← Eesti

1-10-2493/23

Obsah (5)§ 199§ 69§ 200§ 64§ 65

1-10-2493 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-2493 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Eesi

§ 199

lg 2 p 7,9 ja § 200 lg 1 järgi U.K süüdistuses

§ 199lg 2 p 7,9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 31.

augusti 2010. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatavad G.O ja U.K Prokurör Marika Kreutzberg G.O XXX elukoht XXXXXXX XXXXXXX X-XX, ei tööta, varem 2 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 31.12.2009 Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 2 kuu vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud, kinni peetud 12.05.

  1. a U.K XXX elukoht XXXXXXXX XXXXXXXX X-X, lapsehoolduspuhkusel, varem 8 korda kohtu poolt karistatud, neist viimati 07.12.
  2. Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel 5 kuu 10 päeva vangistusega, mis asendati

§ 69

alusel 316 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 8 kuud Vandeadvokaadid Marina Leis ja Mati Senkel Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Harju Maakohtu

  1. augusti
  2. a kohtuotsus G.O ja U.K suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  3. jaanuaril
  4. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Harju Maakohtu
  6. augusti
  7. a otsusega lühimenetluses tunnistati G.O süüdi ja karistati

§ 199

lg 2 p 7,9 6 kuu vangistusega ja

§ 200

lg 1 järgi 2 aasta vangistusega.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati liitkaristust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 31.

detsembri

  1. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 kuu 27 päeva võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 4 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus
  2. mai
  3. a. U.K tunnistati süüdi

§ 199lg 2 p 7,9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 7.

detsembri

  1. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 5 kuu 8 päeva võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 8 päeva vangistust. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 13 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus
  2. juuli
  3. a. Muuhulgas mõisteti G.O-lt ja U.K-lt välja solidaarselt 6542 krooni AS A. kasuks.
  4. G.O mõisteti

§ 200lg 1 järgi süüdi selles, et ta 12.

mail 2010. a Tallinnas Rahumäe teel füüsilist vägivalda kasutades rebis N. T. käekoti koos selles olnud varaga 354 krooni väärtuses. G.O ja U.K mõisteti

§ 199lg 2 p 7,8 järgi süüdi süstemaatilises varguste toimepanemises isikute grupiga.

Nii mõisteti G.O süüdi ühes varguses ja kahes varguse katse episoodis, U.K ühes varguses ja seitsmes varguse katse episoodis. Kuriteod pandi toime Tallinna linna kaupluste parfümeeriaosakondadest eesmärgiga varastatud kaup hiljem maha müüa. 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatavad G.O ja U.K, kes taotlevad kohtuotsuse tühistamist nendele mõistetud karistuse osas ja vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Lisaks sellele taotleb U.K temalt AS S. kasuks välja mõistetud tsiviilhagi tühistamist ja selle rahuldamata jätmist. 3.1 G.O põhjendab taotlust sellega, et seitse vanglas veedetud kuud on pannud teda oma elu üle järele mõtlema ja ta lubab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Üldkasuliku töö tegemisega tooks ta ühiskonnale rohkem kasu kui vanglas viibides. 2

(4)3.2 U.K põhjendab taotlust sellega, et ta on käesolevaks ajaks narkosõltuvusest vabanenud, omandab algharidust ja vabanedes soovib asuda tööle oma endisel töökohal. Käesoleval ajal kasvatab lapsi tema ema, mistõttu tal on võimalik asuda tööle ja teha üldkasulikku tööd. Kuriteod pani toime seetõttu, et tal puudus sissetulek, kuid tal oli vaja toita kahte last. Tööle teda ei võetud, sest tal olid väikesed lapsed. AS S. tsiviilhagi vastu vaidleb apellant põhjusel, et varastatud esemed tagastati vigastamatult kauplusele.
  1. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav G.O ja kaitsjad toetasid esitatud apellatsioone ja taotlesid selles osas kohtuotsuse tühistamist. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Oma seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt. 5.1 Kohtukolleegium rõhutab esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on süüdistatavatele karistust mõistes järginud

§-s 56 sätestatut, so arvestanud nende süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavate asjaolude puudumist ja lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. 5.2 Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-99-06 märgitakse, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. Seega peavad

§ 69

kohaldamiseks esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused. 5.3 Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ning G.O apellatsiooniga tutvumist väita, et tema puhul esineksid asjaolud, mis oleksid käesoleval hetkel

§ 69kohaldamise eelduseks.

Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on maakohtu poolt mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. Üldkasulik töö ei sobi karistusena süüdlasele, keda on varem korduvalt samalaadsete kuritegude eest karistatud, sealhulgas reaalse vangistusega. Seda veel eriti olukorras, kus ta tarvitab narkootilisi aineid ja on uue kuriteo toime pannud katseajal ning seega oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda kriminaalhoolduse all viibides kontrollnõudeid täita. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium apellandi väitega, et

§ 69

kohaldamisega kaasnevad kohustused võivad mõjutada teda hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest ja uute kuritegude toimepanemisest. Varasematest kohtuotsustest nähtub, et G.O on iga kord tema poolt toime pandud kuritegu puhtsüdamlikult kahetsenud, kuid vaatamata sellele on ta peagi jälle kuritegude toimepanemist jätkanud. Sellisel põhjendusel ei saa varem kaks korda samalaadse kuriteo eest karistatud G.O suhtes kujuneda kuidagi veendumust, et ta suudab edaspidi õiguskuulekalt elada. Asendades 3

(4)mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga, peab kohus olema veendunud, et üldkasulikule tööle allutatud isik oleks sobiv kindlustamaks üldkasuliku töö reaalse täideviimise. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, ei ole kohtukolleegium veendunud, et ta on sobiv isik üldkasuliku töö kui vangistuse asenduskaristuse reaalseks täideviimiseks ja üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumisrisk on sellise isiku puhul väga kõrge. Ka ei ole selline asenduskaristus piisav mõjutamaks G.O hoiduma kuritegude toimepanemisest. Reaalne vangistus on sellise isiku puhul kohtukolleegiumi arvates ainuke võimalus, mis tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid

prg. 56 mõttes. Seega välistavad üldkasuliku töö kohaldamise käesolevas süüdistusasjas G.O isikuandmed. 5.4 U.K pani käesolevad kuriteod toime ajal, kui talle mõistetud vangistus oli juba asendatud üldkasuliku tööga, seega kohtu poolt määratud katseajal.

§ 69

lg 7 sätestab selgelt ning alternatiive välistavalt, et kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vangistusega ja mõistetakse liitkaristus

§ 65lg 2 alusel.

Selliselt on maakohus ka toiminud. Seega ei ole kohtukolleegiumil U.K suhtes üldkasuliku töö kohaldamist võimalik isegi mitte kaaluda, sest apellatsioonis esitatud taotlus mõistetud vangistusest tingimisi vabastamiseks on ilmselges vastuolus seaduse regulatsiooniga. 5.5 Rahuldamisele ei kuulu ka U.K taotlus kohtuotsuse tühistamiseks AS A. kasuks välja mõistetud 6542 krooni osas, sest see ei ole põhjendatud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et seitsme kuriteoepisoodi osas on vargus jäänud lõpule viimata, mistõttu kosmeetikatarbed on kauplusele tagastatud ja selles osas süüdistatavate vastu tsiviilhagi esitatud ei ole. U.K jätab aga tähelepanuta, et

  1. märtsi 2010.a kuriteoepisoodis jõudis ta kilekotid varastatud esemetega G.O-le üle anda, kes need kauplusest välja toimetas. Kuna süüdistatavad viisid kauplusest välja kosmeetikatarbeid 6542 krooni väärtuses, siis on AS A. esitanud selles osas põhjendatult tsiviilhagi. Kohtueelsel uurimisel ja maakohtus on U.K seda kuritegu tunnistanud ja ei ole tsiviilhagile vastu vaielnud. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, siis kohus rahuldab hagi. Maakohus ongi käesolevas kriminaalasjas nii toiminud.
  2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu
  3. augusti
  4. a otsus G.O ja U.K suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Meelika Aava Ivi Kesküla Malle Preimer 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.