KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.12.2010 Tartu Kohtumaja Kohtuliku arutamise aeg 10.12.2010 Kriminaalasja number 1-10-14430 Kohtukoosseis kohtunik P

§ 118

p 1 ja

§ 117

lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatava andmed F.L elukoht ja aadress: XXX XX isikukood: XXX kriminaalkorras karistatud 9-l korral: KrK § 113, KrK § 197 lg 2 p 1 järgi, KrK § 140 lg 2 p 1,3 järgi, Järva Maakohtu otsusega 22.10.2001 karistatud KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi, Tallinna Linnakohtu otsusega karistatud 10.06.2003

§ 199lg 2 p 4,7 järgi, Tallinna Linnakohtu otsusega 12.01.2004 karistatud Kr

K § 139 lg 2 p 2,3 - KrK § 15 lg 2 järgi,

§ 200

lg 2 p 4,7,9 järgi vangistusega 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva, Tartu Maakohtu 14.09.2009 otsusega karistatud

§ 199

lg 2 p 4,7,8 alusel 3kuulise vangistusega, mis asendati 180 tunni üldkasuliku tööga, F.L tegemata üldkasulik töö asendati Tartu Maakohtu 7.09.2010 määrusega 15-päevase vangistusega väärtegude eest karistatud mitmel korral tõkend: vahistamine alates 06.05.2010 1 Adv. Valli Murde riigi õigusabi korras (Advokaadibüroost Karl Saavo) Kaitsja Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 237, § 238 lg 2, § 278, § 306, § 313, § 315 lg 4,8, § 318, kohus otsustas: Süüdi tunnistada F.L

§ 117lg 1 järgi ja mõista karistuseks kolm

§ 118p 1 järgi ja mõista karistuseks viis

§ 63lg 1 alusel karistada F.L-i viie

§ 68alusel arvestada karistuse kandmise aega F.L-i vahistamisest 6.

maist 2010, millest arvata maha F.L-ile Tartu Maakohtu 7.09.2010 määrusega kriminaalasjas 1-09-11277 määratud 15-päevane vangistus tegemata üldkasuliku töö eest, milline vangistus on kantud kohtueelse menetluse ajal. Lugeda F.L

1. detsembri 2010 seisuga karistusest kantuks 207 (kakssada seitse) päeva vangistust. F.L-ile valitud tõkend – vahistamine – jätta muumata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. E.L. tsiviilnõue jätta KrMS § 310 lg 1, lg 3 alusel läbi vaatamata, sest see ei vasta tsiviilhagile esitatud nõuetele. E.L. on õigus tsiviilnõue, seonduvalt V.L. surmaga, esitada F.L-i vastu tsiviilkohtumenetluse korras. Menetluskulud KrMS § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel välja mõista F.L-ilt sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, ekspertiisikulu 3479 (kolm tuhat nelisada seitsekümmend üheksa) krooni, postikulu 186 (ükssada kaheksakümmend kuus) krooni, muu menetluskulu 666 (kuussada kuuskümmend kuus) krooni ja 50 senti, riigi õigusabikulu 7680 (seitse tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni riigi eelarvesse. Riigile välja mõistetud summad tasuda ühele Rahandusministeeriumi kontodest: SEB kontole 10220034796011, viitenumber 2800049874; Swedbank kontole 221023778606, viitenumber 2800049874; Danske Bank AS Eesti filiaali kontole 333416110002, viitenumber
2. Edasikaebe kord Kohtuotsusele on õigus menetlusosalistel esitada apellatsioonkaebus 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Apellatsiooni esitamisel on kohustuslik esitada kohtuotsuse resolutiivosale 7 päeva jooksul kirjalik apellatsiooniteade Tartu Maakohtule. 2 Terviklik kohtuotsus koostatakse kui on esitatud kohtuotsuse resolutiivosale kirjalik apellatsiooniteade. Terviklik kohtuotsus on kättesaadav arvates esimese apellatsiooni kohtukantseleisse laekumisest 15 päeva pärast (KrMS § 315 lg 8). Esitatud süüdistus F.L süüdistatakse selles, et tema: - 11.04.2010 kella 17.30 paiku Tartus XXX maja sektsioonis eelnevalt tekkinud tüli käigus lõi mitmel korral rusikaga näkku V.L. , mille tagajärjel viimane kukkus peaga vastu põrandat. Eelpool kirjeldatud tegevuse tagajärjel tekitati kannatanule aju-kolju kinnine tömp trauma peaajupõrutuse, kelmetealuste verevalumite, vasaku oimuluu murru, verevalumite, nahamarrastuse ja pehmete kudede tursega vasakul pool pea piirkonnas. Vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse. Raske tervisekahjustuse tekitamisega, kui sellega on põhjustatud oht elule, pani F.L toime

