← Eesti

4-11-3582/4

Väärteoasi nr.4-11-3582 K O H T U M Ä Ä R US 03.11.2011.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre vaatas läbi Z.K (isikukood: XXX, elukoht: XXX) kaebuse Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes Küünarpuu 18.08.2011.a. otsuse väärteoasjas osalise tühistamise nõudes ning samuti Z.K 03.11.2011.a. avalduse kaebusest loobumise kohta. l e i d i s: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes Küünarpuu 18.08.2011.a. väärteoasjas tehtud otsusega tuvastati, et Z.K 27.07.2011.a. kell 11.15, Tallinnas, Suur – Sõjamäe tn 12, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 38 km/h võrra, sõites kiirusega 91+/-3 km/h, juhtis mootorsõidukit turvavöö kinnitamata, samuti puudusid autol algaja juhi tunnusmärgid. Juht on turvavarustuse nõuete rikkumise eest eelnevalt karistatud. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Väärteomenetluses on menetlusaluse isiku Z.K poolt esitatud vastulause. Vastulause kohaselt ta ületas lubatud sõidukiirust kuna poes läks planeeritust kauem aega ning ta pidi kella 11.30 Jelena Jelagina arsti vastuvõtule toimetama. Avaldab puhtsüdamlikku kahetsust ning palub mitte ära võtta juhtimisõigust kuna töö on seotud mootorsõiduki juhtimisega. Vastulauses esitatut arvestatakse osaliselt. Taotlus juhtimisõiguse lisakaristuse mittekohaldamise kohta jäetakse arvestamata, kuivõrd menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ning karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Menetlusalune isik Z.K rikkus seega Liiklusseaduse § 15 lg. 1 p. 2, § 33 lg. 3, § 95 lg. 4 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg. 2, § 239 lg. 2 ja § 242 lg. 1 järgi. Kuna Liiklusseaduse § 227 lg. 2, Liiklusseaduse § 239 lg. 2 ja Liiklusseaduse § 242 lg. 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus Liiklusseaduse § 227 lg. 2 järgi. Karistust kergendavaks asjaoluks on menetlusaluse isiku puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 1 määras kohtuväline menetleja Z.K-le Liiklusseaduse § 227 lg. 2 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg. 5 p. 1 alusel võttis lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 2 (kaheks) kuuks. Z.K koos oma esindaja kaitsja Marina Leisiga esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes Küünarpuu 18.08.2011.a. otsuse väärteoasjas tühistada osaliselt ning nimelt lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmises osas, jättes kaebajale juhtimisõigus alles. Põhistades kaebust sellega, et Vaidlustatava väärteomenetleja Hannes Küünarpuu otsusega 18.08.2011.a. väärteoasjas 2302,11,011411 karistati kaebajat 27.07.2011.a. kell 11.15 ajal Suur-Sõjamäe 12 Tallinnas toime pandud väärteo eest -LS § 227 lg.2, LS § 239 lg. 2 ja LS § 242 lg. 1 rikkumise eest rahalise karistusega 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200.00 EUR ja LS § 227 lg. 5 p. 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Väärteo kirjelduse kohaselt ületas kaebaja lubatud sõidukiirust, jättis kinnitamata turvavöö ning autol puudusid algaja juhi tunnusmärgid. Kaebaja esitas vastulause, milles kinnitas, et oli hilinemas perearst J vastuvõtule ja ületas sõidukiirust, kahetseb oma tegu. Otsuse langetamisel on arvestatud tema poolt varasemalt toime pandud väärtegusidliikluskiiruse ületamist ja selle eest määratud karistusest järelduste tegemata jätmist, mistõttu peeti vajalikuks lisakaristuse -juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist. Kaebaja taotleb otsuste osalist tühistamist ja karistuse kergendamist ning palub lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse tühistamist. Kaebaja poolt antud seletustest on ta arusaanud toime pandud rikkumistest ning neid kahetsenud, kuid ta oli pikka aega töötu ning alates 01.08.2011.a. on asunud tööle A OÜ-sse varustajaks, millise töö tegemiseks on tal vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Ta sai tööle A OÜ ja Töötukassa vahel sõlmitud lepingu kohaselt. A OÜ taotleb temale juhtimisõiguse taastamist, kuna juhtimisõiguse olemasolu on vajalik tööülesannete täitmiseks. Kaebuses esitatud väiteid kinnitavad nad lisatud A OÜ ja Z.K vahel 01.08.2011.a. sõlmitud töölepinguga, OÜ A taotlus-kahetsuskirjaga 08.08.2011, Eesti Töötukassa ja A OÜ vahelise halduslepinguga palgatoetuse maksmiseks . 03.11.2011.a. esitas Z.K kirjalikult Harju Maakohtule avalduse, milles teatas oma kaebusest loobumisest. Kohus leiab, et kaebusest loobumine on kohtule siduv ja kohtu poolt vastuvõetud ning seepärast kuulub kaebus läbivaatamata jätmisele. Eelneva alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § -st 127 lg.5, kohus m ä ä r a s: Jätta Z.K (isikukood: XXX, elukoht: XXX) kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes Küünarpuu 18.08.2011.a. otsuse väärteoasjas osalise tühistamise nõudes - läbi vaatamata seoses kaebuse esitanud isiku loobumisega sellest. Määruse edasikaebamisele ei kuulu. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.