eadet ning R. Väli vormistas kiiruse mõõtmise protokolli). Kooskõlas KrMS § 66 lg 1 tunnistaja olla üksnes menetlusväline isik, kellele on teada tõendamiseseme asjaolud, mitte kohtuvälise menetleja ametnik. Kohtuvälise menetleja otsusest jääb selgusetuks, mis tõendid on "fototabel nr 1" ja "taotlus", selliseid tõendeid väärteoprotokollis ei kajastata, nende suhtes pole võimalik kujundada mõistlikku õiguslikku positsiooni, seda enam, et ka otsusest ei nähtu, milliseid tõendamisesemesse kuuluvaid asjaolusid tõendite alusel tuvastati. Kohtuistungil jäid kaebaja ja kaitsja kaebuse ja selles esitatud taotluste juurde. Kaebaja seletas, et ta sõitis Narvast Tallinnasse ühtlases liiklusvoolus, kus liikus u 5-10 autot, sh suuri autosid, ja mille kiirus ei saanud olla 130 km/h. Voolus liikus ka teisi kaebaja sõidukile sarnaseid sõidukeid. Oleks olnud tunda kui sõiduk liigub kiirusega 141 km/h, ka teeolud ei olnud sellised, et oleks tahtnud gaasi lisada ja tal ei olnud kuhugi ka kiiret. Ilmastikuolud olid halvad, oli hästi niiske, tee märg, udu oli, eessõitvate rataste alt lendas soppa esiklaasile ja seetõttu tegi teel Narvast Tallinnasse mõned möödasõidud ja ka temast sõideti mööda. 100% liikluses toimunut ei mäleta ja ei pööranud kõigele ka tähelepanu, möödasõite hakkas fikseerima pärast seda, kui teda oli kinni peetud. Kasutas püsikiirusehoidjat. Karistamisel kiirmenetluse otsusega väikese rahatrahviga oleks menetlusökonoomikat arvestades jätnud otsuse vaidlustamata, ehkki ei oleks end ka siis süüdi tunnistanud. Patrullsõidukis istus Väli juhi kõrval ja koostas koos juhiistmel istunud Blaškoga kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, Blaško opereeris
eadet, et Väli saaks protokolli teha. Kaebaja kõrval istunud Hints koostas väärteoprotokolli. Juhtimisõigust tõendavat dokumenti esitada ei olnud, see on kadunud ammusest ajast. Ei teadnud, et oleks olnud vaja taotleda väärteoasja menetlemise alluvuse muutmist, kuna teadis kõiki teisi tõendeid ja soovis vaid videot suuremalt ekraanilt näha. Kiirusmõõteseadme näitu näidati väidetavalt videosalvestuselt, kaebaja ei saanud olla kindel, et talle salvestuselt näidatud auto ja kiirus olid tema omad. Juhtimisõigust tõendavat dokumenti küsisid kas Väli või Blaško ja võis ka olla, et mõlemad. Õigusi ja kohustusi tutvustas Hints kaebajale koos väärteoprotokolli tutvustamisega. Kaebaja märkis täiendavalt, et tõendusteave väärteoprotokollis on kajastatud V™S § 69 lg 2 p 4 rikkumisega, nimelt on seal kajastatud tõendusteave (tunnistajate ütlused), mida väärteoprotokolli koostamise ajal ei eksisteerinud. Väärteotoimikus olevatel tunnistajate ülekuulamise protokollidel puuduvad tõendi tunnused, tegemist on Rainer Väli ja Eduard Blaško kirjalike seletustega, mis on vaid formaalselt kirjutatud tunnistaja ülekuulamise protokolli blanketile. On alust arvata, et tunnistaja ülekuulamist kui sellist ei toimunud. Kui ka pidada neid protokolle tunnistaja ülekuulamise protokollideks, siis sellisel juhul on vastavate väärteomenetluse toimingute teostajad R. Väli ja E. Blaško, kes on ennast ise üle kuulanud. Ütluste võtmise menetluse ja ütluste endi usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et protokollide koostamine leidis ilmselt aset samaaegselt. Samuti ei ole kummagi tunnistaja ütlustest võimalik järeldada, et kiirust ületas just väärteoprotokollis kajastatud sõiduk, R. Väli ütlused on vastuolulised. Tunnistajate ülekuulamise aegade kattuvus, protokollide vormistamine tagantjärjele tunnistajate endi poolt ning asjaolu, et väärteoprotokolli koostamise ajal protokollid puudusid, viitab sellele, et A. Hints, R. Väli ja E. Blaško on kolmekesi väärteomenetlust läbi viies kokku leppinud ütluste sisu ning vormistanud need ülekuulamise protokollideks, olles ise tõendiallikad järgneva menetluse 4 tarbeks. Sellised tõendid ei ole usaldusväärsed ega lubatavad. Nii kiirusmõõteseadme protokollimine kui kiirusmõõteseadme opereerimine ja menetlusalusele isikule
