Väärteoasi nr.4-10-1189 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 09.06.2010.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Vaidlustatud lah

§ 263väärtegu saab toime panna ainult tahtlikult.

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et väärtegu pandi toime ettevaatamatusest. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu ja ka KVS §-s 263 järgi kvalifitseeritavat väärtegu saab toime panna ettevaatamatusest. Menetlusalune isik tunnistas kohtus, et ta ei teadnud, et Rae Vallavalitsuse ametnikuna ei tohi ta kuuluda äriühingu juhatusse ning et kui ta seda oleks teadnud, poleks H OÜ juhatusse astunud. Seega pani N.Z väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuigi oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. N.Z oleks pidanud enne OÜ H juhatuse liikmest astumist uurima ja tegema endale selgeks, kas ta üldse tohib kuuluda mingi äriühingu juhatusse või mitte. Seega rikkus N.Z hoolsuskohustust, mis ei vabasta teda vastutusest väärteo toimepanemise eest.

1. Kaebuses leiti, et N.Z on võimalik ja õige karistada ainult siis, kui on olemas korruptsioonioht. Käesoleval juhtumil ei ole olnud võimalik korruptsiooniohu tekkimine. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. KVS § 19 lg 2 p. 2 sisalduv keeld on imperatiivse iseloomuga, mistõttu ei oma mingit tähtsust ja seda pole vaja hakata ka tuvastama, kas mingi äriühingu juhtorgani liikmeks olemine lõi korruptsiooniohu või mitte. Ka Riigikohus oma lahendis 3-1-1-109-09 on asunud seisukohale, et seadusandja on seadnud töökoha- ja tegevuspiirangute kehtestamisel KVS § 19 lg 2 p. 2 mõttes eesmärgiks abstraktse korruptsiooniohu ning huvide konflikti tekkimise vältimise.
2. Kaebuses on asutud seisukohale, et N.Z ei vasta KVS § 3 lg 2 ja § 4 lg 1 sätestatud tunnustele, kuid seisukoht on jäetud põhjendamata. Kohtuistungil menetlusaluse isiku kaitsja väitis põhjendusena asjaolu, et N.Z on piiratud otsustusõigusega ja leidis,

§ 263järgi saab karistada ainult neid ametiisikuid, kes võtavad vastu tervikotsuseid.

Kohus ei nõustu ka sellise seisukohaga. KVS § 4 lg 1 kohaselt on ametiisik KVS § 3 lõikes 2 sätestatud ametiseisundit omav riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja. Ametiseisund KVS § 3 lg 2 mõistes on ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. Eeltoodust ei tulene kuidagi,

§-s 19 lg 2 p. 2 sätestatud keeld laieneks üksnes neile, kes võtavad vastu tervikotsuseid. On ilmselge, et iga ametnik saabki vastu võtta otsuseid üksnes oma tööülesannete valdkonnas, N.Z seega keskkonnajärelevalve valdkonnas. Rae vallavanema 03.01.2005.a. käskkirjaga nr. 3 on tõendatud N.Z töötamine Rae Vallavalitsuse keskkonnateenistuse keskkonnajärelevalve inspektori ametikohal. Ametiseisundi omamine nähtub tema ametijuhendist. N.Z õiguspädevuses oli vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid. Ametijuhendi p.3.4 kohaselt keskkonnajärelevalve spetsialist viib õigusrikkumise avastamisel läbi menetlust, samuti osaleb vajadusel volituse alusel kohtumenetluses. Ametijuhendi p. 3.5 kohaselt teeb ettekirjutusi ja annab suulisi korraldusi õigusrikkumise peatamiseks või lõpetamiseks ning rakendab abinõusid ettekirjutuse või korralduse täitmise tagamiseks. Sellised otsustused ja toimingud on isikutele, kelle kohta need tehakse, täitmiseks kohustuslikud. Riigikohtu lahendis nr. 3-1-1-109-09 on asutud seisukohale, et ametiisiku obligatoorselt vajalikuks pädevustunnuseks ei ole lõplik iseseisev haldamis-, järelevalve- või juhtimisotsuste vastuvõtmine, vaid piisab sellest, kui isik saab niisuguse otsuse tegemise protsessi sisuliselt suunata. N.Z ametijuhendi p.3.7 tulenevalt oli tal kohustus analüüsida oma pädevuse 3 piires valla keskkonnaalaseid õigusakte ja nende eelnõusid ning teha abivallavanemale ettepanekuid nende täiustamiseks või väljatöötamiseks. Sisuliselt tähendabki see kohaliku omavalitsuse organite otsustuse sisulisest ettevalmistamisest osavõtmist ja otsustusprotsessi kulgemise mõjutamist. Kõige eeltoodu alusel on N.Z ametiisik KVS § 4 lg 1 ja KVS § 3 lg 2 mõttes ja temale laieneb KVS § 19 lg 2 p. 2 sätestatud keeld.

