lg 2 p 4, 8; § 266 lg 2 p1 järgi lühimenetluses Süüdistatav G.D, isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, emakeel vene keel, haridus 7 klassi, ei tööta elukoht XXX; asukoht Vangla tõkend kahtlustatavana kinni peetud 17.10.2010 kell 17.00 / tl 84- 87/, vahistatud 19.10.2010 /tl 93- 94/ karistatus: - kriminaalkorras karistatud viiel
07.06.2005 Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8 alusel vangistusega 6 kuud; lõplik karistus
22.08.2006.a. Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel 2 aastat 4 kuud; 4. 11.06.2009.a. Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8 alusel vangistus 8 kuud,
lg 2 p 1 alusel vangistus 2 kuud;
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 5 kuud 10 päeva; 5. 18.08.2010 Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 1 kuu ja 10 päeva;
lg 1 alusel vangistus 6 kuud ja 20 päeva;
lg 1 1 Kaitsja ja
Karistus kandmisel. - Korduvalt karistatud väärtegude korras, sh NPAS rikkumiste alusel / tl 73-77/ Määratud korras Riine Lumiste RESOLUTSIOON 1. G.D süüdi tunnistada
lg 2 p 4 ja 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 6 ( kuus) kuud. 2. G.D süüdi tunnistada
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 ( kolm) kuud. 3.
lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 ( kaheksa) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 ( viis) kuud ja 10 ( kümme) päeva. 5.
otsuse ärakandmata karistusega, suurendades mõistetud vangistust 5 kuud ja 10 päeva eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse võrra, s.o. 1 kuu ja 10 päeva võrra, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 ( kuus) kuud ja 20 ( kakskümmend ) päeva. 6.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistuse kandmise alguseks G.D kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o. 17.10.
Samuti tema, olles varem toime pannud
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o korduva valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise, ajavahemikul 11. – 15.10.2010 tungis esiukse lukkude lõhkumise teel Tallinnas, Pae 22 maja juurde pargitud M G’ile kuuluvasse sõiduautosse Citroen registreerimisnumbriga XXX, kust varastas CD-mängija Roadstar väärtusega 700 krooni /44.74 eurot/. Sel moel G.D vähemalt teist korda tungides ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale pani toime
Kohtuistungil süüdistatav G.D seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi, avaldas puhtsüdamlikku kahetsust. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist istungil süüdistatav ei taotlenud ning võttis omaks esitatud tsiviilhagid ega vaielnud nendele vastu. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kuid kaitsja leiab, et süüdistuse lõplik kvalifikatsioon peaks olema
lg 2 p 8, 9, kuna
lg 2 p 1 on hõlmatud
Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: I kannatanu A Ii episoodis 3 Kannatanu A I´i ütlused koos lisadega ( fotod sõiduautost), millest nähtub, et 06.10.2010 kella 23.00 ajal parkis tema oma sõiduauto Mercedes Benz c270 riikliku registreerimisnumbriga XXX Tallinnas Punane tn 19 ja 21 majade vahele. Järgmisel hommikul kella 08.00 ajal sai ta politseist teada, et auto on kahjustatud. Autot vaatama minnes nägi ta, et on lõhutud kaasreisijapoolne esiklaas ja varastatud autost kindalaekast navigaatori monitor väärtusega 500.- krooni, mobiiltelefon Samsung S5230 väärtusega 1000.- krooni koos SIMkaardiga telefoninumber XXX( maksumuseta). Mobiiltelefon oli musta värvi nahkvutlaris, väärtusega 50.