eadme näidu tutvustamine on menetlustoimingud. Asjas ei ole tõendatud, et menetlusalune isik juhtis Tallinn-Narva maanteel sõidukit kiirusega 149 +/- 8 km/h. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on vormistatud sõiduki kohta, mille registrimärk kannab numbrit 872 ANB, väärteoprotokolli kohaselt juhtis aga menetlusalune isik sõidukit, mille registrimärk kannab numbrit 872 AVB. Nimetatud vastuolu ei ole võimalik kõrvaldada mitte ühegi asjas kogutud tõendiga. Asjas puuduvad tõendid, millest nähtuks konkreetselt, et Audi A8, mida juhtis menetlusalune isik, liikus väärteoprotokollis märgitud ajal ka kohas kiirusega 149 +/- 8 km/h. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll koos R. Väli ütlustega on ebausaldusväärne ning vastuolusid sisaldav tõend, kiiruse mõõtmine A. Hints'i poolt on küsitav. Kiirusemõõteseade oli fikseeritud patrullauto armatuurlaua külge, mistõttu seda sai opereerida üksnes sõiduki esiistmelt, A. Hints sai kiiruse mõõtmise ajal viibida vaid patrullauto tagaistmel, kust kiirusemõõteseadme kasutamine on võimatu. Kui kiirust mõõdetigi, siis pidi seda tegema mõni teine autos viibinud isik, kellel puudub vastab pädevus. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud otsuse muutmata. Asjas on tõendiks nii video, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ja tunnistajate ütlused, dokumentide vormistamisel ei ole rikutud menetlusõigust ja neid vormistada aidanud tunnistajad ei ole menetlejad. Tunnistajate ülekuulamisel ei ole väärteomenetlusõigust rikutud selliselt, et seda ei saaks parandada kohtuistungil tunnistajaid üle kuulates. Tunnistajad viibisid sõidukis ja tajusid olukorda selliselt, nagu nad nägid. Kaamera ei asenda inimsilma, inimene tajub olukorda hoopis teistmoodi kui kaamera. Palus jätta kaebuse rahuldamata nii põhinõude kui alternatiivse nõude osas. Karistuse määramisel on aluseks võetud sanktsiooni keskmine määr, mida on karistust kergendava asjaolu tõttu vähendatud, lisakaristust on kohaldatud teo üliohtlikkuse tõttu. Otsuse tegemisel on aluseks olnud väärteoprotokoll ja tõendid, protokollis märgitud teokirjeldusest otsuse põhistamisel väljutud ei ole. Menetlusalusele isikule õiguste ja kohustuste kohase tutvustamise saab lugeda toimunuks kaebaja allkirjast õiguste ja kohustuste juures. Karistus määrati KarS § 63 lg 1 alusel juhindudes levinud kohtupraktikast. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukoha, kuulanud üle tunnistajad ning uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja videosalvestust, hinnanud kõiki kogutud ja uuritud tõendeid kogumis, leiab, et väärteoasjas tehtud otsus tuleb tühistada, väärteomenetlus osaliselt lõpetada ja lõpetamata jäävas osas teha asjas uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Ehkki kaebaja ei ole karistamist LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest sõnaselgelt vaidlustanud, siis kuivõrd teda on karistatud KarS § 63 lg 1 alusel ühe karistusena nii LS § 7422 lg 3 kui LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ja