4-11-3129 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-3129 (2317,11,006189) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungis

§ 70

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, so 32 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Ivo Tamla Kaebuse esitaja: T.H, ik: xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta T.H kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna menetlusteenistuse väärteomenetleja Ivika Kuusmaa 15.07.2011 otsusele nr 2317,11,006189 T.

§ 70

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, so 32 eurot rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna menetlusteenistuse väärteomenetleja Ivika Kuusmaa 15.07.2011 otsus nr 2317,11,006189 T.

§ 70

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, so 32 eurot muutmata ja tühistamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 27.10.

1. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 28.11.
2. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 29.11.
3. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna menetlusteenistuse väärteomenetleja Ivika Kuusmaa 15.07.2011 otsusega nr 2317,11,006189 karistati T.H AS § 70 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, so 32 eurot selles, et menetlusalune isik 26.06.2011 kella 05.00 ajal Mustamäe tee 116 juures Tallinnas istus avalikus kohas alkoholijoobes, millega solvas inimväärikust ja ühiskonna moraalitunnet, millega pani toime AS § 70 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et otsus ei ole põhjendatud. Kaebuse kohaselt oli kaebuse esitaja kinni peetud Mustamäe tee 118 juures kui tuli baarist Island. Politseinik kasutas füüsilist jõudu, et teda peatada, kuigi ta vastupanu ei osutanud. Politseinik tutvustas ennast alles pärast seda kui ta oli seda taotlenud ja selgitusi andmata vedas ta politseiautosse. Temal alkoholi kaasas ei olnud. Politseis küsis mitu korda mida politseinik kirjutab, kuid vastati, et see pole tema asi. Küsimusele miks ta politseis on, vastati, et ta on purjus. Keeldus protokollile alla kirjutamast, sest see oli valesti koostatud. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et tal alkoholi kaasas ei olnud, oli alkoholijoobes. Alkoholi tarvitas baaris Narva mnt 7 ja sai Aia tänava Rimi juures takso ning sõitis taksoga koju. Takso viis peaaegu majani, minna jäi 100 meetrit. Jäi maja juures seisma, et kirjutada sõbratarile kiri, arvuti oli kaasas. Tuli politseipatrull sel ajal kui ta kirjutas. Läheduses oli maas õllepudel, kuid see ei olnud tema oma. Politsei peatus ja küsiti mida ta teeb. Vastas, et kirjutab tüdrukule, politsei ütles, et mine koju. Nägid pudelit ja küsisid kas see on tema oma, vastas, et ei ole. Siis võeti alkomeeter välja, talle see ei meeldinud ja ütles, et pole vaja teda kinni pidada. Küsiti dokumente, andis dokumendid, politseinik vaatas ja pani taskusse. Politseinik käskis arvuti kinni panna, võttis paremast käest kinni ja vedas politseiautosse. Ta oli sel ajal oma maja lähedal, maja nr 118 juures. Temaga suheldi vene keeles. Täitis politseinike korraldusi. Pärast korraldust koju minna ta kohe ei läinud, palus ühte minutit. Politseijaoskonnas dokumentidele alla ei kirjutanud, need olid valesti koostatud. Politsei koostas ametlikud dokumendid, kus peavad kõik andmed kirjas olema, kuid politseinikud ei mäleta kõike, samas mäletavad seda, et ta keeldus allkirja andmisest. Mäletavad pudelit tema kõrval, kuid alkoholi marki ei mäleta. Ei selgunudki miks ta sinna viidi. Palju küsimusi on üles jäänud. Palub otsuse tühistada, ei ole tuvastatud, et ta oleks vastu hakanud, ei ole karistuse eesmärki. Peab seda politsei omavoliks. Tunnistajana üle kuulatud Pavel Ingi seletas, et patrullis Mustamäe piirkonnas ja Mustamäe tee 116 maja taga nägi trepil istuvat joobes isikut, kellel oli sülearvuti käes ja isik hakkas tukkuma jääma. Poolik pudel konjakit oli mehe kõrval. Tegi märkuse isikule, soovitas pudel tasku panna ja koju minna. Tekkis vaidlus, mis venis pikaks. Isiku jutt oli seosetu, oli näha , et isiku meditsiiniline seisund on selline, et vaja viia kainenema. Isik keeldus joobe tuvastamisest. Eesmärk oli isik sealt ära toimetada, et ta ei langeks kuriteo ohvriks, seal kandis on olnud palju röövimisi, peksmisi. Alguses keeldus joobe tuvastamisest, hiljem