KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2010, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-9004 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia

§ 216lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 09.

septembri 2010 aasta otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Merike Borunova Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Reena Nieländer Süüdistatav F.A, ik: XXX, varasemad karistused kustunud, eelvangistuses ei viibinud. Kaitsja Vandeadvokaat Merike Borunova RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 09. septembri 2010 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-10-9004 1. F.A süüditunnistamises ja karistamises

§ 216lg 1 järgi, 2.

F.A-lt Eesti Energia AS kasuks 5960.94 krooni väljamõistmises. 1 Uue otsusega: 1. Mõista F.A

§ 216lg 1 järgi õigeks, 2.

Jätta Eesti Energia AS poolt esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata, 3. F.A suhtes valitud tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: F.A süüdistatakse selles, et elades korteris aadressil XXXXX X-XX, XXXXXXX, tarbimisvõrku ebaseadusliku sisselülitumise teel kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat ajavahemikul 26.06.2006 kuni 06.10.2007 ning sellise teoga tekitas Eesti Energia AS-ile varalist kahju summas 7 416,94 krooni. Seega pani F.A toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 216lg 1 järgi, s.o elektrienergia kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel.

HARJU MAAKOHTU OTSUS: Maakohus tunnistas F.A süüdi

§ 216lg 1 järgi ja karistas 45 päevase vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendas karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis lõplikuks karistuseks 30 päeva vangistust.

§ 73

sätteid kohaldades määras, et karistust ei pöörata täitmisele, kui F.A ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus mõistis F.A-lt välja Eesti Energia AS (Kadaka tee 63 Tallinn) kasuks 5960 krooni ja 94 senti. APELLATSIOON: Apellatsiooni on esitanud F.A huvides kaitsja, kes peab kohtuotsust ebaseaduslikuks, kuna Harju Maakohus kohaldas ebaõigelt materiaalõigust, ning ei hinnanud kõiki tõendeid kogumis, mille palub kaitsja tunnistada kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Esiteks kaitsja leiab, et F.A tegevuses puudub kuriteo koosseis. 2 Kohus mõistis elektrienergia kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise eest süüdi isiku, kes elab kodutute varjupaigas, on 65 aastat vana, raskesti haige, kes olmeprobleeme lahendab sotsiaaltöötaja abiga. Mingeid tehnilisi muudatusi elektrivõrku ebaseaduslikuks lülitumiseks F.A ette ei võtnud- ei ühendanud juhtmeid voolumõõtjast mööda, ei mõjutanud voolumõõtjat, ei rikkunud plomme ega muud sarnast. Tema korterisse kolimise hetkel 26.06.2006.a. oli korteris elekter olemas. F.A kirjutas üles voolumõõtja näidu ja tarbis elektrienergiat läbi arvesti (t.l. 21).

§ 216koosseisu täitmiseks ei piisa sellest, et toimub lepinguta energia kasutamine.

Vajalik on, et ebaseaduslik kasutamise toimuks ebaseadusliku võrku lülitumise teel. Kohtu seisukoht, et lepingu puudumisel lüliti nupu vajutamine ongi tarbija poolt ebaseaduslik võrku lülitamine, tähendab, et kohus on kaks vajalikku koosseisulist tunnust ümardanud üheks. Lüliti nupu vajutamine kui tegevus lepingu puudumisel ei erine millegi poolest lüliti nupule vajutamisest sel juhul, kui elektrileping on sõlmitud. Kuritegu peab olema ära tuntav – ka väliste tunnuste järgi erinema seaduspärasest tegevusest. Seetõttu ei saa ainuüksi toas lüliti nupule vajutamine moodustada kuriteo koosseisu. Tõlgendades