1. Kaebuses leiti, et isegi kui asuda seisukohale, et N.Z on toime pannud talle etteheidetud väärteo, siis tegi ta seda kuni 20.04.2008.a. Alates 21.04.2008.a. puudus N.Z tahtlus olla OÜ H juhatuse liige. Tunnistajana kohtus üle kuulatud Kaupo Reede tõendas, et 2008.a. pöördus N.Z tema poole sooviga juhatuse liikme kohalt tagasiastumiseks ja andis ka sellekohase avalduse, kuid sellega asi piirduski. Tunnistaja sõnul toimub juhatuse liikme tagasikutsumine osanike üldkoosoleku otsusega. Üldkoosoleku peab kokku kutsuma juhatuse liige. Üldkoosolekud küll toimusid, kuid seda teemat seal ei arutatud. Seega leiab kohus, et vaatamata N.Z avaldusele, ei teinud ta midagi avalduse rahuldamiseks. Ta ei tõstatanud osanike koosolekutel üles juhatuse liikmest tagasiastumise probleemi enne väärteomenetluse alustamist tema suhtes. Ka tunnistaja Ants Kuningas, kes on OÜ H osanik alates 2009.a. augustist, ütles, et alles 23.03.2010.a. osanike üldkoosolekul esitas N.Z tagasiastumise avalduse, mis ka rahuldati. Seega oli N.Z kuni väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni OÜ H juhatuse liige. Ei piisa vaid ühele osanikule avalduse kirjutamisest. Kui ei soovita olla juhatuse liige ning kui juhatuse liikme enda pädevuses on sellest vabanemine, siis tuleb selleks ka midagi teha. Mittetegemine näitab, et N.Z siiski puudus tõsine tahtmine juhatuse liikmeks mitte olla. Ei saa tõsiselt võtta tema ütlust, et ta oli sunnitud olukorras, tahtis juhatusest lahkuda, aga tal ei lastud seda teha. Vastavalt Äriseadustiku §-le 171 lg 1 kutsub osanike koosoleku kokku juhatus. N.Z oli juhatuse ainuliige ja keegi ei takistanud tal koheselt peale 21.04.2008.a. avalduse esitamist osanike koosolekut kokkukutsumast tema juhatuse liikme kohalt lahkumise otsustamiseks. Isegi kui koosolekul ei ole esindatud otsuste vastuvõtmiseks vajalikku kvoorumit, annab Äriseadustiku § 171 lg 6 selleks uue võimaluse. Nimetatud sätte kohaselt, kui osanike koosolekul ei ole esindatud Äriseadustiku § 170 lõikes 2 nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus koosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud häältest. Seega oli N.Z võimalus juba 2008.aastal OÜ H juhatuse liikme kohalt lahkumiseks, kui ta oleks seda soovinud. Kuna ta hakkas selle probleemiga tõsiselt tegelema aga alles peale väärteomenetluse alustamist, annab see tunnistust sellest, et ta siiski reaalselt ei soovinud OÜ H juhatusest lahkuda. Eeltoodust tulenevalt on väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses märgitud väärteo toimepanemise aeg - alates 11.10.2007.a. õige. Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki vaatlusprotokolli kohaselt on 11.10.2007.a. kuupäev, mil OÜ H kanti äriregistrisse ja millal N.Z sai juhatuse ainuliikmeks, olles samal ajal ka Rae Vallavalitsuse keskkonnajärelevalve spetsialist. OÜ H juhatuse liige ja Rae Vallavalitsuse keskkonnajärelevalve spetsialist oli ta kuni väärteoprotokolli koostamiseni, s.o. 25.02.2010.a. Kohus leiab, et ka väärteo toimepanemise koht on õige. Aadressil Aruküla tee 9 Jüri alevik Harjumaa on Rae Vallavalitsuse juriidiline aadress, kus asub ka N.Z töökoht. Sellel aadressil töötades, pani ta toime KVS § 19 lg 2 p. 2 rikkumise.
2. Mis puutub kaebuse esitaja väitesse, kas Tõnis Gents oli pädev väärtegu menetlema, siis selle kohta esitas kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri prefekti käskkirja nr. 2 01.01.2010.a. nende ametikohtade loetelust, mida täitvatel ametnikel on õigus osaleda väärteomenetluses Põhja Prefektuuri nimel. Selles loetelus on p.1.4.2.4 all märgitud kriminaalmenetleja. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on Tõnis Gents Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo korruptsioonikuritegude talituse kriminaalmenetleja. Lisaks nimetatud tõendile esitas kohtuvälise menetleja esindaja oma pädevuse tõenduseks ka selle käskkirja alusel koopia Tõnis Gentsile välja antud kohtuvälise menetleja tunnistusest nr.
