Obsah (8)

§ 199§ 184§ 74§ 65§ 25§ 68§ 69§ 75

1-10-13219 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-13219 (10230115487) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Tron Süüdistatav B.U ik: xxx, Venemaa kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 03.09.2010 kuni 04.09.2010, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu 10.01.2007 otsusega

§ 199

lg 2 p 7 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud 74 järgi tingimisi katseajaga 2 aastat; 2. Harju Maakohtu 13.12.2007 otsusega

§ 184lg 1 järgi vangistus 1 aasta; 3.

Harju Maakohtu 16.04.2009 otsusega

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud

§ 74järgi tingimisi katseajaga 2 aastat; 4.

Harju Maakohtu 29.08.2009 otsusega

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 6 kuud,

§ 65

lg 2 alusel vangistus 7 kuud ja 26 päeva, § 69 alusel asendatud üldkasuliku tööga 472 tundi tähtajaga 24 kuud. 5. Harju Maakohtu 22.10.2009 otsusega

§ 25

lg 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi vangistus 2 kuud,

§ 65

lg 2 alusel vangistus 9 kuud 15 päeva, vabanes 04.08.2010 pärast 1 Kaitsja karistuse ärakandmist. Advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON 1. B.U süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud karistuse hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.09.2010 kuni 04.09.2010 so 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.

§ 69

lg 1 alusel asendada B.U-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega võrdub vangistus 58 päeva üldkasulikule tööle 116 (ükssada kuusteist) tundi. 5.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 6.

§ 69

lg 4 alusel allutada B.U üldkasuliku töö tegemise tähtajaks, so 6 kuuks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758) 7.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada B.U järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

1. B.U suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. B.U-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 900 (üheksasada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.U, 1-10-13219, kaitsjatasu“.
3. Jätta B.U-lt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni B.U-lt KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust riigi kanda.
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Asitõend: CD-plaat videosalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa 2 kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: B.U süüdistatakse selles, et tema, olles varem korduvalt toimepannud vargusi ning karistatud 16.04.2009, 29.08.2009, 22.10.2009 Harju Maakohtu otsustega

§ 199

lg 2 p 9 ja 25 lg 2 järgi, taas 03.09.2010 kell 17:50 Tallinnas Aia 7 asuvas ja Rimi Eesti Food ASile kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis neli pakki „Gillette Venus“ hinnaga 155,50 krooni, koguhinnaga 622 krooni, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud turvateenistuse poolt. Seega alustas B.U vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Sellega pani B.U toime

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katse, milline on toime pandud süstemaatiliselt. Kohtuistungil süüdistatav B.U seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 03.09.2010 koostatud Rimi Eesti Food ASi avalduse nr 33 kohaselt 03.09.2010 kella 17:50 paiku kaupluses Rimi Kaubahall aadressil Tallinn, Aia 7, peeti kinni isik, kelle juurest leiti Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvat ja tasumata jäetud kaupa (Gillette Venus 4 tk) kogumaksumusega 622 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 2) Kinnipeetute üleandmise lehest nähtuvalt 03.09.2010 kell 17:50 kaupluses Rimi Kaubahall aadressil Tallinn, Aia 7, peeti kinni isik, kelle juurest leiti turvakontrolli käigus tasumata jäetud kaupa Gillette Venus 4 tk, väärtuses 622 krooni. (t/l 3) 03.09.2010 koostatud tunnistaja Stanislav Pülekuulamisprotokolli kohaselt tema, olles tööl 03.09.2010 kaupluses Rimi Kaubahall kell 17:50 nägi, kuidas naisterahvas heledate teksade, musta jaki ja blondide juustega võttis 4 pakki „Gillette Venus“ ning 1 paki küpsiseid. Kassas tasus naisterahvas paki küpsiste eest. Peale kassade läbimist tunnistaja peatas naisterahva kinni ning turvakontrolli käigus leiti naisterahva kaenla alt ja varrukatest 4 pakki kaupa „Gillette Venus“. (t/l 4) 04.09.2010 koostatud kahtlustatava B.U tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et läks sinna kauplusesse selleks, et osta süüa aga seal tuli sedasi välja, et märkas neid žilette raseerimisvahendeid - ja siis tekkis mõte need varastada. Kaks pakki pani käisesse ja ühe jaki sisetaskusse ja ühe käise ülemisse ossa. Kavatses need ära müüa. Ka endal ei oleks olnud sel hetkel raha, et seda endale osta, ilmselt oleks ta ühe komplekti endale jätnud. Vangist vabanes 04.08.2010. Väga kahetseb juhtunut. (t/l 9-12) 28.09.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt olid vaadeldavateks objektideks videosalvestused CD plaadil. Salvestused pärinesid kahest kaamerast „Kassa 6-5" ja „Kassa 4-3".Videosalvestusel oli näha, et 03.09.2010 ajavahemikus kella 17:53:45st kuni kella 17:54:03ni Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses müügisaalis kassa järjekorras 3 seisis naisterahvas, kelle seljas oli must jakk, jalas - heledad teksapüksid ja heledad jalatsid, õlal - valge käekott. Naisterahvas maksis kassas karbi eest ja möödus kassast. (t/l 14-15) Väljatrükk Harju Maakohtu 22.10.2009 otsusest, millest nähtuvalt B.U-le mõisteti karistuseks

§ 25lg 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi vangistus 3 kuud, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistus 2 kuud;

§ 65lg 2 alusel vangistus 9 kuud 15 päeva.