- krooni. Autosse oli paigaldatud signalisatsioon, kuid selle töötamist kuulda ei olnud. Autos on rikutud ka automakk Mustang, kuna varas on püüdnud selle paneeli eemaldada. Automaki maksumus 7000.- krooni, samas summas tekitati mulle kahju maki rikkumisega. Autol on kaskokindlustus. Omavastutus osalus on 3000.- krooni. Sõiduauto klaasi taastusmaksumus on 1500.- krooni. Kahju kokku summas 10 050 krooni ( tl 2- 5) Kannatanu AI täiendavad ütlused koos lisadega ( hagiavaldus, Mercedes Benz arve ukseklaasi paranduse eest, ostutšekk automaki kohta, Eesti Panga valuutakursside väljavõte), milledest nähtub, et tema käis Laagna turul erinevaid inimesi küsitlemas ja 18.10.2010 pakkus üks temale varem tundmatu meesterahvas talle 150 krooni eest müüa navigaatorimonitori, milles ta koheselt enda oma ära tundis. Eristas ta selle ekraanil oleva kaitsekleebiku järgi, mis oli külje pealt kortsus. Varguse hetkel oli navigaator uus, ilma kahjustusteta. Meesterahvas väitis talle, et oli ise selle kelleltki teiselt 150 krooni eest ostnud ja pakkus temale seda 150 krooniga müüa. Kannatanu ostis 150 krooni eest enda monitori tagasi. Tundmatut meesterahvast ta ära ei tunne. Seega on navigaatori monitori vargusega temale tekitatud eelnevalt öeldu asemel kahju 150 krooni, s.o. tagasiostu summa ulatuses. Automakk on ostetud Venemaalt 26.06.2009 11030.00 rubla eest, s.o. 3639.90 krooni eest. Kannatanu esitab hagi summas 5689.90 krooni. ( tl 8- 11) Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo varavastaste kuritegude talituse vanemkomissar Aleksandr Sahharovi ettekanne, millest nähtub, et 08.10.2010 oli sisseviidud jälitustoimik sama kriminaalasja raames ning tehtud kõnedeeristusest varastatud mobiiltelefonile Samsung S5230 IMEI koodiga 355178037519860 on tuvastatud, et alates 07.10.2010 alates 02.39 on telefon olnud kasutuses numbriga XXX, mille omanik on G.D, ik XXX, elukoht XXX, Tallinn. Esimene kõne oli tehtud kell 02.39 D.Naljatovi elukaaslasele JSnumbrile XXX. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 18.10.2010 läbiotsimise määruse alusel 18.10.2010 teostatud läbiotsimise protokoll Tallinnas XXX koos lisadega ( tõlge, fotod), millest nähtub, et korteri välisukse vastas asub G.D tuba. Läbiotsimisel leiti ja võeti mh ära diivani äärmise parema sektsiooni alt automagnetoola Roadstar ja sektsioonkapi juures nurgas asuvast beežimustakirjust seljakotist riist klaaside purustamiseks (tl 19- 32) Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, millest nähtub, et vaadeldud on mobiiltelefon Samsung S5230, musta värvi, kirjetega Model: GT-S5230, FCC ID: A3LGTS5230, IMEI 355178037519860, S7N RQ5S699047N. mälukaardi osas mikro SD 64MB. ( tl 37- 39) Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, millest nähtub, et vaadeldakse eboniitpuurotsikust 7 cm pikkust valmistatud riista. Puur on kaetud ülevalt musta värvi isolatsioonilindiga, lõpposas valget värvi isolatsioonilint. Käepide pikkus 10 cm, valmistatud ümberkeeratud musta ja valget värvi isolatsioonlindist. Käepideme otsas ripub pruuni värvi vöö. ( tl 41- 42) Tunnistaja O Ž ´i ( töökoht Plada OÜ, Pae 57, Tallinn, pandimaja vastuvõtja) ütlustega koos lisadega ( pandimaja kviitung, mobiiltelefon Samsung S5230, IMEI kood 355178037519860) nähtub, et 14.10.2010 andis P Š , isikukood XXX) 30 päevaks panti mobiiltelefoni Samsung S5230, IMEI kood 355178037519860, millise tema koos kviitungiga vabatahtlikult välja annab ( tl 50- 55) 4 A Ii allkiri mobiiltelefoni Samsung S5230 tagasisaamise kohta ( tl 40) Tunnistaja P Š ´i ütlused, milledest nähtub, et tema tunneb G.D lapsepõlvest. Deniss palus tal pantida pandimajja väidetavalt tema isiklik mobiiltelefon, kuna tema isikut tõendav dokument olevat aegunud. Temal ei tekkinud telefoni kuuluvuses kahtlusi, kuna nägi seda telefoni paar päeva Denissi kasutuses. Tema andiski Denissilt saadud telefoni Samsung 400.