§ 216

lg 1 koosseisu laiendavalt, tunnistades kuriteoks ainuüksi lüliti nupu vajutamise teel elektrienergia tarbimise, on kohus ilma seadusliku aluseta laiendanud oluliselt kriminaalkurjategijate ringi. Kohus ei ole arvestanud, et vanema põlvkonna tarbimisharjumused, elukogemused s.h. olmeprobleemidega toimetuleku kogemused on omandatud ajal, mil korterisse kolimisel ei olnud vaja käia energia tarbimise lepingut sõlmimas. Energia eest tasumine käis posti teel laekuvate arvete alusel. Ka kehtiv Energiaturu seadus lubab ilma elektrilepingu sõlmimiseta esitada arveid ja tarbijal neid tasuda. Kohus asus seisukohale, et F.A pani kuriteo toime otsese tahtlusega, kuna üldteada on kohustus tasuda elektrienergia eest. Tegelikult on tarbija ja elektrienergia müüja vahel on tsiviilõiguslikud suhted, mida reguleerib Võlaõigusseadus. Tarbimissuhetest ning kahju tekitamisest tingitud vaidlusi lahendab tsiviilkohus. Kohus märgib otsuses, et F.A tunnistas end kohtuistungil süüdi, jättes tähelepanuta F.A viimase sõna kohtuistungil: ” Aitäh teile. Mis mul ikka öelda, peaasi, et see asi saaks ühele poole nüüd. See on kõige rumalam, et inimene ei saa aru, milles teda süüdistatakse. Tänan teid mõisliku suhtumise eest.” Teiste sõnadega isegi kohtuistungi lõpufaasis ei olnud F.A-le selge, milles tema süü seisnes. Kaitsja leiab, et tegelikult ei ole korterisisesed juhtmed, seadmed ja lülitid elektrivõrgu osa. Juhtmed ja lülitid on korteri omaniku omand. Kohus on otsuses tsiteerinud Elektrituruseaduse § 3 p 39, mille kohaselt on elektrivõrk elektrienergia ülekandmiseks mõeldud elektripaigaldus elektrienergia edastamiseks tarbija liitumispunktini. Tsiteeritud seadusesättest nähtub, et elektrivõrk on elektripaigaldus tarbija liitumispunktini. Vastavalt Elektrituruseaduse § 3 p 15 on liitumispunkt turuosalise (s.h. tarbija) elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. 3 Seega vastavalt Elektrituruseadusele liitumispunktist edasine paigaldus ei ole võrgu osa ja lüliti nupu vajutamist ei saa lugeda võrku lülitumiseks, kuigi tekib vooluühendus. Vooluühendus ei ole elektrivõrk seaduse mõttes. Kui elektrienergia tarbimisel ei ole teostatud ebaseaduslikke tehnilisi liitumisi, on lepinguta tarbimise kriminaliseerimisel vaid üks eesmärk- turgu valitseval ettevõttel ei ole vaja tsiviilhagi tõendada tsiviilkohtumenetluses nõutaval viisi. Kohus rahuldas AS Eesti Energia tsiviilhagi täies ulatuses vaatamata sellele, et ei ole teada, kes tarbis korteris elektrienergiat perioodil 12.01.06.-26.06.2006.(t.l. 37). F.A sel perioodil korteris ei elanud. Kohtuistungil F.A juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et enne tema korterisse asumist toimus tarbimine: ” ... nüüd tuleb minu kaela peale see võlg, see kes seal enne seda elas, seal elas enne üks inimene. Tema ju tarbis enne mind...”. F.A ütluste kohaselt korterisse elama asudes kirjutas ta üles arvesti näidu, milleks oli 11877 (t.l.50). F.A ütlused selles osas ei ole ümber lükatud ühegi tõendiga. Kahtlused, nagu teada, tõlgendatakse kohtualuse kasuks. Olukorra fikseerimise aktis(t.l. 15), mis koostatud 06.10.

