Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 21.09.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-07-6816 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Prokurör Pavel GRJAZEV Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks A.M sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, keskeriharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 03.10.2007 ja lõpp 02.10.2011 Jätta A.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 09.06.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.M on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 01.02.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4 ja §209 lg.2 p.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2, §73 lg.4 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat alates 03.10.
- Viru Ringkonnakohtu 10.04.2008 otsusega jäeti ärakandmisele kuuluva karistuse suurus muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2008 kohtumäärusega nr.3-7-1-1-150 jäeti A.M kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata. 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav osales 2009 Viru Vanglas tööalase nõustamise programmis ja individuaalsetel konsultatsioonidel psühholoogiga, töötab keevitajana ja alates 2010 osaleb suitsetamisest loobumise tugigrupis. Kinnipeetava suhted ema, ema õe ja viimase tütrega on head, suheldakse kirja ja kokkusaamiste teel. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud Alkoholiseaduse alusel, kuid ise ta probleemi ei tunnista. Kinnipeetav on korduvalt karistatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel. Kinnipeetav on narkootikumidest tarvitanud amfetamiini, heroiini ja valget hiinlast. Enne vangistust osales metadooni asendusprogrammis. Kinnipeetav kaldub vestlusel kõrvale otsestest vastustest ja varjab tõde, tal on raskused probleemide kindlaksmääramisel ja nende lahendamiseks vajalike viiside määramisel, samuti esineb tema käitumises impulsiivsust ja agressiivsust. Kinnipeetaval on kuritegelikud hoiakud. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, reaalses vangistuses viibinud kolmel korral. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 34%, vägivallaga kuriteo toimepanemise tõenäosus 26%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna kinnipeetava ema ei tea poja kriminaalasjadest midagi ning ei ole sellest huvitatud, mistõttu emalt kinnipeetav moraalset toetust ei saa; kinnipeetaval puuduvad õiguskuuleka käitumise pikemad perioodid vabaduses alates 2001; oma probleemidega toimetulematust ja oskamatust oma tegevuste tagajärgi mõista on näidanud kinnipeetava korduv karistatus samaliigiliste kuritegude eest; enne vangistust tarvitas kinnipeetav heroiini, kuid eitab probleemi narkootikumidega; kinnipeetava kuriteod on muutunud vägivaldseteks, kinnipeetav võib rakendada füüsilist vägivalda oma eesmärkide saavutamiseks. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldaja arvestas siinkohal järgmisi asjaolusid: suured võlgnevused – 106 569,20 krooni; eelnevalt korduvalt karistatud, neist järeldusi ei ole teinud; toimepandud kuriteod on suureneva raskusastmega, viimane kuritegu on seotud vägivallaga; puuduvad õiguskuuleka käitumise pikemad perioodid vabaduses alates
- Kriminaalhooldaja leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava poolt on kõrge, tema käitumisest vabaduses ei ole näha soovi oma elustiili muuta ja tema määramine kriminaalhooldusele ei anna oodatavaid tulemusi. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht emale kuuluvas 2-toalises võlgnevusteta korteris. Vabanemise korral garanteeritud töökoht kinnipeetaval puudub. Kinnipeetava ema toetab poja vabanemist enne tähtaega ja on nõus teda toetama. Kinnipeetava ema on töövõimetuspensionär pensioniga 2009 krooni kuus, millele lisandub sotsiaaltoetus 500 krooni. Siinkohal tuleb arvestada sellega, et enne vangistust ei suutnud ema mõjutada ja suunata kinnipeetavat õiguskuulekale ja sõltuvusvabale eluviisile. Vestlusel kriminaalhooldusametnikuga kinnitas kinnipeetava ema, et ta ei tea poja kriminaalasjadest ja sõltuvusprobleemidest midagi ja ei ole sellest ka huvitatud. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kriminaalhooldusele oli määratud kahel korral, millest esimene möödus edukalt, teise teostamine jäi lõpuni viimata, kuna kinnipeetav sattus peale poolt aastat kriminaalhooldusel olemist kuni katseaja lõpuni kinnipidamiskohta. Kriminaalhooldusametnik leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava poolt on kõrge. 2 Maakohtu istung Kinnipeetav A.M taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et tema kohta koostatud iseloomustused ei ole õiged. Prokuröri abi Pavel Grjazev leidis maakohtu istungil, et elu- ja töökoha olemasolu ei kaalu üles kinnipeetava käitumist enne vangistust ja tema poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, mistõttu ta ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitse korda, neist vangistusega kolm korda ja tingimusliku karistusega neli korda. Väärtegude toimepanemise eest on kinnipeetavat karistatud kümme korda, enamuses Alkoholiseaduse ning Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetava puhul ei ole ilmselgelt tegemist isikuga, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Võimaluse avanedes eirab ta jätkuvalt ühiskonnas kehtestatud norme. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud töökoht, seega legaalne sissetulekuallikas. Arvestades seda, et kõik kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod on varavastased, on olemas reaalne oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel ja/või narkootiliste ainete hankimiseks vahendite saamiseks võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetava ema pension on suuruses 2009 krooni, sellest poja toetamine ei ole mõeldav ja reaalne. Lisaks sellele on kinnipeetaval tasumata rahalised kohustused. Kinnipeetava seletused maakohtu istungil selle kohta, et tal on vabanemise korral olemas kaks võimalikku töökohta, on paljasõnalised ja tõendamata. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on head suhted ema ja teiste lähedastega. Samas arvestab maakohus siinkohal ka asjaolu, et toetava lähedaste sotsiaalvõrgustiku olemasolu ei ole siiani takistanud kinnipeetaval kuritegusid toime panemast. Ema kinnituse kohaselt kriminaalhooldusametnikule ei tea ta poja kuritegelikust käitumisest ja narkosõltuvusest midagi ja ei soovi ka teada. Seega ei ole ema poolt mingit moraalset toetust kinnipeetavale seaduskuulekale teele asumiseks loota. 3 Distsiplinaarkaristuste puudumise vangistuse ajal loeb maakohus positiivseks. Sellest nähtub, et vangistus mõjub kinnipeetavale hästi ja suudab teda ära hoida seadusevastaste tegude toimepanemisest. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 02.10.2011, s.o. rohkem, kui aasta pärast. Seega on kinnipeetaval veel aasta jooksul võimalus reaalselt näidata oma soovi elada edaspidi seaduskuulekalt ja täita vabanemiseks enne tähtaega vajalikud tingimused. Vabanemisega vangistusest tingimisi enne tähtaega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega ja võimalike lisakohustuste panemisega. Käesoleval ajal puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav saab nende nõuete täitmisega hakkama ja läbib katseaja probleemideta. Isik, kes paneb korduvalt toime kuritegusid ja sooritab neid ka katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 05.11.2010 №oremreferent Liivi Õun 4