§ 118p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- Tartus XXX maja sektsioonis eelnevalt tekkinud tüli käigus lõi mitmel korral rusikaga näkku V.L. , mille tagajärjel viimane kukkus peaga vastu põrandat. Eelpool kirjeldatud tegevuse tagajärjel tekitati kannatanule aju-kolju kinnine tömp trauma peaajupõrutuse, kelmetealuste verevalumite, vasaku oimuluu murru, verevalumite, nahamarrastuse ja pehmete kudede tursega vasakul pool pea piirkonnas. Vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse. V.L. suri tekitatud vigastuste tagajärjel 14.04.2010. a. Teise inimese surma põhjustamisega ettevaatamatusest, pani F.L toime

§ 117lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Süüdistatav F.L kinnitas, et on nõus süüdistuse arutamisega lühimenetluses, tunnistas ennast temale esitatud süüdistustes süüdi ning kahetses toimepandut. F.L-i süüdistus

§ 118

p 1 järgi

§ 118

p 1 ettenähtud kuriteo objektiivne koosseis kujutab endast teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamist, millega on põhjustatud oht tema elule. Tervisekahjustusena tuleb käsitleda inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisundit, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist meditsiinilise sekkumisega. Eluohtlikuks tuleb lugeda tervisekahjustust, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata sellest, kas ta saab arstiabi ning milline on selle tulemus. Isiku süüditunnistamiseks

§ 118

p 1 järgi on aga oluline ka see, et oht kannatanu elule tuleneks otseselt süüdistatava poolse tegevuse või tegevusetusega tekitatud tervisekahjustuse iseloomust. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi patsiendikaardilt (tl 13) ja haigusloost (tl 14) ilmneb, et 11.04.

