kui ka kriminaalkorras ning viimase vangistuse ärakandmiselt vabanes ta 2010 juuni keskel. Uue varguse pani ta toime 22.06.2010. Sellistest andmetest saab järeldada, et varguste toimepanemine on süüdistatava eluviisiks ja põhiliseks elatusallikaks ning varguste toimepanemist saab pidada tema käitumises süsteemseks käitumiseks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 22.06.2010 õhtul AS Tallink Grupp laeval Baltic Queen Tax-Free 4 kaupluses võttis O.J ära pudeli konjakit Otard VSOP väärtusega 358 krooni, mida asus tarvitama, kuid jäi lõpuks magama ja tema juurest leiti poolik alkoholipudel. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatav võttis ära võõra vallasasja selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning tarvitas seda omal äranägemisel, viies sellega kuriteo lõpule. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so
Kohtueelsel menetlusel on AS Tallink Grupp esindaja esitanud tsiviilhagi 358 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud eseme väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva konjaki pudeli varastas ja muutis müügikõlbmatuks O.J, kes osa alkoholist ära jõi. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava O.J-i poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 358 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista O.J-ilt AS Tallink Grupp kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll avaldanud oma kahetsust, kuid samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et pärast viimase kohtuotsusega varguse toimepanemise eest mõistetud vangistuse ärakandmist pani ta nädala jooksul pärast vabanemist toime uue varguse. Seega selline käitumine näitab süüdistataval kahetsuse puudumist ja pigem seda, et ta ei soovi oma eluviisi muuta ja jätkab väljakujunenud käitumisharjumusi. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kuivõrd käesolevas asjas süüdistatakse O.J-i varavastase kuriteo toimepanemises ning tal puudub alaline sissetulek, leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 9 korda. Peale selle pani ta uue kuriteo toime kohe pärast eelmise vangistuse ärakandmist. Samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et teda on korduvalt karistatud AS § 70 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest ning viimase kuriteo pani ta taas toime joobeseisundis. Ka kohtu vahistamismääruse järgselt süüdistatava kinnipidamisel oli süüdistatav taas joobes ning viidi esmalt kainenema ja alles siis kinnipidamisasutusse. Süüdistatav väitis kohtuistungil, et ta saab invaliidi hooldamise eest toetust ning ta elab koos isikuga, kes invaliidsuse tõttu vajab pidevalt hoolt. Samas peeti ta kinni Balti Jaamas sellises olekus, mis välistab süüdistatava kinnipidamise koha ja süüdistatava seisundi tõttu invaliidi hooldamise võimaluse. Seega selline süüdistatava eluviis viib kohtu arusaamisele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ning sellest, 5 et kannatanule tekitati varaline kahju, mis ei olnud oluline ja süüdistatava rünne oli suunatud võõra vallasasja vastu, mille väärtus ei olnud kuigi suur. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.