← Eesti

1-11-9953/3

Obsah (5)§ 424§ 65§ 69§ 50§ 74

Kriminaalasi nr 1-11-9953 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 12.septembril 2011.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Anna Jänes sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Jüri

§ 424järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus S.F süüdistatakse selles, et tema juhtis 10.septembril 2011.a kella 00.00 ajal Tartumaal Rõngu vallas Elva-Rannu tee esimesel kilomeetril mootorsõidukit Ford Sierra reg nr XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani S.F toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust 19.novembril 2010.a Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt S.F-ile mõistetud 3-kuulise vangistuse võrra ja mõista S.F-ile liitkaristuseks 9 kuud vangistust.

§-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada S.F-ile mõistetud 9-kuuline vangistus

§ 69

lg 1 alusel 540-tunnise üldkasuliku tööga, mille S.F on kohustatud ära tegema 1-aastase tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 50

lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus lisakaristusena S.F-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 10 kuuks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. S.F tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub S.F-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et S.F-i puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Tegemist on pikemat aega töötu isikuga, kelle ainsaks sissetulekuks on invaliidsuspension 146 eurot. Ta on lesk ja tema ülalpidamisel on alaealine laps, kes saab toitjakaotuspensioni 120 eurot. Seega on ilmne, et menetluskulude täielik tasumine käiks talle üle jõu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada S.F

§ 424j ärgi ja mõista karistuseks kuus

(6)kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 19.novembri 2010.a otsusega S.F-ile mõistetud kolme

(3)kuu pikkuse vangistuse võrra ning mõista S.F-ile liitkaristuseks üheksa
(9)kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada S.F-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb viissada nelikümmend

(540)tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha ühe
(1)aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab S.F järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata S.F Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta S.F-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kümneks

(10)kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on S.F kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie
(5)tööpäeva jooksul. KrMS § 180 alusel välja mõista S.F-ilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha viiskümmend
(50)eurot ja kaitsjatasu kakskümmend
(20)eurot. Määrata, et S.F on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.