1. s.o. ~ 15 kuud hiljem EE esindaja poolt, on ära toodud arvesti näit kontrollimise hetkel:
2. Samas aktis on F.A omakäeliselt kirjutanud Turuosalise/ tunnistaja seletusena: „ korteri saamisel oli elektri näit 26.06.2006
3. Vool korteris oli”. Seega kontrollimise hetkeks oli F.A poolt sissekolimisel fikseeritud näiduga võrreldes kulutatud 1149 kWh. Niisiis kulutas F.A 1149kWh : 15 kuud = 76,6 kWh kuus. Arvestades asjaolu, et F.A elas 17,1 ruutmeetri suuruses ahjuküttega kööktoas, valdava osa kõneallolevast ajast sealjuures üksi, on niisugune elektrikulu normaalne – vastab eluruumi suurusele ja F.A äärmiselt tagasihoidlikele tarbimisvõimalustele(tema päevtulu oli vähem kui 50 krooni). Tsiviilhagi on esitatud 5853 kWh eest. See teeb 5853kWh : 15 kuud = 390,2 kWh kuus. Keskmiselt nii palju kulub kuus elektrit 3-4 toalises korteris elaval mitmeliikmelisel perel, kel mitu televiisorit, palju pesu jne. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks F.A poolt tarbitud elektrienergiakoguse arvutamiseks on aluseks võetud arvesti 12.jaanuari 2006.a näit. F.A kolis korterisse peaaegu pool aastat hiljem, arvesti kontrollimisel juures ei viibinud. Tegelikult tarbitud elektrienergia eest (1149kWh) tasus F.A 29.veebruaril 2008.a 1456 krooni(t.l. 31). Seega võlgnevust tarbitud elektrienergia eest F.A ei ole. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 338 p 1,2,3; § 339 lg 2; § 337 lg 1 p 4; § 340 lg 2 p 1,5 palub kaitsja tühistada Harju Maakohtu 9.septembri 2010.a otsus täies ulatuses ja mõista F.A õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Tsiviilhagi jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: Apellant- kaitsja toetab esitatud apellatsiooni ja palub õigeksmõistva otsuse tegemist. Prokuröri arvamuse kohaselt on süüdimõistev otsus seaduslik ja palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 4 RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised leiab, et maakohtu otsus kuulub materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistamisele.

§ 216

kirjeldatud süüteoga kahjustatav õigushüve on elektriettevõtja vara ehk õigus saada väljastatud elektrienergia eest tasu. Objektiivsest küljest seisneb antud kuritegu elektrienergia ebaseaduslikus kasutamises võrku ebaseadusliku lülitamise teel. Elektrienergia on saadud energia mida elektriettevõtja edastab kodutarbijale kui elektrienergiat oma tarbeks kasutavale isikule. Seega koosseisutegu on energia ebaseaduslik kasutamine võrku ebaseadusliku lülitamise teel. Kriminaalasjas puudub vaidlus sellest, et süüdistatav asus korterisse asukohaga XXXXX XXX XXXXXXX, elama 26.06.2006 aastast. Samuti puudub vaidlus sellest, et elektrit asuti tarbima alates elama asumisest, kuid lepingut Eesti Energia AS-ga koheselt ei sõlmitud ning elektri eest ei tasutud. Võrgu- ja elektrilepingu sõlmis süüdistatav F.A Eesti Energiaga AS-ga 16.10.2007 aastal/ t.lk. 29-30/. Kohus on leidnud, et kohtueelsel uurimisel kogutud ja kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega on kinnitust leidnud fakt, et F.A kasutas elektrienergiat 26.06.2006- 06.10.2007 ebaseaduslikult kuna tal ei olnud lepingut ja ta ei tasunud tarbitud elektri eest. Kohtukolleegium sellise järeldusega nõustub ja leiab, et kuna antud juhul pole tuvastatavad elektrituruseaduse § 68 lg 11 ettenähtud asjakohase lepinguta elektrienergia tarbimise ebaseaduslikkust välistavad juhud, saab käesoleval hetkel järeldada, et F.A poolt ajavahemikul 26.06.2006 kuni 06.10.2007 elektrienergia kasutamine XXXXXXXXX XXXXX X-XX korteris oli ebaseaduslik. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et