1. a kell 21.00 toodi kiirabiga kainestusmajast haiglasse V.L. , kes oli kainestusmajas oksendanud ning tema ninast oli olnud veritsus. Haiglas teostati V.L. operatsioon, 13.04.
2. a vajus ta ülepiirilisse koomasse ning 14.04.
3. a kell 14.17 suri ta haiglas. V.L. il diagnoositi kõvakelmepealne verevalum paremal, kooma, peaajutüve songastumine, traumaatiline ajuturse, traumaatiline kõvakelmepealne verevalum paremal, traumaatiline ajusisene koldeline verejooks paremal ning äge alkoholi intoksikatsioon (2,13 promilli) koos traumaga. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 17.06.
4. a surnu ekspertiisiakti (tl 16-20) kohaselt esinesid V.L. il järgmised eluohtlikud tervisekahjustused – aju-kolju kinnine tömp trauma peaajupõrutuse, kelmealuste verevalumite, vasaku oimuluu murru, verevalumite, nahamarrastuste ja pehmete kudede tursega vasakul pool pea piirkonnas. Nimetatud vigastuste tüsistusena tekkis V.L. il peaajuturse. 3 Lõuna Prefektuuri 11.04.
5. a patrullilehelt (tl 34-36) ja Lõuna Prefektuuri 11.04.
6. a joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (tl 38) ilmneb, et kainestusmajja toimetati V.L. 11.04.
7. a kella 6 ajal õhtul Tartus XXX asuva maja trepikojast, kuhu politsei oli saanud väljakutse. Kuna isik oksendas kainestusmajas ja tema pulss oli aeglane, siis toimetati ta kiirabiga haiglasse erakorralise meditsiini osakonda. V.L. it kainenema toimetanud Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo patrullpolitseinik S.G. 06.05.
8. a tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest (tl 58-59) ilmneb, et väljakutse peale Tartus XXX asuvasse majja minnes leidis tema koos vanemkonstaabel N.K. nimetatud maja trepikojast alkoholijoobe tunnustega V.L. i paremal küljel lamamas. Väliste tervisekahjustuste jälgi V.L. il näha ei olnud, löömisest või peksmisest ta ei rääkinud ning patrullautosse tuli ta omal jalal. Lõuna Prefektuuri 11.04.
9. a joobeseisundi kontrollimise protokollist (tl 39) nähtub, et V.L. oli kainenema toimetamisel teadvusel, koordinatsioon ja tajumine oli häiritud, väliseid vigastusi temal näha ei olnud. Kainestusmajas mõõdeti V.L. il indikaatorvahendiga joove 1,13 mg/l. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et V.L. il esinesid 11.04.
10. a süüdistuses märgitud vigastused, mille puhul oli tegemist raskete eluohtlike tervisekahjustustega. Lõuna Prefektuuri 11.04.
11. a patrullilehelt, sellele lisatud kiirmenetluse otsustelt ja nende juurde lisatud dokumentidelt (tl 22-33) nähtub, et kannatanu V.L. oli 11.04.
12. a kella 15.36 ajal koos F.L-i, A.M. ja V.S. viimase poolt juhitavas sõiduautos BMW 318 reg nr-ga XXX XXX . Nimetatud asjaolu kinnitavad ka tunnistaja V.S. ütlused (tl 52-53), mille kohaselt viis ta V.L. i ja F.L-i viimase palvel D.M. juurde aadressile Tartus XXX . Tunnistaja sõnul läks F.L XXX maja juurde jõudes koos D.M. maja trepikotta ning mõne aja pärast järgnes neile ka V.L. . Veel mõne aja pärast läks trepikotta ka tunnistaja V.S. ise, kus nägi V.L. it põrandal maas lebamas ja tema kõrval seismas F.L, kes tahtis sealt ruttu lahkuda ning tunnistaja lahkus koos F.L-iga sündmuskohalt. Tunnistaja D.M. ütluste kohaselt (tl 56-57) oli tema 11.04.