kaebaja on vaidlustanud sisuliselt LS § 7435 lg 1 järgi karistamise põhjendatuse, peab kohus väärteoasjas 5 tehtud kogu otsusele hinnangu andmiseks vajalikuks anda hinnang ka kaebaja karistamisele LS § 7435 lg 1 järgi. LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete tunnuste ja subjektiivse tunnusena tahtluse esinemine kaebaja käitumises on tõendatud tema enda ütlustega juhtimisõigust tõendava dokumendi puudumise ja sellest eelnevalt teadlik olemise kohta, tema süüd ega käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid, samuti mitte väärteomenetlusõiguse rikkumist LS § 7435 lg 35 1 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul ei esine, mistõttu on S.S-i karistamine LS § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest olnud põhimõtteliselt õiguspärane. Vaatamata asjaolule, et alates 01.07.2011.a eelduslikult kehtima hakkava liiklusseaduse järgi lõppeb kaebajale etteheidetava käitumise õigusvastasus, ei anna see käesoleval ajal alust lugeda 10.11.2010.a käitumist ei teo toimepanemise ajal ega väärteoasja maakohtus kaebemenetluses lahendamise ajal mittekaristatavaks. Kohus on seisukohal, et väärteoasja kaebemenetluses uuritud ja kogumis hinnatud tõendite saab lugeda tõendatuks ka LS § 7422 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise kaebaja käitumises, samuti ei nähtu asjast kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid ega väärteomenetlusõiguse olulist, asjas tehtud lahendi ebaõigsuse kaasa toonud ja kõrvaldamist mittevõimaldanud rikkumiste toimepanemist. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on menetlusalusele isikule süüks arvatud rikkumised tuvastatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, tunnistajate E. Blaško, R. Väli ütluste ja menetlusaluse isiku ütluste, samuti fototabeli nr 1, taotluse ja videosalvestuse alusel. Väärteoprotokolli kohaselt olid väärteoasjas tõenditeks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ja videosalvestus. Kaebaja on väitnud ning kuivõrd kohtuväline menetleja on kaebemenetluse käigus möönnud, siis ei ole ka vaidluse all asjaolu, et tunnistajate E. Blaško ja R. Väli ei olnud väärteoprotokolli koostamise ajaks veel üle kuulatud ja nende ülekuulamise protokollid ei olnud vormistatud. Puutuvalt tunnistajatena üle kuulatud R. Väli ja E. Blaško ütlustesse kui asjas tõenditesse leiab kohus, et nende ütlused ei ole küll asjas lubamatud, kuid on siiski tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks ebausaldusväärsed. Kohtuvälises menetluses mistahes tõendite, sh tunnistajate ütluste, faktiline kogumine pärast väärteoprotokolli koostamist ei ole keelatud ega too iseenesest kaasa selliselt kogutud tõendite lubamatust. Olukorras, kus menetlejale on väärteoprotokolli koostamise ajaks teada isikud, kes saavad asjas tunnistajatena ütlusi anda, on lubatav sellistele isikutele väärteoprotokollis osundamine ja nende ütluste hilisem kogumine. Sellised pärast väärteoprotokolli koostamist kogutud tõendid peavad aga olema menetlusalusele isikule väärteoasjas kogutud tõenditega tutvumiseks ette nähtud ajal tutvumiseks kättesaadavad – et see käesoleval juhul nii olnud ei oleks, väärteoasja materjalidest ei nähtu. Puutuvalt tunnistajatena üle kuulatud isikute võimalikku menetluses osalemisse (ka) menetlejatena on Riigikohus korduvalt osundanud ning kriminaalmenetluse seadustikust tuleneb üheselt, et kriminaal- ja väärteomenetluse käigus menetleja sattumisel mingi teise menetluse subjekti rolli tuleb menetlejarollist loobuda. Menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaal- ega väärteoasjas osaleda tunnistajana samas asjas menetlejaks olev isik. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tunnistajad R. Väli ja E. Blaško siiski olnud väärteomenetluse käigus menetlejateks, kuivõrd ehkki nad on osalenud menetlusdokumentide 6 osalisel vormistamisel protokollijatena, ei ole nende tegevus siiski määranud menetlusdokumentide olemuslikku sisu ja nende abi on seejuures olnud vaid tehniline. Tunnistaja ülekuulamise protokollide omakäeline koostamine ka täies mahus ei tähista menetluses menetlejana osalemist, samuti ei tekita isikule menetleja staatust see, kui ta tähendab menetlusaluse isiku protokollis üles isiku isikuandmete osa menetleja juuresviibimise korral. Ka ei tekita väärteomenetluses isikule menetleja rolli kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli koostamine protokollijana. Kuivõrd eeltoodu alusel ei ole tunnistajatena üle kuulatud isikud olnud väärteomenetluses asja menetlejateks, ei ole nende ütluste näol tegemist väärteoasjas lubamatu tõenditega, mis tuleks tõendite kogumi hulgast välistada. Samas on kohus seisukohal, et nende tunnistajate kohtus antud ja kaebemenetluses tõenditeks olla saavad ütlused ei ole siiski asjas tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks usaldusväärsed. Tunnistajate ütluste ebausaldusväärsus tuleneb kohtu hinnangul nii neil eelnevat kogu väärteoasja toimikuga tutvumise võimaldamisest kui kohtuistungil üksnes kohtuvälises menetluses fikseeritud ütluste kordamisest. Tunnistajate mälu värskendamine ei või tähendada neile süüteoasja materjalide kogu mahus tutvustamist, mis loob ilmselt võimaluse tajuda ja tunnetada kohtus ütluste andmise ajaks süüteoasjas olulist tähtsust omavaid asjaolusid erinevalt (sh avaramalt) vahetult sündmuskohal tajutust ning võib tekitada oma ütluste kohandamise võimaluse teiste asjas kogutud tõenditega, sh teiste tunnistajate ütlustega. Kohtuvälises menetluses üle kuulatud tunnistaja kohtus ülekuulamise eesmärk ei ole kontrollida tunnistajal tema varasemalt antud ütluste meelde jätmise võimet ega saada ka kohtuvälises menetluses antud ütlustega identseid ütlusi, vaid kontrollida, kas ja kuivõrd tunnistaja tõepoolest tajus asjaolusid, mille kohta ta kohtuvälises menetluses ütlusi andnud on. Kuivõrd käesoleval juhul nähtus tunnistajate kohtus antud ütlustest ilmselt, et nad kaebajaga seotud väärteosündmust ja selle menetlusega seonduvat vahetult ei mäletanud või mäletasid tegelikkusest erinevalt (nt tunnistaja Blaško ütlused tema ülekuulamise aja ja koha kohta), ei ole kohtu hinnangul võimalik nende antud ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta asjas usaldusväärsete tõenditena arvestada. Siiski ei mõjuta üksnes osundatud asjaolu võimalust lugeda käesolevas väärteoasjas mõõtetulemuste jälgitavust tõendatuks teiste asjas kogutud ja uuritud tõendite, nimelt kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja videosalvestuse alusel.
lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.
lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Kuivõrd käesoleval juhul on määratud isikule karistus väärteoasjas mõõtetulemuste alusel, pidi mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuseks olema mõõtmised teinud pädev mõõtja, kes kasutas mõõtevahendit, mille taatluskohustus oli täidetud või mis oli jälgitavalt kalibreeritud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.