(t/l 22-23) Väljatrükk Harju Maakohtu 16.04.2009 otsusest, millest nähtuvalt B.U-le mõisteti karistuseks

§ 199lg 2 p 9 ja § 25 lg 2; Kr

MS § 238 lg 2;

§ 74järgi tingimisi vangistus 2 kuud katseajaga 2 aastat.

(t/l 26-27) Väljatrükk Harju Maakohtu 29.08.2009 otsusest, millest nähtuvalt B.U-le mõisteti karistuseks

§ 199lg 2 p 9 ja § 25 lg 2; Kr

MS § 238 lg 2;

§ 65lg 2; § 69 järgi üldkasulik töö 472 tundi tähtajaga 24 kuud.

(t/l 28-29) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 0 krooni. (t/l 25) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava B.U süüd tunnistavad ütlusi, tunnistaja S P ütlusi, Rimi Eesti Food AS-i avaldust, asitõendi vaatlusprotokolli, kohtuotsuseid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava B.U käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 ja 25 lg 2 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli B.U temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal, so 04.09.2010 isikuks, keda oli eelnevalt juba kolmel korral karistatud

§ 199

lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning seejuures kahel korral viimase aasta jooksul. Süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt puudub süüdistataval legaalne sissetulek ning sellest saab järeldada, et süüdistatava põhisissetulekuks saab olla tulu varavastaste kuritegude toimepanemisest. Seega on varavastaste süütegude toimepanemine muutunud süüdistatava elulaadiks ning sellist käitumist saab hinnata varguste toimepanemisena süstemaatiliselt

§ 199lg 2 p 9 mõttes.

Kuivõrd süüdistataval ei õnnestunud tema tahtest sõltumata asjaoludel vargust lõpule viia, leiab kohus, et inkrimineeritav süütegu jäi katse staadiumisse. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so

§ 199lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatava kahetsust ei saa süüdistatav hinnata siirana, kuivõrd süüdistatava käitumine näitab kuriteo toimepanemisel ilmse kavatsetuse olemasolu ning varasemad järjestikused karistused samalaadsete kuritegude toimepanemise eest viitavad sellele, et süüdistatav püüab ennast elatada võõra vara arvelt. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka järjekordse varguse toimepanemine. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud 5 korda. Viimase karistuse kandmiselt vabanes süüdistatav 04.08.2010 ning uue samalaadse kuriteo pani toime 04.09.2010. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Süüdistatava suhtes on varem kahel korral jäetud karistus tingimisi kohaldamata, temale mõistetud karistus on ühel korral asendatud üldkasuliku tööga, mis on uue kuriteo toimepanemise tõttu täitmisele pööratud ja mõistetud liitkaristus, samuti on teda karistatud reaalse vangistusega, kuid selle vaatamata on ta uuesti toime pannud samalaadse kuriteo. 4 Sellistest andmetest võiks teha järelduse, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt, mida ta on juba tõestanud. Samas on viimase kuriteo toimepanemise ja kriminaalasja kohtuliku arutamise vahelisel ajal, so kahe kuu jooksul toimunud süüdistatava elus olulised muutused. Süüdistatav on pärast inkrimineeritud kuriteo toimepanemist asunud vabatahtlikult opiaadisõltuvusravile ning uuesti elama asunud oma vanemate juurde, kes teda toetavad. Peale selle puuduvad kohtul andmed ka selle kohta, et süüdistatav oleks vahepeal toime pannud kas uue varavastase kuriteo või väärteo, mis oleks üldjuhul eeldatav käitumine. Sellisest süüdistatava käitumisest teeb kohus järelduse, et süüdistatav on oma suhtumist muutnud ning kohus leiab, et mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata, asendades selle karistuse süüdistatava kohtuistungil avaldatud nõusolekut arvestades üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks allutatakse süüdistatav ka käitumiskontrollile. Karistuse määra valikul leiab kohus, et kuivõrd süüdistus on esitatud ühes episoodis ning süüteoga kannatanule kahju ei tekkinud, süüdistatava rünne oli suunatud väheväärtusliku vallasasja vastu ning süüdistataval ei õnnestunud kuritegu lõpule viia, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Märt Toming kohtunik 5