- krooni eest pandimajja. Hiljem sai Denissi õelt teada, et telefon oli varastatud. Denissi suhtes temal pretensioone ei ole ( tl 56- 60) Kahtlustatav G.D ütlused, milledest nähtub, et ta tunnistab oma süüd osaliselt. Tunnistab märgitud ajal pobediitkuulikesega ( isetehtud seade, koos musta värvi isoleerimisteibi punutisega) purustades hõbedat värvi auto Mercedes Benz esimese parempoolse küljeakna. Seejärel tungisin osaliselt auto salongi, s.o. vööni ning võtsin auto paneeli pealt musta värvi mobiiltelefoni Samsung. Telefonil vutlarit ei olnud. Rohkem ta midagi ei võtnud ega lõhkunud. Kodus paigaldas ta mobiiltelefoni enda SIMkaardi ja hakkas helistama tuttavatele, sh JS. Telefoni kasutas ta 3-4 päeva, misjärel andis selle pandimajja Pae tänaval 400 krooni eest, õigemini andis selle sinna tema eest Š . Sõiduki ukseklaas oli juba lõhutud kui tema sellest möödus( tl 100 – 102, koos tõlkega kuni 103, tl 104- 107) II Kannatanu M Gi episoodis Kannatanu M G´i ütlused koos lisadega ( autodokumendi koopia, tsiviilhagi avaldus, fotod lõhutud ukselukkudest, Veho Eesti AS hinnapakkumine lukkude vahetuse kohta), milledest nähtub, et tema autosse sissemurdmine toimus umbes 11- 15.10.2010 ajavahemikus. Auto oli pargitud maja taha ja paigaldatud oli signaalisatsioon. Auto oli pargitud õhtul kella 17.30 ajal ja järgmisel hommikul kella 07.00 ajal avastasid nad varguse autost. Lõhutud olid auto parempoolse ja vasakpoolse esiuste lukud. Salongist varastati CD mängija Roadstar, mille ostuhind oli 1500 krooni kolm aastat tagasi. Varguse hetkel võis cd-mängija hind olla 700 krooni. CD mängija eritunnuseks on see, et ülemisele osale on rohelise värviga kirjutatud BRON. Kuna Cd mängija on tagastatud, siis esitan tsiviilhagi summas 2830.25 krooni, s.o. lukkude komplekti ja vahetuse hind ( tl 64- 70) Põhja Ringkonnaprokuratuuri 18.10.2010 läbiotsimise määruse alusel 18.10.2010 teostatud läbiotsimise protokoll Tallinnas XXX koos lisadega ( tõlge, fotod), millest nähtub, et korteri välisukse vastas asub G.D tuba. Läbiotsimisel leiti ja võeti mh ära diivani äärmise parema sektsiooni alt automagnetoola Roadstar ja sektsioonkapi juures nurgas asuvast beežimustakirjust seljakotist riist klaaside purustamiseks (tl 19- 32) Asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, millest nähtub, et vaadeldud on automakk Roadstar, kirjetega esipaneelil Roadstar CD 300 MP/FM CD/MP3/CD-R/CD-RW PLAIER 4x15 WATTS, automaki ülemises osas kirje BRON. Tagumises osast väljub katkine antennijuhe ja juhtmed erinevate värvidega ( tl 33- 35) M Gi allkiri automaki Roadstar tagasisaamise kohta ( tl 36) Kahtlustatav G.D ütlused, milledest nähtub, et automaki Roadstar varastas ta umbes nädal aega tagasi ( ütlused antud 18.10.2010) vist Citroöenist, tumesinist värvi. Auto lukustatud ei olnud, tema avas tagumise vasakpoolse ukse, tungis salongi ja võttis automaki ning väljus parempoolse esiukse kaudu ( tl 100- 102, koos tõlkega 103, tl 104- 107) Kohtu seisukoht I kannatanu A Ii episoodis Süüdistatav ise on kohtus avaldanud, et tema murdis kannatanu autosse sisse ja varastas sealt mobiiltelefoni. Sissemurdmiseks kasutas ta isetehtud pobediitkuulikesega seadet, purustades 5 sellega esimese parempoolse küljeakna. Süüdistatav kinnitab, et telefonil vutlarit ei olnud. Rohkem