13. a kodus aadressil Tartus XXX koos A.M., kui kella 15.30 paiku helistas F.L, kelle hüüdnimi on Starõi ning kes soovis mobiiltelefoni müüa. Umbes paari tunni pärast tuli F.L XXX maja juurde, kus tunnistaja lasi koos A.M. F.L-i trepikotta sisse, kusjuures väljas seisis paari meetri kaugusel F.L-ist üks tundmatu meesterahvas ja temast kaugemal veel üks meesterahvas hüüdnimega Stjopa, kuid nemad trepikotta ei sisenenud. Mõne aja pärast sisenes trepikotta samas majas elav naisterahvas ja tema järel tundmatu meesterahvas, kes oli varasemalt seisnud F.L-ist paari meetri kaugusel. Kui tunnistaja oli koos A.M. trepist ülesse minemas, siis kuulis tunnistaja, kuidas tundmatu meesterahvas ja F.L rääkisid omavahel kõrgendatud toonil ning nägi, kuidas F.L võttis vasaku käega tundmatul meesterahval jopest rinnakust kinni ja lõi talle parema käe rusikaga näkku. Tunnistaja D.M. ütluseid kinnitavad A.M. kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 42-44) antud ütlused sellest, et 11.04.
14. a kella 15.30 paiku helistas neile meesterahvas hüüdnimega Starõi, kellena on A.M. äratundmiseks esitamisel viidanud F.L-i fotole (tl 45-47). Umbes paar tundi peale seda kohtusid nad Starõiga Tartus XXX maja trepikojas, kus A.M. ostis F.L-ilt mobiiltelefoni. A.M. ütluste kohaselt ei näinud tema küll, et F.L-iga oleks keegi kohtumisele tulles kaasas olnud ega kuulnud ka pärast F.L-iga rääkimist koos D M trepist ülesse liikudes trepikojas kellegi teise omavahelist rääkimist, kuid kuulis helisid, mis tema arvamuse kohaselt olid iseloomulikud löömisele ja rüselusele. Hiljem (umbes
15. aprilli paiku) kuulis A.M. seda, kuidas sõiduautoga BMW 318 reg nr-ga XXX XXX sõitev meesterahvas 4 hüüdnimega Stjopa rääkis D.M., et meesterahvas hüüdnimega Starõi oli kellegi ära tapnud, kui käis XXX maja juures mobiiltelefoni müümas. Süüdistatav F.L on kohtueelses menetluses kahtlustatavana üle kuulatud kahel korral (tl 70-72, 78-80). Mõlemal ülekuulamisel tunnistas F.L, et 11.04.
16. a pealelõunal sõitis ta koos V.L. i ja V.S. viimase sõiduautoga BMW Tartusse XXX aadressile D.M. kohtuma. Esimesel ülekuulamisel 07.05.
17. a F.L eitas, et ta oleks V.L. it XXX trepikojas löönud, kuid teisel ülekuulamisel 16.07.
18. a kinnitas F.L, et ta lõi V.L. it XXX maja sektsioonis rusikaga näkku, mistõttu kukkus V.L. peaga vastu põrandat. Ütluste kohaselt soovis F.L trepikojas D.M. omavahel rääkida, kuid V.L. soovis temaga kaasa tulla. Kuna V.L. ei kuulanud F.L-i korduvaid palveid, et ta kaasa ei tuleks ning ootaks väljas, siis tõukas F.L V.L. it, misjärel tundus talle, et V.L. tahab talle kallale tulla ning F.L lõi selle ennetamiseks V.L. it esimesena. Löögist kukkus V.L. peaga vastu põrandat ning jäi sinna lamama. Veendunud, et V.L. hingab, lahkus F.L trepikojast koos V.S, kes oli vahepeal tulnud trepikotta ning nähes, et sündmuskohale saabub politsei, lahkusid nad XXX maja juurest. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav F.L oma 16.07.
19. a antud ütluseid, lisades, et lõi V.L. it ühe korra näo vasakule poolele, misjärel kukkus V.L. kõigepealt istmikule, seejärel seljale ning lõpuks peaga vastu kivipõrandat. Süüdistatava ütluste kohaselt jättis ta V.L. i põrandale lamama seetõttu, et arvas, et on parem lasta tal toibuda ja natukene magada, kuna ta oli alkoholijoobes. F.L-i poolt V.L. i löömist kinnitavad kaudselt ka tunnistaja O.S. ütlused (tl 54-55), mille kohaselt ütles F.L
20. a aprillikuu keskel tunnistajale, et ta oli paar päeva tagasi V.L. it löönud, kuna viimane oli purjus ja hakkas lollusi tegema. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud F.L-i poolt V.L. 11.04.
21. a Tartus XXX maja trepikojas kella 17.30 paiku tüli käigus ühel korral rusikaga vasakule poolele pea piirkonda löömine, mille tagajärjel kukkus V.L. peaga vastu kivipõrandat. Kuna tõendamist on leidnud F.L-i poolt V.L. i löömine vaid ühel korral, siis tuleb süüdistusest välja jätta see, et F.L lõi V.L. it mitmel korral ning lugeda tõendatuks vaid ühel korral löömine. V.L. i süüditunnistamiseks