puhus ära, oli vist 0,55 mg/l. Isik teatas, et ühelegi paberile ta alla ei kirjuta. Suhtlus käis vene keeles. Isiku jutt oli konkreetne, et tema teeb mida tahab ja istub kus tahab. Oleks isik kodu poole läinud, poleks probleemi olnud. Kui ta oleks veel paar lonksu võtnud, oleks ta tühjaks tehtud. Pudel oli isiku kõrval käeulatuses püsti, umbes 20 sm kaugusel. Kui isik ära viidi, siis ta väitis, et see ei ole tema oma ja pudel jäi sinna. Jaoskonnas tuvastati joove, kuid kainenemisele paigutamisele ta ei kuulunud. Tema ise oli kõrvalistuja, kõike ei näinud läbi juhi akna, võimalik, et isik tegeles arvutiga, väljus autost alles siis kui otsustasid isiku ära viia. Sellist juttu ei olnud, et kirjutab kirja lõpuni ja läheb siis koju. Isiku seisund oli selline, et ta ei saanud aru. Tunnistajana üle kuulatud Aleksandr Kuljov selgitas, et patrullis Mustamäel ja Mustamäe tee 116 maja taga nägi istumas noormeest sülearvutiga, kõrval oli poolik avatud pudel, selle sees ehk veel 100-200 grammi. Isik oli uimane, tegeles arvutiga. Et isik ei satuks kuriteo ohvriks 2 või liiklusõnnetusse, siis pakkus, et mingu koju. Isik vastas, et teeb mida tahab ja kui arvutiga lõpetab, siis läheb koju. Kontrollis isiku andmeid, kõik oli korras. Alkomeetrisse puhumisest isik keeldus. Isiku jutt oli segane ja otsustasid ta ära viia. Jaoskonnas isik puhus alkomeetrisse, dokumentidele alla kirjutamast keeldus. Tema ise koostas väärteoprotokolli, suhtlesid vene keeles, isik püüdis ka eesti keeles rääkida. Tuvastatud joove ei olnud suur, kuskil 0,40 mg/l. Koha peal rääkis isik vene keeles, jaoskonnas püüdis rääkida ka eesti keeles. Siis tuli sinna välijuht, kellele hakkas isik midagi eesti keeles selgitama. Mida rääkis, sellest aru ei saanud. Kui paluti kohapeal alkomeetrisse puhuda, siis teatas isik, et ta on niigi täis ja ta teab seda. Ütles, et teeb oma asjad arvutis ära ja siis läheb koju. Ütles, et politseil ei ole midagi teha, tegelegu politsei oma asjadega. Jaoskonnas väitis eesti keeles, et tema on Eesti Vabariigi kodanik ja temal on oma õigused. Isikule tutvustati protokolle, kuid keeldus neile alla kirjutamast, väites, et need ei ole õiged. Väitis, et ta ei istunud, vaid läks koju. Oleks aga isik koju läinud, poleks teda puutunud. Tunnistajana üle kuulatud Tiit Kant seletas, et 26.06.2011 oli kella 5-6 vahel jaoskonnas ja kuulis lärmi kambriploki poolt. Läks sinna ja seal oli kaebuse esitaja ja politseipatrull. Isik pidevalt väitis, et tema pole midagi teinud. Kui A.Kuljov väärteoprotokolli koostas, siis isik ütles, et tema alla ei kirjuta. Isikul tuvastati joove, kuid suurust ei mäleta. Suhtles temaga eesti ja vene keeles, isik mingil määral eesti keelt rääkis, jutust aru oli saada. Põhipretensioon oli see, et mida ta on teinud, miks ta sinna toodi, korrutas kogu aeg ühte küsimust, ei olnud adekvaatne. Väärteoprotokolli tutvustati 2-3 korda, kuid alla ei kirjutanud ja väitis, et läks koju ja ei istunud. Kohtuväline menetleja leidis, et politseipatrulli eesmärk ei ole hoolt kanda maha jäänud alkoholi pärast, vaid tagada inimeste turvalisus. Kui isik ei täida korraldusi, tuleb isik toimetada turvalisse kohta, et ei langeks kuriteo ohvriks. Isik viis end seisundisse, kus ta enam toimuvast aru ei saanud. Keeldus allkirja andmisest väärteoprotokollile ja indikaatorvahendi kasutamise protokollile ja selleks kutsutigi tunnistajad. Temaga räägiti eesti ja vene keeles, sai aru millest jutt käib, joove seega selline, mis käib AS § 70 alla. Karistus on määratud mõistlikkuse piires. Kaebus on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, tunnistajate ütlused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt AS § 70 sätetele karistatakse alkohoolse joogi tarbimise eest tänaval, staadionil, haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, samuti avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Väärteoasjas koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati 26.06.2011 Lõuna politseijaoskonda toimetatud T.H kell 05.07 alkoholisisaldus 0,43 mg väljahingatava õhu ühe liitri kohta. Sellisest näidust saab järeldada, et isik ei olnud kaine. Samas protokollis on ära märgitud muud joobele viitavad tunnused. Kaebuse esitaja on ise selgitanud, et oli alkoholi tarvitanud, mida kinnitavad oma ütlustega ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad, kes said aru, et kaebuse esitanud isik oli joobes, mis lõppkokkuvõttes tingiski isiku toimetamise jaoskonda. Seega on üheselt tuvastatud, et kaebuse esitanud isik oli joobeseisundis, mis oli tingitud alkoholi tarvitamisest. Samas on kaebuse esitaja väitnud, et ta oli rohkem maja nr 118 juures kui maja nr 116 juures. Kohtuistungil üle kuulatud politseiametnikud on selgitanud, et kaebuse esitanud isik istus maja nr 116 taga ning kohus peab taolist väidet usaldusväärsemaks kaebuse esitanud isiku väidetest. Esmalt seetõttu, et kaebuse esitaja oli joobes ning tema mälu võib sellest tingitult olla valikuline, teiseks seetõttu, et sülearvutis kirja kirjutamine püsti seistes ja käigu pealt nagu võiks aru saada kaebuse esitaja väitest, et ta läks kodu poole, on kohtu arvates väga raske kui mitte võimatu, isiku 3 joovet arvestades aga pigem võimatu. Küll olnuks kaebuse esitaja võimeline arvutis kirja kirjutama istudes. Peale selle oli kaebuse esitanud isiku arvuti sisse lülitatud, seega pidi programmide avanemiseks minema mõningast aega, enne kui kirjutama hakata sai. Kohus leiab, et juhul, kui kaebuse esitanud isik oleks oma väidete kohaselt läinud arvutiga koju ja mitte istunud, ei oleks politseiametnikud temast väljagi teinud, rääkimata siis temaga vestusse astumisest. Samas ei ole sellel tähtsust kas isik on maja nr 116 juures või poolel teel maja nr 116 juurest maja nr 118 juurde. Tegemist on avaliku ruumiga, mis on kasutamiseks elanikkonnale. Seega on tegemist avaliku kohaga ja selles osas ei tohiks samuti mingit vaidlust olla. Kaebuse esitaja on põhirõhu asetanud asjaolule, et ta ei istunud. Kohus leiab, et vastavalt AS § 70 sätetele on karistatav avalikku kohta joobnud olekus ilmumine. Seega ei ole sellel mingit tähtsust kas isik istub või seisab või on veel mõnes teises inimese kehale omases asendis. Väärteoasja materjalidega on üheselt tuvastatud, et kaebuse esitanud isik jõudis Mustamäe tee 116 maja juurde joobeseisundis ja tegemist oli avaliku kohaga. Seda ei ole sisuliselt vaidlustanud ka kaebuse esitaja ise. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et T.H käitumises on tuvastatud AS § 70 ettenähtud väärteo koosseis avalikku kohta joobnud olekus ilmumise mõttes ning sellise käitumisega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, kuivõrd joobes isiku käitumine ja olek on erinev kaine inimese käitumisest ja olekust ja kohus leiab, et kaebuse esitanud isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut AS § 70 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, so 32 eurot. Seega on karistus määratud alla AS § 70 ettenähtud sanktsiooni 1/10 määra, so karistus on määratud äärmiselt leebe. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib kaebuse esitanud isikul tuvastatud alkoholisisaldust organismis pidada suhteliselt väikeseks, kuigi see ei takistanud teda asuma väitlusse politseiametnikega ning seda arvestades võib väita, et menetlusaluse isiku süü ei ole eriti suur. See aga omakorda peaks tingima karistuse suhtelise leebuse. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Vaidlustatud otsuse kohaselt ei ole kohtuvälise menetluse jooksul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ning ka kohtuistungil ei ole neid asjaolusid tuvastatud. Väärteoasja materjalidest ei nähtu ka seda, et isikut oleks regulaarselt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud. Samas tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et vaatamata määratud karistuse leebusele võib määratud karistus seda eesmärki endas ka kanda. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka avalik kord. Antud juhul ei olnud kaebuse esitanud isik mitte niivõrd ohtlik teistele isikutele, vaid iseendale, kuivõrd oma seisundi tõttu poleks ta ilmselt olnud võimeline ennast ja oma vara kaitsma. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos tuvastatud süü suhtelist väiksust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, lootust, et määratud karistus sunnib kaebuse esitanud isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni suhteliselt alammäära lähedasena põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus selle karistuse kergendamiseks. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 4