ta midagi ei võtnud ega lõhkunud. Kodus paigaldas ta mobiiltelefoni enda SIMkaardi ja hakkas helistama tuttavatele, sh JS. Telefoni kasutas ta 3-4 päeva, misjärel andis selle pandimajja Pae tänaval 400 krooni eest, õigemini andis selle sinna tema eest Š . Sõiduki ukseklaas oli juba lõhutud kui tema sellest möödus( tl 100 – 102, koos tõlkega kuni 103, tl 104- 107). Süüdistatava sellekohased ütlused on kooskõlas kriminaalasjas kogutud ja kohtus vahetult uuritud teiste tõenditega. Nimelt kinnitab kannatanu, et tema autol oli lõhutud kõrvalistujapoolne ukseklaas ning autost varastati mh ka mobiiltelefon. Samuti on kannatanule kuuluv telefon leitud ja äravõetud pandimajast, kuhu süüdistatav selle PŠ viia lasi, mis on kooskõlas tunnistajate Š ja pandimaja töötaja O Ž i ütlustega. Neist P.Š kinnitab, et tema sai pandimajja viidud telefoni süüdistatavalt, kelle käes ta seda paari päeva jooksul näinud oli, millest järeldas, et telefon on süüdistatava oma. Alles hiljem sai ta süüdistatava õelt teada, et telefon oli varastatud. Tunnistaja O Ž kinnitab, et pandimajja tõi telefoni Š , kes sai selle eest 400 krooni. Süüdistatava kodust läbiotsimisel leiti samuti mh isevalmistatud pobediitkuulikesega seade, mida ta kasutas autosse sissetungimisel. Asitõendi vaatlustega on tuvastatud pandimajast äravõetud mobiiltelefoni Samsung kuuluvus kannatanule ( sama IMEI kood) ning isevalmistatud seade, mis vastav süüdistatava kirjeldusele seadmest, millega ta kannatanu autosse sisse murdis. Seega on kõigi tõenditega kogumis tõendatud, et 06.10.2010 kella 23.00 ajal kuni 07.10.2010 kell 08.00 tungis G.D sisse kannatanu autosse Mercedes Benz C270 riikliku registreerimisnumbriga XXX, mis oli pargitud Tallinnas Punane tn 19 ja 21 majade vahele, ukseklaasi lõhkumise teel. Kannatanu ütluste, tunnistajate ütlustega ja vaatlusega on tõendatud, et autost varastas ta mobiiltelefoni Samsungi. Kohus ei arvestanud tõendina Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo IVKT Ida teenistuse vanemkomissar Aleksandr S ettekannet, millest nähtub, et 08.10.2010 oli sisseviidud jälitustoimik sama kriminaalasja raames ning tehtud kõnedeeristusest varastatud mobiiltelefonile Samsung S5230 IMEI koodiga 355178037519860 on tuvastatud, et alates 07.10.2010 alates 02.39 on telefon olnud kasutuses numbriga 56343023, mille omanik on G.D, ik XXX, elukoht XXX, Tallinn. Esimene kõne oli tehtud kell 02.39 D.Naljatovi elukaaslasele JS numbrile XXX. Vastavalt KrMS § 113 tuleb jälitustoimingu tagajärjel saadud teave vormistada jälitusprotokollis vastavalt kehtestatud nõuetele. Seega ettekanne, mis ei vasta jälitusprotokollile kehtestatud sisulistele ja vormilistele nõuetele, ei ole tõend. Vaatamata ettekande mittearvestamisele tõendite hulka leiab kohus, et tõendamist on leidnud süüdistatava poolt võõra vara äravõtmine selle omastamise eesmärgil sissetungimisega. Kannatanu ja süüdistatava enda ütlustest nähtuvalt olid äravõetud esemed süüdistatava jaoks võõrad vallasasjad. Karistusregistriandmetest nähtuvalt on süüdistatav varem varguste toimepanemise eest karistatud isik, seega on tegemist
Kohtueelses menetluses on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kohtus on tõendamist leidnud varguse toimepanemine sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem varguse toimepanemise eest karistatud. Süüdistatava enda ütlustest ja käitumisest (sissetungimine, võõra asja äravõtmine ja pandimajja viimine) nähtub, et kuritegu on toime pandud kavatsetult, mistõttu on täidetud ka subjektiivse koosseisu osa. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatava tegu on õieti kvalifitseeritud