§ 118p 1 järgi on järgnevalt vajalik tõendada ka seda, et V.L.

il esinenud rasked eluohtlikud tervisekahjustused olid põhjustatud just F.L-i löögist kannatanu pea piirkonda. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 17.06.

1. a surnu ekspertiisiakti kohaselt olid V.L. i eluohtlikud vigastused saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et 11.04.
2. a kukkumisel või hooga paiskumisel pea vasaku poole löögiga vastu kõva tömpi pinda. Kuna F.L-i ütluste kohaselt lõi tema V.L. rusikaga vasakule poole pea piirkonda, mille tagajärjel kukkus V.L. peaga vastu põrandat ning Lõuna Prefektuuri sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 1-4) nähtuvalt oli Tartus XXX tänav XX maja trepikojas plaaditud kivipõrand, siis leiab kohus, et on eluliselt usutav, et eluohtlikud vigastused tekkisid V.L. just F.L-i löögi läbi peaga vastu põrandat kukkumisest. Samuti kinnitab nimetatud seisukohta asjaolu, et F.L on ütlusi andes viidanud sellele, et tema ei näinud, et keegi teine peale tema oleks veel V.L. it löönud. Kuigi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi surnu ekspertiisiaktist ilmneb, et V.L. il esinesid peale raskete tervisekahjustuste veel ka nahaalused verevalumid paremal küünarnukil ja vasaku kämbla sirutuspinnal, siis ei viita nimetatud asjaolu sellele, et V.L. i suhtes oleks juba enne F.L-i löömist vägivalda kasutatud. Eksperdiarvamuse kohaselt võisid nimetatud mitteeluohtlikud vigastused olla saabunud 3-4 päeva enne surma saabumist löögist või kukkumisest vastu ümbritsevaid pindu või esemeid, seega 10.04.
3. a või 11.04.
4. a. Kohus peab usutavaks, et ka nimetatud mitteeluohtlikud vigastused tekitati kannatanule just süüdistuses märgitud sündmuste ajal ja ei ole alust kahelda selles, et V.L. i 5 suhtes oleks juba enne süüdistuses märgitud sündmusi vägivalda kasutatud ning tal oleksid eluohtlikud vigastused esinenud juba varasemalt. Eeltooduga on leidnud tõendamist F.L-i teos

§ 118p 1 süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste realiseerumine.

Subjektiivsest küljest eeldab

§ 118p 1 süüteokoosseis tahtlust.

Kohus leiab, et F.L tekitas V.L. eluohtliku tervisekahjustuse kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

F.L-i ütlustest ilmneb, et ta lõi V.L. it tahtlikult ning sellele viitavad ka tunnistaja D.M. ütlused sellest, et ta nägi, kuidas F.L võttis mehelt käega rinnakust kinni ning lõi talle rusikaga näkku. Seega ei saanud süüdistatava löök olla juhuslik ega ettevaatamatu. V.L. it rusikaga pea piirkonda lüües pidi süüdistatav pidama vähemalt võimalikuks, et ta tekitab sellise tegevusega V.L. vigastusi, mis võivad kaasa tuua eluohtliku seisundi. F.L on kohtuistungil kinnitanud, et V.L. oli alkoholi tarvitanud ning tal olid kerged tasakaaluhäired. Keskmine mõistliku elukogemusega inimene peaks teist alkoholijoobes ja tasakaaluhäiretega inimest pea piirkonda lüües ette nägema, et selline tegevus võib tuua kaasa teise isiku tasakaalukaotuse ja kukkumise ning põhjustada temale raskeid kehalisi vigastusi, liiatigi olukorras, kus inimene kukub löögi tagajärjel kõvale kivipõrandale. Kuigi F.L väitis, et ta ei näinud, et V.L. il oleks peale lööki kuskilt veritsenud, mida kinnitavad ka tunnistaja S.G. ütlused, siis oleks ta pidanud aru saama, et kui inimene jääb peale lööki teadvusetult maha lamama, siis võib selline seisund olla eluohtlik. Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavate asjaolude esinemist F.L-i teos

§ 118p 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu toimepanemisel.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et F.L-i süüdistus

§ 118

p 1 järgi on tõendamist leidnud ning F.L tuleb

§ 118p 1 järgi süüdi tunnistada.

F.L-i süüdistus

§ 117

lg 1 järgi

§ 117

lg 1 ettenähtud kuriteo objektiivne koosseis kujutab endast ettevaatamatusest teise inimese surma põhjustamist. Isiku süüditunnistamiseks

§ 117

lg 1 järgi on oluline, et just süüdistatav oleks oma tegevusega või tegevusetusega kas vahetult või mingi ajavahemiku möödumisel teise isiku surma saabumise põhjustanud. Eelpool F.L-i süüdistuse juures

§ 118p 1 järgi on tõendamist leidnud, et V.L.

il esinesid 11.04.