§ 216

ettenähtud objektiivse koosseisu täitmiseks ei piisa ebaseaduslikust elektrienergia kasutamisest vaid peab kaasnema ka ebaseaduslik elektrivõrku lülitamine. Maakohus on jõudnud järeldusele, et sellise koosseisulise tunnuse tuvastamiseks piisab kui on tõendatud, et F.A, omamata vastavat lepingut tarbis korteris elektrit ning ebaseaduslik elektrivõrku lülitamine on seinalülitist voolu sisse lülitamine. Kuna lepinguta elektrienergia kasutamine ilma tarbitud elektrienergia eest tasumata on ebaseaduslik ja kasutada ei saa elektrit ilma võrku lülitamiseta, siis saab maakohtu arvates järeldada et ka lepingu mittesõlmimisel lülitist voolu sisselülitamine tähendab tarbija poolt enda ebaseaduslikku võrku lülitamist. Sellise käsituse kohaselt on kohus korteris lülitist voolu sisselülitamist hinnanud nii ebaseadusliku elektrienergia kasutamise kui ebaseadusliku elektrivõrku lülitamisena. Kuna on loogiline, et korteris saab elektrienergiat kasutada lülitist elektri sisselülitamise teel nagu on maakohus ka leidnud, ei saa kohtukolleegium nõustuda maakohtu seisukohaga, et korteris ebaseadusliku elektrienergia kasutamisega on tegemist koheselt ka elektrivõrku ebaseadusliku lülitumisega. Sellise käsitusega muutub tühiseks elektrituruseaduse § 102 ettenähtu. Nimelt näeb elektrituruseaduse § 102 lg 1 ette vastutuse ebaseadusliku võrguteenuse ja elektrienergia kasutamise eest. 5 Samuti ei ole kohtu selline seisukoht täielikus kooskõlas ka elektrituruseaduse § 68 lg 11 p 2 antud võimalusega, et ka lepingu puudumisel ei loeta elektrienergia või võrguteenuse ebaseaduslikuks tarbimiseks kui tarbija tasub energia eest vähemalt üks kord kvartalis. Seega isegi juhul, kui tarbija on lepinguta kasutanud korteris elektrienergiat kolm kuud ning siis läheb ja tasub energia kasutamise eest pole tegemist isegi mitte ebaseadusliku elektrienergia kasutamisega väärteo mõttes, liiati siis veel kuriteoga

§ 216mõttes.

Kui nüüd teha hetkeseisust järeldus, et F.A ka korra kvartalis ei tasunud elektrienergia eest, saab siiski ka sellisel juhul rääkida vaid ebaseaduslikust elektrienergia kasutamisest kuna kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt elektrienergia ebaseaduslik kasutamine ja ebaseaduslik elektrivõrku lülitumine ei ole samastatavad. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt

§ 216

koosseisu täitmiseks ei piisa vaid sellest, kui leiab tõendamist elektrienergia ebaseaduslik kasutamine. Antud juhul on aga vaid selline tunnus tõendamist leidnud. Kannatanu esindaja kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt oli Eesti Energia AS poolt nimetatud korteris vool suletud 12.01.2006 aastast ja fikseeritud näiduks oli 007173, 06.07.2007 avastati elektriku poolt, ebaseaduslik elektrienergia tarbimine ja arvesti näit oli 013026/ t.lk. 45- 47/. Tunnistaja A. Š.’i poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt töötades Eesti Energia AS-s elektrikuna avastas ta 06.10.2007 Tallinnas XXXXX X korteris XX poolt elektri tarbimise, kuid lepingut ei olnud veel sõlmitud. Elektrimõõtur asus korteris ja see oli plommitud, kuid peakaitse asus koridoris, seal oli plomm ära võetud ja vool oli avatud./ t.lk. 19-21/. Seega pole antud juhul tuvastatav, et F.A korteris olevat elektrimõõturit oleks süüdistatava poolt rikutud. Tarbimine toimus läbi arvesti, mõõtur oli plommitud. Küll on tuvastatav, et maja koridoris olev peakaitse oli plommita ning vool oli avatud. Tunnistaja A. V., KÜ XXXXX X juhatuse esimehe, ütluste kohaselt tarbisid samas majas elektrit veel teistes Tallinna linnale kuuluvates korterites elavad üürnikud, kes samuti pole Eesti Energia AS-ga lepingut sõlminud ega tasunud elektri eest. Ka Eesti Energia AS avalduse kohaselt on neile kahju tekitatud kahes tarbimiskohas XXXXX X-XX ja XXXXX X-XX, kus elab F.A. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul pole kummutatud süüdistatava ütlused sellest, et korterisse elama asudes oli korteris voolu võimalik sisse lülitada lülitist ehk vooluvõrk oli avatud. Tuvastav on, et korteris olev mõõtur oli plommi all, töökorras ja elektrit tarbiti läbi mõõturi. Aktiga ja tunnistaja A. Š. ütlustega on sedastatav, et maja koridoris olev peakaitse oli rikutud, plomm oli eemaldatud ja vool avatud. Samas aga pole kriminaalasja materjalidega tõendatud, et F.A oli isikuks, kes plommi eemaldas ja voolu sisse lülitas ning pole ka tuvastatav mitme korteri vool oli selle peakaitsega ühendatud. Selliseid ütlusi pole andnud ei kannatanu ega ka tunnistaja ning selline asjaolu ei ilmne ka koostatud aktist ega lisatud fotodest. Samas aga nähtub kriminaalasja materjalidest, et kontrollimise käigus tuvastati veel teistest korterites ebaseaduslikku elektrienergia kasutamist. Seega pole kahtlusteta, millised kohus tõlgendab süüdistatava kasuks, tuvastatav, et F.A oleks vooluvõrku ebaseaduslikult ühendanud korterisse tuleva voolu. Fakti, et vooluvõrku lülitamine saab toimuda maja koridoris olevast peakaitsest on kinnitust leidnud kohtukolleegiumi arvamuse kohaselt ka asjaoluga, et sealt oli võimalik voolu väljalülitamine. Seega sai vooluvõrku ühendamine toimuda samuti maja ühiskoridoris olevast peakaitsest voolu sisselülitamise teel. Selline F.A käitumine pole aga tõendamist leidnud. 6 Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud F.A käitumises

§ 216

lg 1 ettenähtud objektiivse koosseisu tunnuseid puudub vajadus analüüsida subjektiivse tunnuse ja F.A süü küsimust. F.A kuulub esitatud süüdistuses õigeksmõistmisele. Ka juhul, kui F.A käitumine võib olla karistatav elektrituruseaduse § 102 lg 1 alusel, on isiku karistamine väärteo eest kriminaalmenetluse raames välistatud / RKKo 3-1-1-11705/. Väljamõistetud tsiviilhagi osas on kaitsja apellatsioonis taotlenud tsiviilhagi rahuldamata jätmist. Kohtukolleegium leiab, et kuigi tsiviilhagi väljamõistmisel on kohus jätnud tähelepanuta rida vastuolusid mis nähtuvad kriminaalasjas esitatud maksekorraldustest, pole ringkonnakohtul seaduslikku alust tsiviilhagi osas oma põhistust esitada kuna KrMS § 310 lgga 2 kehtestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva otsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 3 kohaselt on kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamata jätmisel kannatanul õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Seega antud juhul tuleb jätta Eesti Energia AS poolt esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4 , § 338 p 2, § 340 lg 2 p 1 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 09. septembri 2010 aasta otsuse ja mõistab uue otsusega F.A talle esitatud süüdistuses õigeks. Apellatsiooni rahuldab osaliselt. IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA PAAVO RANDMA 7