) § 114 lg 1 p 2 järgi on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale. Sama paragrahvi lõige 4 järgi esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
järgi nõuab maakohus pärast üldmenetluses käesoleva seadustiku § 73 lõike 1 kohaselt tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse saamist viivitamata väärteotoimiku otsuse teinud kohtuväliselt menetlejalt. 18.08.2011.a. saabus kohtule kohtuväliselt menetlejalt toimik H.H kohta väärteoasjas nr 2590,11,003619.
lg 1 p 1 ja 2 kohaselt kontrollib maakohtunik eelmenetluses asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist; jätab kaebuse käiguta või läbi vaatamata käesoleva seadustiku §-s 118 sätestatud alustel.
lg 2 p 1 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kohtuistungi korraldamise kohustust seadus ette ei näe. Kohtunik kaebuse ja väärteotoimiku materjalid läbi vaadanud, leiab, et kaebus on küll esitatud kohtualluvuselt õigele kohtule, kuid kaebus on esitatud selleks ettenähtud tähtaja möödumisel, seega ei ole täidetud
Kaebuses ei ole taotletud kaebetähtaja ennistamist, kuna kaebuse esitaja leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt.
lg 1 kohaselt kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 171 lg 1 kohaselt tähtaega arvutatakse tundides, päevades ja kuudes. Tähtaja hulka ei arvata tundi ega päeva, millest loetakse tähtaja algust. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt päevades arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Kui päevades arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev. KrMS § 171 lg 7 sätestab, et tähtaega ei ole mööda lastud, kui kaebus on postitatud või üldkasutatava tehnilise sidekanali kaudu edastatud enne tähtaja möödumist. Kaebus on kohtusse saabunud 08.08.2011.a., kusjuures kaebus on postitatud 05.08.2011.a. (t.lk 10). H.H-le on väärteoprotokoll koostatud 20.06.2011.a., millest nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on menetleja juures kättesaadav alates 20.07.2011.a. Väärteoprotokolli kättesaamist on menetlusalune isik enda allkirjaga kinnitanud. (t.lk 15). Ida Politseiprefektuuri poolt on otsus väärteoasjas nr 2590,11,003619 tehtud küll 12.07.2011.a., kuid edasikaebe tähtaega on arvestatud siiski alates 20.07.2011.a. ning märgitud, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 04.08.2011.a. (t.lk 13). Kohtuvälise menetleja otsuse on menetlusalune isik H.H kätte saanud 28.07.2011.a., kuid ekslik on menetlusaluse isiku arusaam sellest, et nimetatud ajast hakkas kulgema kaebetähtaeg ning tema poolt maakohtusse esitatud 3 kaebus on sellest tulenevalt esitatud tähtaegselt. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise viimaseks tähtpäevaks oli 04.08.2011.a.. Ka Riigikohus enda lahendis nr 3-1-1-99-10 on selgitanud, et
lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kätte saadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel. Lisaks on Riigikohus nimetatud lahendis selgitanud, et „Juhul, kui menetlusalune isik väidab, et sai väärteoprotokolli sisust ja sellele järgnevast karistamisotsusest teada alles pärast otsuse kätte saamist ning sellest tingitult esitab ta kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale
lg-s 4 sätestatud tähtajast hiljem, tuleb isikul alati taotleda kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist seaduses ettenähtud korras. Tulenevalt
MS §-st 172 võib maakohus aga kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. Lähtudes
MS § 172 lg-st 1 peab kohus kaebetähtaja ennistamise vormistama määrusega“ Käesoleval juhul, ei pea kohus lahendama ennistamise küsimust, kuivõrd kaebuse esitaja ei ole seda taotlenud. Kuid kuna kaebuse esitajal on olnud ekslik arusaam kaebuse esitamise tähtaegsusest, siis peab kohus vajalikuks märkida, et kehtiva kohtupraktika valguses, ei esine käesoleval juhul ka selliseid aluseid, mille alusel oleks võimalik kaebetähtaeg ennistada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus H.H kaebuse Ida Politseiprefektuuri 12.07.2011.a. otsuse väärteoasjas nr 2590,11,003619 tühistamiseks, läbi vaatamata. Kohus märgib ka seda, et kaebuse esitaja taotlus kaitsja määramise kohta ei ole käesoleval juhul põhjendatud, kuivõrd kaebus jääb läbi vaatamata sellel alusel, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ( RKL nr 3-1-1-94-09). Kohus juhindus
38 lg 1; 118 lg 2 p 1; 192; 193 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtumäärus jõustus 08. novembril 2011.a. №oremreferent Tiit Kullerkupp Tea Toming Tea Toming
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.