1-10-5269/10

(10230100208)Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Allika Tõlk Valeri Helmar Z.Z süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8 – 25 lg 2 järgi üldmenetluses Ülle Jaanhold Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Z.Z, isikukood: xxx; elukoht: xxx; kodakondsus: määratlemata; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 11-l korral, viimati: 30.04.2009 Harju Maakohus poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel mõisteti vangistus 7 kuud; väärteokorras karistatud korduvalt; Tõkend: vahistamine alates 07.01.2010.a (kahtlustatavana kinnipeetud 06.01.2010) Kaitsja Mati Senkel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Z.Z KarS § 199 lg 2 p 4, 8 – 25 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Z.Z-i kinnipidamisest, s.o alates 06.01.2010.a. 1 Z.Z-i suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Z.Z-ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni, - määratud kaitsjale makstud tasus summas 2300 krooni. Asitõendid: - Z.Z-ile kuuluv sinist värvi meeste kott (asuk.Põhja PP hoiuruum) – tagastada Z.Z-ile kohtuotsuse jõustumisel - 3 DNA proovi – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-5269, süüdistatava nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 08.11.2010.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. SÜÜDISTUSE SISU Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Z.Z, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, 06.01.2010.a. kella 05.15 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sisenes lukustamata ukse avamise teel Tallinnas Xxx korterisse, kust võttis ära AM´le kuuluvat vara: sülearvuti Asus kotis maksumusega 10 000 krooni; digitaalse fotoaparaadi Nikon maksumusega 7500 krooni; digitaalse fotoaparaadi Olympus maksumusega 500 krooni; mobiiltelefoni №kia koos laadijaga maksumusega 7000 krooni; rahakoti maksumusega 500 krooni, milles olid: pangakaardid, kliendikaardid, juhiluba KK nimele, ID-kaart KK nimele sularaha summas 645 krooni, kokku vara summas 26 145 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna korteri omanik AM pidas teda kinni maja trepikojas. Süüdistuse kohaselt pani Z.Z sellega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem 2 toime pannud vargusi; ja sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 8 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KÄIK Süüdistatav Z.Z tunnistas end temale inkrimineeritavas kuriteos süüdi ja kohtus küsimustele vastates selgitas, et ta sisenes Tallinnas Paekaare 6 asuva maja trepikotta süüdistuses nimetatud ajal ja talle tundus, et ühe korteri uks võib olla lahti, süüdistatav katsus linki, avas ukse ja tungis korterisse. Enne seda võttis süüdistatav ära oma jalanõud, käes olid tal kindad. Süüdistatav võttis korterist süüdistuses loetletud esemed, osa pani endale taskusse, osa peitis 6.-

1. korruse vahele. Korteri omanik hakkas teda kinni püüdma, süüdistatav jooksis trepist alla, kuid ta peeti välisukse juures kinni, korterist võetud esemed andis süüdistatav kõik tagasi. Kohtus kannatanuna ülekuulatud AM seletas küsimustele vastates, et süüdistatavat ta varem näinud ei ole, vihavaenu ei oma. Süüdistuses näidatud ajal ärkas kannatanu hommikul selle tõttu, et abikaasa äratas ta, kuna abikaasa kuulis läbi une hääli, mis viitasid asjaolule, et keegi viibib korteris. Õhtul oli kannatanu kindlasti oma korteri ukse sulgenud, kuid võis jätta selle lukustamata. Üles tõustes nägi kannatanu, et korteris põles valgus ja välisuksed olid avatud. Kannatanu kuulis, et keegi jookseb koridoris ja ta jooksis põgenejale järele. Välisukse juures tabas kannatanu süüdistatava, kes vastupanu ei osutanud ning tunnistas, et oli vargil käinud. Süüdistatav palus politseid mitte kutsuda ja lubas tagastada kõik võetud esemed. Taskutest andis süüdistatav välja mobiiltelefoni, rahakoti ja väikese fotoaparaadi, ülejäänud esemed oli ta peitnud 6.-
2. korruse vahele ja sealt sai kannatanu need kätte. Seal oli ka üks kott süüdistatava esemetega ja tema jalanõud. Süüdistataval olid käes kindad. Kohtus kannatanuna ülekuulatud KK seletas küsimustele vastates, et süüdistatavat ta varem näinud ei ole, vihavaenu ei oma. Süüdistuses näidatud ajal ärkas kannatanu hommikul kella viie paiku, kuna kuulis läbi une mingeid hääli ja arvas, et keegi võib asuda tema korteris. Kannatanu ajas üles oma abikaasa ja sai aru, et abikaasa asus kedagi taga ajama. Varas saadi kätte, see oli süüdistatav, kätte saadi ka kõik varastatud esemed. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid: - sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid (tl 8-18) - ettekanne (tl 20) - kahtlustatava kinnipidamise protokoll (tl 21-24) - karistatuse õiend (tl 27-33) - kohtuotsused (tl 52-57) Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et isiku süü on tõendamist leidnud ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud ja teda tuleks karistada vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. Z.Z-i kaitsja leidis, et tuleks arvestada, et isikul ei olnud majja sisenedes varguse eesmärki, kuriteoga kahju ei tekitatud ning süüdistatav kahetseb puhtsüdamlikult toimepandut. 