KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja Otsuse tegemise aeg, koht 15. veebruaril 2011. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-8638 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm

§ 275

järgi 6 kuu vangistusega, mille kandmiselt vabanes tingimisi enne tähtaega 18.05.

1. a, tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § -dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada I.T KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud 3 kuulisele vangistusele Tartu Maakohtu 12.12.
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kaks) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust ja mõista I.T-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 (viis) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. 1 Kohtuotsus I.T-le mõistetud vangistuse osas pöörata täitmisele pärast selle jõustumist, saates vastavalt KrMS § 414 lg-le 1 süüdimõistetule teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. I.T karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Kohaldada I.T suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu kuni tema karistuse kandmisele asumiseni. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo In Jure kasuks välja 210 (kakssada kümme) eurot 94 (üheksakümmend neli) senti, sealhulgas käibemaks 35 (kolmkümmend viis) eurot 15 (viisteist) senti vandeadvokaat Anu Pärteli poolt I.T-le Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista I.T-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 (kolm) senti, riigi õigusabi kulud 291 (kakssada üheksakümmend üks) eurot 47 (nelikümmend seitse) senti, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 45 (nelikümmend viis) senti ja postikulud 2 (kaks) eurot 47 (nelikümmend seitse) senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel
3. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Otsuse vabatahtlikuks täitmiseks on aega üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
4. märtsil
5. a alates kella 14.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu I.T süüdistatakse KarS § 424 järgi selles, et tema juhtis 15.06.
6. a kella 01.50 2 paiku Tartu linnas Kaunase puiesteel mootorsõidukit BMW 5231, registreerimise numbriga XXX XXX, olles alkoholijoobes. 15.06.2010 kell 02.50 tuvastati temal tõendusliku alkomeetriga väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,01 mg/l, mis vastab liiklusseaduse § 20 lg 3 1 p 1 nimetatud tingimustele. Sellega I.T rikkus kehtiva liiklusseaduse § 20 lg 31 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas KarS § 424 sätestab kuriteona mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Süüdistatav I.T on oma süüd talle esitatud süüdistuses tunnistanud. Tema ütluste kohaselt pidas politsei ta kinni 15.06.
7. a öösel Tartus Kaunase puiesteel, kui ta juhtis abikaasa nimel olevat sõiduautot. Tal tuvastati alkoholijoove, millega ta nõustus. Kui palju ta alkoholi oli tarvitanud, seda ta enam ei mäleta. Tunnistaja M.R andis kohtus ütlusi selle kohta, et olles tööl 15.06.
8. a, tuli politseile väljakutse Tartus Jaama-Puiestee ristmikule, kus liikus hall BMW, mille juht võis olla alkoholijoobes. Sõidukit Kaunase puiesteel peatades selgus, et auto roolis oli I.T. Nad tuvastasid alkomeetriga juhil joobe ja viisid ta arestimajja, kus alkoholijoove tuvastati tõendusliku alkomeetriga. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 5) tõendab, et 15.06.
9. a kell 1.52 teostatud mõõtmise käigus indikaatorvahendiga Lion 500 tuvastati I.T väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus 1,27 mg/l ning tõendusliku alkomeetriga 1,11 mg/l (Alkomeetri näidu väljatrükk tl 6), mõõtemääramatust arvesse võttes on lõplik lugem 1,01 mg/l. Liiklusseaduse § 20 lg 3 kohaselt ei või juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama paragrahvi lg 31 p 1 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Tunnistaja M.R ja süüdistatava enda ütlustega on tõendatud, et I.T pani toime KarS § 424 objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, s.o mootorsõiduki BMW 5231 juhtimise 15.06.
10. a Tartu linnas Kaunase puiesteel. Asjaolu, et I.T juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes olles, on tõendatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. I.T väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus vähemalt 1,01 mg/l, mille puhul loetakse juht vastavalt liiklusseaduse § 20 lg 31 p-le 1 alkoholijoobes olevaks. Selgitamaks välja, kas I.T on toime pannud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tuleb tuvastada tahtlus kõigi koosseisu asjaolude osas. Subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. 3 Kohus on seisukohal, et I.T pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. I.T tunnistas, et ta oli alkoholi tarvitanud. Prokuröri küsimusele, miks ta pärast seda autot juhtida otsustas, vastas süüdistatav, et juhtus nii, tungivat vajadust selleks ei olnud. Eeltoodust tuleneb, et kuna I.T asus sõidukit juhtima pärast alkoholi tarvitamist, pidi ta pidama võimalikuks ka asjaolu, et ta juhib sõidukit alkoholijoobe seisundis. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. III Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus peab otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. Käesoleval juhul on kohtul tulenevalt KarS § 424 sanktsioonist võimalik I.T karistada kas rahalise karistuse või vangistusega. I.T on kriminaalkorras karistatud 7 korral, viimati Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 12.12.2008.