lg 2 p 4 ja 8 järgi kui sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud. II Kannatanu M Gi episoodis Süüdistatava ütlustest nähtuvalt sisenes tema kannatanu autosse lahtisest ( suletud, kuid mitte lukustatud ) tagumisest uksest ning varastas automaki Roadstar. Süüdistatava ütlused automaki varguse osas on kokkulangevad kriminaalasjas teiste kogutud tõenditega. Nimelt on kannatanu andnud ütlusi, mille kohaselt varastati tema autost automakk Roadstar, mille eritunnuseks oli paneelil kirje BRON. Läbiotsimisel süüdistatava elukohast on leitud ja äravõetud automakk Roadstar, märkega BRON, mis on ka asitõendina vaadeldud ning kannatanule tagastatud. Kannatanu ütluste kohaselt oli ostmise hetkel automaki väärtus ca 1500.- krooni, kuid varguse hetkel hindas ta kahjuks 700.- krooni. 6 Põhiline varaline kahju on tekitatud summas 2830.25 krooni, s.o. lukkude komplekti ja vahetuse hind ( tl 64- 70). Kannatanu on ukselukud ka pildistanud ning võtnud hinnapakkumise Veho Eesti Asist lukuvahetuse kohta. Kohus hinnates ütluste usaldusväärsust võtab arvesse kõiki kuriteo toimepanemise asjaolusid, kannatanu ütluste usaldusväärsust, süüdistatava käitumise mustrit kui ka süüdistatava elukohast leitud sissemurdmise seadme olemasolu ja kasutamist teise kuriteo toimepanemisel, asub seisukohale, et kannatanu ütluste usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda. Kannatanu ütlused on eluliselt usutavad ning ukselukkude seisukorra on kannatanu ka pildistamise läbi fikseerinud. Kohtueelses menetluses süüdistatav eitas kannatanu autouste lõhkumist, siis kohtus võttis ta süü ka selles osas omaks. Kohtueelses menetluses on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kohtus on tuvastatud süüdistatava poolt autosse sissetungimine ja varguse toimepanek. Kuivõrd kannatanule vargusega tekitatud kahju on alla 1000.- krooni ja tegemist ei ole ühegi
lg 1 kehtivas redaktsioonis nimetatud erandiga, siis ei kvalifitseeru tegu
Sellel samal põhjusel ei nõustu ka kohus kaitsja seisukohaga, et käesolev tegu tuleks kogumis kvalifitseerida
Tegemist on kahe erineva teogaepisoodiga, mis tuleb kvalifitseerida ka eraldi, kuna ühel juhul ei ole täidetud
kahju üle 1000.- krooni ehk üle 63, 91 euro). Ehkki sissetungimisega toimepandud
märtsist 2007 enam kvalifitseeritav kuriteona
lg 2 p 8 järgi, oli ja on valdaja tahte vastane ebaseaduslik tungimine võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale kuriteona karistatav omavolilise sissetungina (
). Kriminaalasjas on tuvastatud süüdistatava poolt autosse sissetungimine ( sh ilma kannatanu loata ka lukustamata ukse avamine on omavoliline sissetung võõrasse sõidukisse). Karistusregistriteatisest nähtuvalt on süüdistatav varem korduvalt karistatud sissetungimisega varguste toimepanemise eest, mistõttu on ta
Süüdistatava enda ütlustest ja kuriteo toimepanemise asjaoludest nähtuvalt on kuritegu toime pandud kavatsetult - süüdistatav sisenes autosse, et sealt varastada automakk, mistõttu on täidetud ka
Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatava tegu on õieti kvalifitseeritud
