1-09-6498/18

Kriminaalasi nr. 1-09-6498 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. septembril 2011.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-6498 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Marina Davõdovitš Prokurör Kristiina Erte Asja läbivaatamise kuupäev 20.09.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid M.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu M.K, isikukood xxx, viibib xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta M.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 16.06.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.K tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.K on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 08.06.2008 kohtuotsusega KarS § 331 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 06.04.1998 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra mõistes liitkaristuseks 1 aastat 6 kuud 15 päeva vangistust.Karistuse kandmise algus 27.10.1998 ja lõpp 21.12.
2. Kinnipidamisasutuses M.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 3 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub elama omaette korterisse aadressil xxx Kinnipeetaval on põhiharidust ning müürsepa-katusekatja eriala. Enne vangistust töötas 2 kuud baaris turvamehena. Vangistuse ajal on läbinud riigikeele kursuse, töötanud puusepana ning alates veebruarist 2010 kuni 07.10.2010 töötas AS Eesti Vanglatööstuse abitöölisena. Avavanglas on isik hõivatud tööga väljaspool avavanglat xxx heakorra töötajana. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. 1 Enne vangistust oli probleeme alkoholi tarvitamisega (enamus üliraske kuriteoepisoode on toime pandud alkoholi joobes). Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammid Convictus, 12 sammu ja Eluviisitreening. Vanglas tehtud narkoproovid olid positiivsed ning meditsiiniosakonna andmetel isikul on diagnoositud stimulaatoritest tingitud häired. Viru Vangla toetab M.K tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt M.K puhul uue kuriteo toimepanemise risk on väga kõrge. Riskide maandamiseks on soovitatav kinnipeetava osalemine sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ õiguskuulekuse motivatsiooni kujunemiseks. M.K esitas taotluse, et Ta ei soovi vabaneda karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et M.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuna isik ei soovi ennetähtaegselt vabaneda kinnipidamiskohast.. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.K isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. M.K on 3 kord karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. M.K on varem karistatud kriminaalkorras (muu hulgas üliraske isikuvastase kuriteo eest) kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning kandes karistust taas pani toime uue kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevast karistusest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi ja vangistuses narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava taotlusest tuleneb, et ta ei soovi tita kriminaalhooldusalaseid kontrollnõudeid. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoht ja lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. M.K kannab liitkaristust muuhulgas ka raskete isikuvastase kuritegude eest. Kuriteod sooritatud väga julmal viisil ning nende tagajärjel suri 2 inimest. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuritegude asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja võimalused vabaduses. Tema vabastamisel saaks kannatanute pered õiglustunne ilmselt kahjustatud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. 2 Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu M.K vabastamisega temale Harju Maakohtu 08.06.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus 07.10.2011 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 3