§ 275

järgi 6 kuu vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes tingimisi enne tähtaega 18.05.

1. a (tl 70-75). Sealhulgas on I.T Tartu Maakohtu 01.12.
2. a otsusega karistatud KarS § 424 järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga ja juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. Samuti on I.T karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis väärteokorras – Järva Politseiprefektuuri 07.08.
3. a otsusega liiklusseaduse § 7419 järgi rahatrahviga 15 000 krooni. Nimetatud karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud karistusregistri seaduse § 26 lg 5 kohaselt, kuna I.T on enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime pannud uue süüteo, mistõttu on karistusandmete kustutamise tähtaeg katkenud. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. I.T avaldas oma viimases sõnas kahetsust toimepandud teo pärast ja tunnistas, et tal on selle pärast häbi. Kohus arvestab I.T puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna, raskendavad asjaolud puuduvad. Tartu Maakohtu 07.05.
4. a määruse (tl 43-45) alusel vabanes I.T talle Tartu Maakohtu 12.12.
5. a otsusega mõistetud liitkaristuse 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 18.05.
6. a katseajaga üks aasta. Muuhulgas määrati I.T-le kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. 4 Kohus on seisukohal, et I.T ei ole võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, milleks oleks rahaline karistus. Tegemist on isikuga, keda on kohus usaldanud ja vabastanud ta ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. Selle tulemuseks on uue kuriteo toimepanemine katseajal vähem kui kuu aega pärast vabanemist ning ühe olulise kohustuse, millega keelati katseajal alkoholi tarvitamine, rikkumine. Kohtumäärusest nähtuvalt on nii prokurör kui ka kriminaalhooldaja pidanud riskifaktoriks uute kuritegude toimepanemisel just I.T alkoholi tarbimist ja vähest kriitikast sellesse. Ainuüksi katseajaks kohtu poolt määratud kohustuse tahtlik rikkumine, antud juhul alkoholi tarvitamine katseajal, toob vastavalt KarS § 76 lg-le 5 vältimatult kaasa kandmata karistuse osa täitmisele pööramise ning sellises olukorras on kriminaalhooldajal kohustus esitada kohtule erakorraline ettekanne. Kohus leiab, et kuna I.T on varem 2 korda karistatud samasuguse süüteo eest ning ta pani uue KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime ajal, mil ta oli vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastatud koos kohustusega mitte tarvitada alkoholi, ei ole võimalik teda mõjutada hoiduma uute kuritegude toimepanemisest rahalise karistusega, mistõttu tuleb kohaldada raskemad karistust - vangistust. Arvesse võttes I.T puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna, leiab kohus, et piisavaks vangistuse pikkuseks on alammäära lähedane 3-kuuline vangistus. Kuna I.T pani toime uue kuriteo katseajal, tuleb moodustada liitkaristus kohtuotsuste kogumis vastavalt KarS § 65 lg-le
7. Tartu Maakohtu 12.12.2008.

§ 275

järgi mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest kandis I.T ära 3 kuud ja 4 päeva, s.o ajavahemik 15.02-18.05.2010, seega on kandmata karistus 2 kuud ja 26 päeva vangistust ning kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kujuneb 5 kuud ja 26 päeva vangistust. IV Tsiviilhagi ja menetluskulud Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks üldmenetluses ettevalmistamise eest 191,75 eurot; eelistungil osalemise eest ühe pooltunni eest ja kohtuistungil 2 pooltunni eest, kokku 47,94 eurot. Koos käibemaksuga on taotletav kaitsjatasu summa 287,63 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaitsja taotleb üldmenetluseks ettevalmistamise tasu „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi Kord) p-s 16 ettenähtud maksimaalmääras 191,73 eurot, näitamata asja ettevalmistamiseks kulunud aega. Kohus leiab, et kuna tegemist on väikese mahuga lihtsa kriminaalasjaga, kus vaidlusaluseks küsimuseks on ainult karistus, ei ole põhjendatud ettevalmistamise tasu maksmine maksimaalmääras vaid 8 ajapunkti ulatuses. Seega kuulub kaitsjale hüvitamisele Korra p 16 alusel asja ettevalmistamise tasu 127,84 eurot ja istungil osalemise tasu 47,94 eurot, kokku 175,78 eurot, mille lisandub käibemaks 20% (35,16 eurot), s.o 21, kokku 210,94 eurot. Menetluskuludeks on lisaks riigi õigusabi kulule 210,94 eurot süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 45 senti (7 krooni, tl 54), postikulud 2,47 eurot (tl 98) ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 80,53 eurot (tl 13, 53, 56). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning eelnimetatud menetluskulud tuleb I.T-lt riigi tuludesse välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik 6