3 KOHTU JÄRELDUSED: Kohus, viinud läbi ristküsitlused, uurinud kohtulikke tõendeid, viinud läbi kohtuvaidlused ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, on jõudnud järgnevatele järeldustele: Kohus leiab, et süüdistatava tegevusele on süüdistusaktis antud õige juriidiline hinnang ja tema süü inkrimineeritavas on kohtus tõendamist leidnud. Süüdistatav ise on oma süüd kohtus tunnistanud, ta on kinnitanud kohtus, et antud korteri uks oli küll lukustamata, kuid kinni. Ta avas selle ise, vajutades alla lingi. Peale süüdistatava enda poolt antud, eelrefereeritud ütluste, on sissetungimine tõendatud ka kannatanu A. M ütlustega selle kohta, et ta oli õhtul korteri ukse sulgenud. Seega on aset leidnud kahtlematult sissetungimisega seotud vargus. Kuna kohtus leidis karistatuse õiendi (tl 27-33) ja kohtuostuste ärakirjadega (tl 52-57) tõendamist, et süüdistatava näol on tegemist isikuga, kes oli varem toime pannud vargusi, oli süüdistuses õige ka viide KarS § 199 lg 2 p-le
3. Kuna nii süüdistatava enda kui ka kannatanute ütlustest nähtuvalt ei saanud isik kuritegusid lõpuni viia, kuna ta tabati kannatanu poolt ja antud kinnipidamise tulemusena ka kannatanule kuulunud esemed tagastati, siis jäi tegevus katse staadiumisse, mistõttu on süüdistusaktis õigesti viidatud ka KarS § 25 lg-le
4. Asjaolu, et tegemist oli vargusega ning isik püüdis varastada süüdistuses nimetatud esemeid, on tõendamist leidnud süüdistatava enda ütlustega selle kohta, et tema eesmärk oli süüdistuses loetletud esemeid hõivata, samuti kannatanute ütlustega selle kohta, et süüdistatav tungis nende korterisse, viis sealt ära süüdistuses loetletud esemed, osa neist asus süüdistatava taskutes, osa oli ta peitnud trepimademele, kuid hiljem tema kinnipidamisel saadi esemed tagasi. Isiku süüd temale inkrimineeritavas kuriteos tõendavad ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid (tl 8-18), millest nähtuvalt on 06.01.2010.a tehtud sündmuskoha vaatlus aadressil Paekaare 6 Tallinn, vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvad kuriteo toimepanemise koht ja hõivata püütud esemed. Trepikoja vaatlusel on 6.-
5. korruse vahelt leitud põrandalt sülearvuti „Asus“, sülearvuti laadija, fotoaparaat ja sinist värvi meeste käekott. Kaheksandal korrusel leitud mobiiltelefon №kia, telefoni laadija, fotoaparaat ja musta värvi rahakott. Vaadeldav korter asub kaheksandal korrusel, korteri uste lukud on terved, lukustamata. Samuti on koostatud ettekanne kinnipidamise ajaolude kohta ja kinnipidamise protokoll (tl 20-24), millest nähtuvalt on 06.01.2010.a koostatud Z.Z-i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 21-24), kust ilmneb, et kriminaalasjas nr 10230100208 on kinni peetud Z.Z, keda kahtlustatakse KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Seega süüdistatava Z.Z-i süü võõra vallasasja äravõtmise katses selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi ja sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 8 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist. Kaitsja väide selle kohta, et isikul ei olnud ilmselgelt varguse eesmärki, on ümber lükatud kohtus tõendamist leidnud asjaoludega – nii süüdistatava enda kui ka kannatanu A. M ütlustest nähtuvalt kandis süüdistatav varguse toimepanemisel kindaid, mis iseloomustab soovi enda isiku identifitseerimist raskendada. Ka pani isik kuriteo toime kaheksandal korrusel, mis välistab isiku sisenemise majja vaid sooja saamise eesmärgil. Karistus 4 Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätteid, s.o isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav on toime pannud II astme kuriteo katse, karistust kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus, karistuse mõistmisel tuleb vaieldamatult silmas pidada asjaolu, et isikut on varem korduvalt karistatud analoogsete varasvastaste kuritegude eest ja ta on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seega, karistuse eesmärke silmas pidades ei ole võimalik kohaldada miinimumi lähedast karistust ja samal põhjusel ei pea kohus võimalikuks ka isikut tingimuslikult karistuse kandmisest vabastada. Kohus peab põhjendatuks 1-aastase vangistuse mõistmist karistusena, kohus leiab, et prokuröri poolt nõutud karistuse määr oli liialt range, kuna esines puhtsüdamlik kahetsus, kuritegu jäi katsestaadiumisse ning kahju ei tekitatud. Kuna isik ei tööta ning varasemad rahalised karistused on osaliselt tasumata, ei ole rahalise karistuse mõistmine karistusena mõeldav. Tsiviilhagisid käesolevas asjas ei esitatud. Kohtukulud ja asitõendid: Asitõendid on käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale kuulunud sinine kott, mille süüdistatav palus tagastada, prokurör leidis samuti, et antud eseme tagastamine on vajalik, kohus peab taotlust KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel põhjendatuks. Käesolevas kriminaalasjas asitõenditeks olevad 3 DNA proovi palus prokurör hävitada ning kohus leiab, et ka selline taotlus on KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel põhjendatud. Kohtukuludeks on kaitsjatasu 2300 krooni, mis kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele, samuti kuulub väljamõistmisele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 6525 krooni. Merle Parts Kohtunik 5