Vaidluse all ei ole asjaolu, et Eesti Akrediteerimiskeskus on väljastanud Ida Prefektuurile asjakohase ja mõõtmise ajal kehtinud pädevustunnistuse E133 (märge ka kiirusmõõtseadme kasutamise protokolli pöördel) ja et seega oli Ida Prefektuur mõõtmise ajal pädev mõõtja, samuti ei mõõtjaks vajalikku pädevust ja kogemust omas kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt mõõtjaks olnud Andres Hints. Et Andres Hints ei oleks olnud väärteoasjas kiiruse mõõtjaks, asjas uuritud tõendite kogumist kohtu hinnangul ei nähtu. Kaebuse esitaja on kohtuistungil kinnitanud, et
eadme Stalker DSR2X tööpõhimõte, sh ka
eadme juhtimise ja mõõdetava kiiruse 7 fikseerimise põhimõtted, on talle teadmata. Kohtul puudub alus kahelda
eadme opereerimisvõimaluses ka patrullsõiduki tagaistmelt seadme osaks oleva kaugjuhtimispuldi kaudu. Kuivõrd kaebuse esitaja on kinnitanud, et A. Hints viibis faktiliselt patrullsõidukis selle tagaistmel, seega ei tegelenud sõiduki liikumise ajal selle juhtimisega, on ka eluliselt usutav, et mõõtmist (
eadme opereerimist ja jälgimist) viiski mõõtetulemuste saamiseks vajalikus määras läbi A. Hints. Asjaolu, et ka teised patrullsõidukis viibinud politseinikud E. Blaško ja R. Väli mõõtmise ajal nii
eadet kui ümbritsevat liiklusolustikku jälgisid, ei muuda neid A. Hintsi asemel ega koos temaga mõõtjateks. Samuti ei muuda neid mõõtjateks pärast mõõtetulemuse tekkimist mõõtmist kajastava videosalvestuse vaatlemine, salvestusseadme käsitlemine ega salvestuse demonstreerimine ja selgitamine menetlusalusele isikule. Vaidluse all ei ole ka ning nii kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga kui mõõtmist kajastava videosalvestusega on kohtu hinnangul tõendatud, et mõõtmist teostati nõuetele vastava ja töökorras
eadmega. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollil on märked nii
eadme taatlustunnistuse olemasolu kui selle andmete kohta, samuti seadme testimise kohta mõõtmisele suhteliselt vahetult eelnenud ajal, videosalvestuselt on näha seade toimimine, kiiruse näitude kuvamine ning muutumine kõigis seadme ekraanil nähtavates akendes. Kohus on seisukohal, et tõene on ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli märge mõõtmisel asjakohase mõõtemetoodika järgimise kohta. Protokollis kajastuv kattub nii mõõtmise tehiolude kirjelduse, patrullauto asukoha, kasutatud mõõterežiimi kui mõõdetud mootorsõiduki liikumise koha ja viisi, samuti seadme lugemi ja mõõtmise salvestamise osas kohtus uuritud videosalvestuselt nähtavaga. Kohus on seisukohal, et vastupidiselt kaebaja ja kaitsja väidetele oli salvestuse kohtus uurimisel sellelt tuvastatav ühe patrullautole vastu tulnud sõiduki möödasõit teelõigul tajutavas kurvis, selle möödasõidu ajal
eadme lugemi 149 kuvamine ning patrullsõiduki poolt selle sama enda ees liikujast mööda sõitnud ja oma kiirusega
eadme lugemi 149 tekitanud sõiduki peatamine. Videosalvestuse ja fototabeli nr 1 1. foto (toim lk 31) võrdlemisel on ilmne, et foto kajastab just sellel möödasõidul
eadme ekraanile kuvatud andmeid. Vaidluse all ei ole, et lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 90 km/h ning et
eadme aknas „Lock“ kajastus
eadme tööpiirkonnas mõõtmise hetkel suurima kiirusega liikunud sõiduki kiirus. Videosalvestuselt on kohtu hinnangul üheselt näha, et seadme aknas „Lock“ lugemi 149 kuvamise ajal oli mõõtepiirkonnas suurima (teistest nähtavalt suurema) kiirusega liikunud sõidukiks möödasõitu sooritanud sõiduk. Et see sõiduk oli just kaebaja sõiduk, on arusaadav videolt nähtavate möödasõitu teostanud sõiduki tunnuste (sõiduauto, heledat värvi, kere kuju), peatatud sõiduki samade tunnuste ning samaaegselt teel liikunud teiste sõidukite arvu ja tunnuste võrdlemisel. Salvestuselt on näha mõõtmise ajal patrullsõidukile vastu liikunud sõidukite arv pärast möödasõitu sooritanud sõidukit
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.