4-11-3624 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-3624 (2230,11,039205) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 224lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Menetlusalune isik: S.K, xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada S.K kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanema politseileitnant Kairi Palits 25.08.2011 otsusele nr 2230,11,039205 S.K karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 195 trahviühiku ulatuses,

§ 224

lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks osaliselt, so lisakaristuse määra osas. Muus osas jätta esitatud kaebus rahuldamata. 2. Tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanema politseileitnant Kairi Palits 25.08.2011 otsus nr 2230,11,039205 S.K karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 195 trahviühiku ulatuses,

§ 224

lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks osaliselt, so lisakaristuse määra osas. Muus osas jätta vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

1. Teha määratud lisakaristuse, so juhtimisõiguse 5 kuulise äravõtmise osas uus otsus, kergendades isiku olukorda ja mõista S.K-le LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 (kolm) kuuks alates otsuse jõustumisest.
2. Mõistetud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3 kuulise tähtaja möödumisel.
3. Vastavalt LS § 127 sätetele on isik 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates 1 kohustatud oma juhiloa loovutama Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 21.10.
4. Kassatsioonkaebuse esitamise soovist seitsme päeva jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 21.11.2011 ning kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 22.11.
5. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanema politseileitnant Kairi Palits 25.08.2011 otsusega nr 2230,11,039205 karistati S.K LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 195 trahviühiku ulatuses,

§ 224

lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune isik 06.08.2011 kell 04.41 Luise 5 maja juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,39 +/- 0,05 mg, millega rikkus LS § 69 lg 5 sätteid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas, kuivõrd tal ei ole üle aasta olnud ühtegi karistust ning teda ei ole kordagi karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest. Tunnistab liiklusnõuete rikkumist, kuid leiab, et otsus on liiga range. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et tarvitas klubis kaks rummikokteili ning kuna sellest on praeguseks palju aega möödas, et oska öelda ajavahemikku, mis jäi kokteili tarvitamise ja sõitma asumise vahele. Ei osanud oodata, et tagajärg on nii raske. Abiellus maikuus, abikaasa tuleb Peterburist ning siis oleks naise ja lapse jaoks mugavam autot kasutada. Abikaasa ei ole veel rahvusvahelist juhtimisõigust taotlenud. Viimane trahv on tasutud. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kohtuvälise menetleja koostatud otsus on õige. Inkrimineeritud tegu on tahtlik ja olemuselt ohtlik tegu. Tegemist Tallinna kesklinnaga ja tihedama liiklusega kohta annab otsida. Ka kell 04.41 ei ole Luise tänaval vaikne liiklus, sealt kaudu on väljasõit Õismäe ja Mustamäe suunal. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest on lisakaristus põhjendatud. Rahvusvaheline juhiluba väljastatakse Venemaal paari päeva jooksul eksameid tegemata. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. 2 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 195 trahviühiku ulatuses,

§ 224lg 3 p 1 ja alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 alla ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatust ja lisakaristus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,39 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,34 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on alla LS § 224 lg 2 sätestatud rikkumise keskmist määra. Esitatud kaebuses on vaidlustatud vaid lisakaristust, kuid kohus ei saa mööda minna ka põhikaristusest. Mis puudutab põhikaristuse määra, siis leiab kohus järgmist. Kaebuse esitanud isikul tuvastati alkoholipiirmäära ületamine mitte vähem kui 0,34 mg/l, seega lubatud piirmäära ületamine alla LS § 224 lg 2 sätestatud keskmist määra. Seetõttu tuleks ka süü suurust arvestades määrata karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedane. Väärteoasjast ei nähtu karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Samas on tegemist olukorraga, kus isik oli eelnevalt teadlikult tarvitanud alkoholi, teadlikult viinud ennast seisundisse, mis on juhile keelatud ning asus seejärel mõne aja möödudes sõidukit juhtima, sõidutades seejuures kõrvalist isikut. Seega ei seadnud isik ohtu mitte ainult ennast ja teisi liiklejaid ning võõrast vara, vaid sõidutas ka kõrvalist isikut, viies ohtu ka tema elu ja tervise. Arvestades aga väärteo toimepanemise kohta, kuhu isik jõudis sõita Viru Keskuse juurest ning suundus edasi Õismäele, mis asub 10 kilomeetri kaugusel, siis leiab kohus, et isiku süü on suur ning kohus asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv 195 trahviühiku ulatuses vastab isiku süü suurusele ja teo ohtlikkusele. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu. Samas peab kohus vajalikuks lisakaristuse määra valikul arvestada alkoholipiirmäära ületamise ulatust, mis oli alla ettenähtud piirmäära keskmise määra ja lähedasem alammäärale kui keskmisele määrale. Samuti peab kohus vajalikuks arvestada ka isiku karistusandmeid, milliste kohaselt on menetlusalust isikut liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud 2008 ja 2010 ning need karistused ei olnud inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajaks enam kehtivad. Sellest järeldab kohus, et isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määr ning isiku karistusandmed ei viita kaebuse esitanud isikule kui süstemaatilisele õigusrikkujale ja kohtu arvates on kohtuväline menetleja põhjendamatult kohaldanud lisakaristust vähesel määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning kohus asub seisukohale, et kohaldatud lisakaristuse määr ei ole proportsionaalne isiku süüga olukorras, kus teda ei ole varem selleliigilise lisakaristusega karistatud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus tuleb lisakaristuse määra osas tühistada ning uue otsusega tuleb kaebuse esitanud isiku karistust kergendada, vähendades lisakaristuse määra sanktsioonis ettenähtud miinimumini. Märt Toming Kohtunik 3