1. a aju-kolju kinnine tömp trauma peaajupõrutuse, kelmealuste verevalumite, vasaku oimuluu murru, verevalumite, nahamarrastuste ja pehmete kudede tursega vasakul pool pea piirkonnas, mille tüsistusena tekkis V.L. il peaajuturse. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi patsiendikaardilt ja haigusloost ilmneb, et V.L. suri haiglas 14.04.
2. a kell 14.17, mille kohta on politseile avalduse teinud ka E.L. (tl 5). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 17.06.
3. a surnu ekspertiisiakti kohaselt olid V.L. i surma põhjuseks eelnimetatud vigastused. Tõendamist on eelpool leidnud ka see, et nimetatud vigastused olid V.L. tekitatud F.L-i löögist kannatanu pea vasakule poolele ja selle tagajärjel peaga vastu kivipõrandat kukkumisest. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et just F.L-i tegevus 11.04.
4. a põhjustas V.L. i surma 14.04.
5. a, millega realiseeris ta

§ 117lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed koosseisutunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab

§ 117lg 1 süüteokoosseis ettevaatamatust.

Kohtus ei ole tõendamist leidnud, et F.L oleks olnud tahtlust V.L. i tapmiseks. F.L pidi võimalikuks pidama, et tema löögi tagajärjel võib V.L. surra, kuna ta nägi, et pärast löömist jäi V.L. teadvusetult põrandale lamama. Samas aga ilmneb süüdistatava ütlustest, et enne lahkumist veendus ta, et kannatanu on siiski elus ja hingab, misjärel ei teinud ta midagi, et tema surma 6 saabumist kindlustada, mida saaks eeldada juhul kui teisi isiku surma tahetakse tahtlikult põhjustada. Selle asemel jättis F.L kannatanu sündmuskohale kortermaja trepikotta edasi lebama, kus on varaõhtust kellaaega arvestades tõenäoline, et kannatanu peagi leitakse ning talle antakse arstiabi. Nimetatud asjaolud viitavad sellele, et F.L ei olnud ilmselt tahtlust V.L. i surma põhjustamiseks, kuid kohusetundetusest jättis ta kannatanu sündmuskohale lamama, lootes, et tema surm ei saabu. Seega pani F.L

§ 117

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kergemeelsusest

§ 18lg 2 mõttes.

Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavate asjaolude esinemist F.L-i teos

§ 117lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu toimepanemisel.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et F.L-i süüdistus

§ 117

lg 1 järgi on tõendamist leidnud ning F.L tuleb

§ 117lg 1 järgi süüdi tunnistada.

Karistus Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase süü suurust, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et F.L-i suhtes puuduvad karistust raskendavad asjaolud, kuid karistust kergendava asjaoluna tuleb

§ 57

lg 1 p 3 alusel arvestada puhtsüdamliku kahetsusega, mida süüdistatav väljendas kohtuistungil.

§ 118

p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud 4-12aastane vangistus. Kohus leiab, et F.L-i süü suuruse kindlaksmääramisel

§ 118

p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel tuleb arvestada sellega, et ta lõi kannatanut vaid ühel korral. Samuti tuleb arvestada sellega, et kannatanu oli keskmise raskusega alkoholijoobes, mistõttu oli tema koordinatsioon ilmselt rohkem häiritud kui oleks olnud kainel inimesel ja tema seisund võis soodustada raskete vigastuste tekkimist. Arvestades süüdistatava süü suurust ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et F.L-ile tuleb karistus mõista sanktsiooni esimese kolmandiku piires. Arvestades ka seda, et F.L on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas isikuvastaste ja vägivallaga toime pandud kuritegude eest, kuid sellest hoolimata on ta jätkanud kuritegude toimepanemist, siis leiab kohus, et ei ole põhjendatud temale sanktsiooni alammääralise karistuse mõistmine ning temale tuleb mõista karistus, mis jääb sanktsiooni esimese kolmandiku ülemmäära lähedale. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et F.L-ile tuleb

§ 118

p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks mõista 5 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 117

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kuni 3-aastane vangistus.