3. Seega oli Tõnis Gents Põhja Prefektuuri nimel õigustatud ja pädev läbi viima väärteomenetlust N.Z suhtes. 4
4. Menetlusalune isik ja kaitsja tõstatasid väärteomenetluse kohtuliku arutamise ajal küsimuse, et neile on jäänud arusaamatuks väärteomenetluse alustamise ajend, kuna keegi ei ole käesolevas asjas esitanud väärteomenetluse teadet. Samuti on kaks tõendit – äriregistri teabesüsteemist väljatrükk ja Rae valla ametite internetiväljavõtte väljatrükk – saadud mitte väärteomenetluse, vaid mingi muu menetluse käigus. Kaitsja ja menetlusalune isik taotlesid seetõttu nende tõendite mittearvestamist. Kohtu seisukoht: Väärteomenetluse ajend on väärteole viitav teave. See ei tähenda, et teade mingi väärteo kohta peab tulema kindlasti väljastpoolt kohtuvälist menetlejat. Ajendiks võib olla ka menetleja poolt oma ülesandeid täites saadud väärteole viitav teave. Väärteotoimikust nähtuvalt tehti väljatrükid äriregistri teabesüsteemist ja Rae valla ametite internetiväljavõttest 07.01.2010.a., s.o. enne väärteomenetluse alustamist. Kuna need väljavõtted saadi mitte väärteomenetluse käigus, siis selleks, et neid saaks väärteomenetluses kasutada tõenditena, tuleb nad vormistada vastavalt väärteomenetluse nõuetele. Esimese menetlustoiminguna ongi käeolevas väärteoasjas tehtud äriregistri 07.01.2010.a. väljatrüki ja 07.01.2010.a. Rae valla ametite internetiväljavõtte väljatrüki vaatlus, mille kohta on koostatud 08.01.2010.a. vaatlusprotokoll. Seega on tõendiks väärteoasjas mitte väljatrükid ise, vaid nende vaatlusprotokoll. Väljatrükid on pandud väärteotoimikusse vaatlusprotokolli lisadena. Eeltoodu alusel ei ole põhjust nimetatud kahte dokumenti tõendite kogumist välja jätta. Seega on kohtu arvates leidnud tõendamist, et N.Z Rae vallavalitsuse keskkonnateenistuse keskkonnajärelevalve spetsialistina, omades seega ametiseisundit ja kuuludes samal ajal OÜ H juhatusse, rikkus KVS § 19 lg 2 p. 2 sätestatud keeldu, olla äriühingu juhtorgani liige. Sellise tegevusega pani ta toime KVS § 263 sätestatud väärteo. Kaitsja leidis, et väärteoasja on võimalik lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, arvestades seda, et väärteoasja kohtuliku arutamise ajal ei ole N.Z enam OÜ H juhatuse liige. Kui asuda seisukohale, et N.Z on väärteo toime pannud, siis on tema süü väike ja avalik menetlushuvi puudub. Kaitsja on seisukohal, et Rae valla elanikel puudub huvi käesoleva asja vastu. Kohus nõustub siinkohal pigem kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et ametiisikute poolt toime pandud süütegude korral eksisteerib avalik menetlushuvi ja kindlasti esineb avalik menetlushuvi sellise ametiisiku suhtes, kes langetab Rae valla territooriumil teistele isikutele kohustuslikke otsuseid või võtab osa otsuste väljatöötamisest. Asjaolu, et N.Z enam ei ole OÜ H juhatuses, ei saa olla karistusest vabastav asjaolu. Pealegi alustas ta aktiivset tegevust äriühingu juhatusest tagasiastumiseks alles siis, kui tema suhtes oli alustatud väärteomenetlust. Seega nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et N.Z suhtes ei ole alust menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Seonduvalt karistusega märgib kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega karistati N.Z rahatrahviga 3000 krooni, mis jääb tunduvalt alla KVS § 263 keskmist määra (sanktsioon näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut). Kuna N.Z suhtes puuduvad karistust kergendavad asjaolud, ta ei ole kordagi kahetsenud väärteo toimepanemist, ei ole kohtul põhjust trahvisumma vähendamiseks. Kokkuvõttes on kohtuvälise menetleja otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohus juhindub V™S § 132 p.
5. Kohtunik 5