võõrasse sõidukisse omavoliline sissetungimine, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. Käesoleval juhul tema süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja G.D on süüdi kuriteo toimepanemises. III karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Süüdistatava karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kuigi süüdistatav on teod osaliselt üles tunnistanud ja avaldanud kahetsust toime pandu suhtes, ei saa kohus seda lugeda siiraks kahetsuseks. Süüdistatav on karistatud korduvalt varguste toimepanemise eest. Tal puudub töökoht. Samuti on ta karistatud väärteokorras NPAS alusel. Sellest kõigest järeldab kohus, et süüdistatavale on varguste toimepanemine saanud elustiiliks ning ta ei püüagi õiguskuulekalt käituda. Avaldatud kahetsus on sõnaline väljend, mitte siiras avaldus. Mõlema kuriteo toimepanemisega on tekitatud kannatanutele kahju. Süüdistatav ei ole kahju hüvitanud ega heastama asunud. Mõlemad süüdistatava poolt toime pandud kuriteod on II astme kuriteod ja toime pandud kavatsetult.
lg 2 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolme aastase vangistuse.
lg 2 p 4, 8 näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse. 7 Süüdistatavale on seni karistuseks mõistetud reaalsed vangistused ja viimati tingimisi vangistus. Käesolevad teod on süüdistatav toime pannud katseajal. Süüdistatav ei ole endale varasematest karistusest järeldusi teinud ja jätkas kuritegelikku käitumist ka talle määratud katseaja jooksul. Seega ei sobi süüdistatav kriminaalhoolduse alla. Arvestades, et süüdistatav on korduvalt varem karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, talle määratud rahatrahvid on tasumata, tal puudub töökoht ja legaalne sissetulek on välistatud talle rahalise karistuse määramine. Seetõttu on isikut võimalik karistada üksnes reaalse vangistusega, mis tuleb liita seni kandmata karistustega
Kuivõrd süüdistatavat käesoleval juhul süüdistatakse kahes lõpule viidud varguse toimepanemises, millega tekitatud varalised kahjud ei ole suured ning puuduvad ka vastutust raskendavad asjaolud, siis leiab kohus, et vaatamata süüdistatava karistatusele, saab antud tegude eest jääda karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Karistusajast tuleb maha arvata süüdistatava eelvangistus - süüdistatav on kahtlustatavana kinni peetud 17.10.2010 ja vahistatud alates 19.10.2010. IV Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et G.D-lt kuulub väljamõistmisele menetluskulud s.o. sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 417.03 eurot riigituludesse, kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 115.05 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. V Asitõendid jm esemed Automakk Roadstar, mis on tagastatud M G vastutavale hoiule, tuleb jätta M G . Mobiiltelefon Samsung GT S5230, mis on tagastatud A I vastutavale hoiule, tuleb jätta A I VI Tsiviilhagid Kannatanu A I on esitanud lõpliku tsiviilhagi summas 5689.90 krooni ( s.o. 363.65 eurot), mis on otseselt seotud autosse sissemurdmise ja sealt varastatud esemetega. Kannatanu M G on esitanud lõpliku tsiviilhagi summas 2830.25 krooni ( s.o. 180.89 eurot), mis on samuti otseselt seotud autosse sissemurdmise ja sealt varastatud esemetega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on hagid põhjendatud ja süüdistatav on need omaks võtnud ega vaidle hagi suurustele vastu. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on kannatanutele tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi lõhkumise ja vargusega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning 8 varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista G.D-lt: • A I´ie kasuks summas 363.65 eurot ( kolmsada kuuskümmend kolm eurot ja kuuskümmend viis eurosenti); • M G´i kasuks summas 180.89 eurot ( sada kaheksakümmend eurot ja kaheksakümmend üheksa eurosenti). Kohtunik Kristina Väliste / allkiri/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.