§ 45

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista minimaalse karistusena 30-päevase vangistuse. Kohus leiab, et F.L-i süü suuruse kindlaksmääramisel

§ 117

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel tuleb arvestada sellega, et süüdistatav põhjustas kannatanu surma ühe löögiga ning ka kannatanu tervislik seisund võis olla sellise tagajärje saabumist soodustav. Samas aga tuleb arvestada ka sellega, et F.L nägi, et kannatanu jäi sündmuskohale teadvusetult lebama, kuid selles hoolimata lahkus ta sündmuskohalt, mis näitab tema hoolimatut suhtumist oma teo võimalikesse tagajärgedesse. Arvestades süüdistatava süü suurust ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et F.L-ile tuleb karistus mõista sanktsiooni viimase kolmandiku piires. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et F.L on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas vägivallaga toime pandud kuritegude ning ettevaatamatusest teise isiku surma põhjustamise eest, kuid sellest hoolimata on ta jätkanud kuritegude toimepanemist ning põhjustanud järjekordselt ettevaatamatusest teise isiku surma. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et 7 F.L-ile tuleb

§ 117

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks mõista 3 aastat vangistust. Kohus leiab, et kuna F.L põhjustas V.L. raske eluohtliku tervisekahjustuse ja põhjustas ettevaatamatusest tema surma ühe teoga, kannatanule rusikaga pea vasakule poolele löömisega, siis tuleb temale mõlema kuriteokoosseisu toimepanemise eest mõista üks karistus

§ 63lg 1 kohaselt seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Kuna

§ 118

p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ettenähtud karistus on raskem kui

§ 117

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ette nähtud karistus, siis tuleb F.L-ile karistus mõista

§ 118p 1 järgi, mõistes talle karistuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Mõistetud karistust tuleb Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendada, kuna kriminaalasja kohtulik arutamine toimus lühimenetluses ning karistuseks mõista 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Kuna F.L-i käesolevas kriminaalasjas vahi all viibimise ajal on tema suhtes Tartu Maakohtu 07.09.

1. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-09-11277 täitmisele pööratud temale Tartu Maakohtu 14.09.
2. a otsusega mõistetud ühiskondlikult kasuliku töö tegemata osa, mis on ümberarvutatuna 15-päeva vangistust, siis tuleb käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust täitmisele pööratud 15-päevase vangistuse võrra suurendada ning karistuse kandmise alguseks lugeda F.L-i vahistamise 06.05.
3. a. Tsiviilhagi V.L. i õde E.L. on kohtueelses menetluses ülekuulamisel (tl 9-10) avaldanud soovi seoses venna matustega tsiviilhagi esitamiseks summas 20 000 krooni. Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus, kuid tsiviilhagile esitatavaid nõudeid ei ole kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-79-09 märkinud, et tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades seejuures kriminaalmenetluse erisusi. Kannatanu tsiviilhagi peab sisaldama kannatanu selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset, samuti hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid (välja arvatud neid, mis kattuvad süüdistuse alusfaktidega) ning tõendeid, mis kinnitavad tsiviilhaginõuet. Süüdistatavale peab olema tagatud teave tsiviilhaginõude aluseks olevate asjaolude kohta, temale peab olema antud mõistlik aeg haginõude suhtes oma seisukoha kujundamiseks ning tal peab olema tõhus võimalus esitada kannatanu nõudele oma vastuväiteid ja tõendeid. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole E.L. esitanud nõuetekohast tsiviilhagi, mille alusel oleks süüdistataval olnud võimalik tsiviilhagi osas oma seisukohta võtta ja vastuväiteid esitada. Tsiviilhagis ei ole selgitatud, milliste asjaolude põhjal sellist tsiviilnõuet esitada soovitakse ega esitatud nõude osas mingisuguseid tõendeid. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kannatanu E.L. tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus peab vajalikuks aga märkida, et kuigi kannatanu tsiviilhagi jäetakse kriminaalmenetluse käigus läbi vaatamata, on kannatanul õigus esitada F.L-i vastu hagi tsiviilkohtumenetluse korras. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitada süüdimõistetul. F.L-ilt kuulub menetluskuludena riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 10 875 krooni, kohtuarstliku ekspertiisi kulu 3479 krooni, postikulu 186 krooni, riigi õigusabi korras osalenud kaitsja tasu 7680 krooni ja muu menetluskulu 666.50 krooni. 8 Kohtunik: 9