KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.11.2010, Tartu Kohtumaja Asja number 1-08-15808 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Jane Oidsalu Prokurör Katrin Lindpere Tõlk Anna Jänes Kriminaalasja täitemenetlus Süüdimõistetu I.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsutamine elektroonilise valve kohaldamisega I.S (ik: xxx; viibimiskoht: Tartu Vangla; kannab Harju Maakohtu 16.01.
- a otsusega temale mõistetud liitkaristust – 3 aastat 6 kuud ja 24 päeva vangistust; karistuse kestus: 16.01.2009-08.08.2012; kriminaalkorras karistatud 7 korda, kannab kolmandat reaalset vangistust) Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Juhidudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus Määras : Jätta süüdimõistetu I.S vabastamata temale Harju Maakohtu 16.01.
- a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud Harju Maakohtu 16.01.
- a otsusega tunnistati I.S süüdi KarS § 331 järgi enne 17.10.2007 Harju Maakohtu otsust toime pandud kuriteos ja karistuseks mõisteti 3kuuline vangistus, mis loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks 17.10.2007 Harju Maakohtu otsusega mõistetud raskema karistusega 5 aastat vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. Samuti tunnistati I.S süüdi KarS § 331 järgi pärast 17.10.2007 Harju Maakohtu otsust toime pandud kuritegudes ja karistuseks mõisteti 4 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 17.10.2007 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 16.01.
- a. Kohtuotsus jõustus 03.02.
- a. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise võimalused on I.S KarS § 76 lg 2 p 2 alusel 2/3 karistusaja ärakandmisel 01.06.
- a ja KarS § 76 lg 2 p 1 alusel ½ karistusaja ärakandmisel elektroonilise valve kohaldamisega 28.10.
- a. Poolte seisukohad I.S ise soovib vabaneda katseajaga tingimisi ennetähtaegselt KarS § 76 lg 2 p 1 alusel ning on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Süüdimõistetu sõnul on ta mõistnud, et tema varasem käitumine ja eluviis ei olnud õige ja aktsepteeritav. Vangistuse ajal on süüdimõistetu läbinud sotsiaalprogramme ja erinevaid kursuseid, käib tööl ja omandab eriala, kusjuures üks elukutse on juba olemas ja omandab teist, joonistab ja teeb sporti. Süüdimõistetu usub, et tal ei tule vabanemise järgselt raskusi endale töökoha leidmisega ning elama kavatseb ta asuda oma ema juurde. Ta tunnistab, et tal on olnud suuri probleeme narkootikumide tarvitamisega, mille tõttu oli ka varasemalt oma tegude suhtes ebaadekvaatne, kuid praeguseks on juba 3 aastat neid tarvitamata olnud ning usub, et võib narkootikumidest lõplikult loobuda. Narkootikumidest võõrutamiseks sai kinnipeetav bioloogilist ravi, suhtles sõltuvusest vabanenud narkomaanidega ja ka hetkel suhtleb anonüümsete narkomaanidega sooviga nende programmi läbida. Tartu Vangla ei toeta I.S-i tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, kuid kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse ajal on läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“ ja Eluviisitreening“, osalenud sõltuvusrehabilitatsiooni sektsiooni toetavates tegevustes, töötab vanglas abitöölisena, lõpetanud riigikeele algõppe, kuid riigikeele testidele ei ilmunud, kuna tema jaoks on väidetavalt tööl käimine prioriteetsem. Vabanemise järgselt soovib asuda elama ema ja kasuisa juurde, kes on valmis teda igakülgselt toetama ning samuti kuulub kinnipeetava lähivõrgustikku teisi isikuid, kes on nõus teda toetama ning kellega ta on suhelnud ka vangistuse ajal. Ema ja kasuisa sõnul on kinnipeetaval olemas vabanemise järgselt kindlad eesmärgid ja tulevikuplaanid, kuid ohufaktoriks on kriminaalse taustaga ja narkootikume tarvitavate inimestega suhtlemine. Kinnipeetava enda sõnul on tema suhted kriminaalse taustaga isikutega vangistuse ajal katkenud. Varasemalt kantud vangistuse ajal hakkas kinnipeetav enda sõnul narkootikume tarvitama ja tarvitas igapäevaselt, viimati aastail 20062008 ning vangla iseloomustuse kohaselt on seega reaalne oht, et isik jätkab vabanemisel narkootikumide tarvitamisega. Garanteeritud töökoht vabanemise järgselt kinnipeetaval puudub, kuid vanemad on valmis materiaalselt toetama. Enne vangistust elatus peamiselt ebaseaduslikul teel saadud vahenditest, enda sõnul külastas sagedasti kasiinosid. Käesoleval ajal on kinnipeetava suhtes täitmisel nõudeid üle 46 000 krooni. Vangistuse ajal on kinnipeetava hoiakutes, enesehinnangus ja suhtumises ühiskonda märgata olulisi positiivseid muutusi, kuid samas võib täheldada ka vangla subkultuuri hoiakuid, mis on ilmselt pikaajalise vanglakogemuse tagajärg. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus, kuid tervislik seisund on vangistuse jooksul oluliselt paranenud. Varasem sõltuvusest tingitud käitumishäire piiras oluliselt kinnipeetava adekvaatset sotsiaalset adaptsiooni, mistõttu pani toime kuritegusid, kuid käeoleval ajal kontrollitud keskkonnas olemisega on psüühika normaliseerunud. Impulsiivsusele viitab vabaduses katseaja tingimuste rikkumine ja sõltuvusainete tarvitamine, kuid vestlusel oli koostööaldis, viisakas ning suutis tegeleda põhjaliku ja realistliku analüüsiga. Minevikus esinenud manipulatiivset enesevigastamist, kuid käesoleval ajal selline risk puudub. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 28% ja seksuaal- ning vägivalla kuriteo toimeopanemise tõenäosus on 5 aasta jooksul 63%. Kriminaalhooldaja ei nõustu I.S-i tingimisi ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valve kohaldamisega. Vabanemisel oleks süüdimõistetul olemas toetav pere ja lähikond, kellega ta on suhelnud ka vangistuse ajal. Elama asuks süüdimõistetu ema ja kasuisa korterisse, kus elavad veel ka õde ja vend. Korter sobib valveseadme paigaldamiseks ning on olemas kõigi seal elavate isikute nõusolek. Süüdimõistetul puudub kindel eriala, ta omab töökogemust tislerina, kuid enne vangistust ta ei töötanud, vaid sai elatusvahendeid peamiselt ebaseaduslikul teel. Toimetulekuoskus on kinnipeetaval madal ja seda võib mõjutada ka narkootikumide ostmine. Ta omab tasumata nõudeid, vabanemisel puudub garanteeritud töökoht, kuid vanemad on valmis teda materiaalselt toetama. Süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis viitab temal väljakujunenud kriminogeensele käitumismustrile ja elustiilile. Süüdimõistetu viibib vanglas mitmendat korda, käeoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo pani toime katseajal, mil ta ei täitnud ka kontrollnõudeid. Peamiseks süüdimõistetu probleemiks on narkootikumide tarvitamine, mille eest on teda ka vangistuse ajal kriminaalkorras karistatud ja tema ema sõnul võib ta joobes olekus käituda agressiivselt. Vangistuse ajal on süüdimõistetu läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogramme ning tema ema sõnul on süüdimõistetul olemas motivatsioon narkootikumidest vabanemiseks, kuid negatiivset mõju võib avaldada tutvusringkonnas narkootikume tarvitavate ja kriminaalse taustaga isikute olemasolu. Süüdimõistetu on kasutanud oma eesmärkide saavutamiseks vägivalda, täheldatavad on impulsiivsed otsustused, tagajärgedele mittemõtlemine ning probleemide lahendusstrateegiate ebaotstarbekus. Arvestades seda, et isik on varasemalt korduvalt karistatud, kuid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, tal on reaalne oht narkootikumide tarvitamise jätkamiseks, isikul ei ole olemas garanteeritud töökohta ja tema konkurentsivõime tööturul on madal ning tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse tausta ja narkoprobleemidega isiku, siis ei poolda kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi vabastamist. Prokurör ei toeta I.S-i katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, kuna isikut on varasemalt korduvalt karistatud, sealhulgas reaalse vangistusega ning samuti on varasemalt mõistetud tingimisi karistus käitumiskontrolli nõuete rikkumise tõttu täitmisele pööratud. Süüdimõistetut on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras ja vangistuse ajal toime pandud kuritegude eest ning tal on esinenud tõsiseid probleeme narkootikumide tarvitamisega. Positiivseks on süüdimõistetu puhul kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, vabanemisel elukoha olemasolu ja töötamine vangistuses, kuid prokuröri arvates ei ole nimetatud asjaolud piisavad, et toetada isiku ennetähtaegset vabastamist. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, leiab, et süüdimõistetu I.S-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning I.S tuleb jätta vabastamata. Täidetud on formaalsed eeldused I.S-i katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega – I.S on ära kandnud vähemalt poole talle mõistetud karistusajast, nõustub elektroonilise valve kohaldamisega ning on täidetud tingimused valveseadme paigaldamiseks kinnipeetava vabastamisjärgsesse elukohta. I.S on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, sealhulgas raskete esimese astme kuritegude eest. Ta kannab korduvat vanglakaristust ning teda on varasemalt tingimisi vangistusega karistatud, kuid isik rikkus katseaja nõudeid, pani toime uue kuriteo ja ei täitnud kriminaalhooldust, mistõttu on tingimisi karistus ka täitmisele pööratud. Samuti on süüdimõistetu pannud toime uue kuriteo vangistuses viibimise ajal. Seega võib kohtu arvates eelnevast järeldada, et isiku varasemad karistused ei ole oma eesmärki täitnud, isik on säilitanud kriminaalsed hoiakud ning on jätkanud süütegude toimepanemist. Samuti tuleneb katseaja nõuete rikkumisest see, et isik ei ole enda jaoks tähtsustanud seda, et temale on antud võimalus tõestada, et ta suudab edaspidi elada seadusekuulekalt ning on käitunud seega impulsiivselt ega ole mõelnud pikema perspektiivi või oma tegude tagajärgede peale. Süüdimõistetul on olnud pikka aega probleeme narkootikumide tarvitamisega, mis on omakorda mõjutanud ka isiku käitumist ja hoiakuid. Süüdistatava ema sõnul muutus isik narkojoobes olles ka agressiivseks ning samuti on süüdimõistetu ise tunnistanud, et tema poolt toime pandud süüteod on suuresti seotud narkootikumide tarvitamisega. Süüdimõistetu sõnul tarvitas ta narkootikume varasemalt pikka aega igapäevaselt, kuid käesolevaks ajaks on ta valmis neist loobuma, mistõttu on osalenud ka sõltuvusrehabilitatsiooni programmides ja suhelnud teiste narkomaanidega vastavate programmide raames. Materjalidest ilmneb, et varasemalt oli isikul narkootikumide tõttu probleeme ka adekvaatse käitumisega ja arusaamisega, millele on ka süüdimõistetu ise viidanud, kuid vangistuse ajal on isiku psüühiline seisund paranenud. Arvestades isiku pikaaegset narkootikumide tarvitamise kogemust, siis leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine võiks mõjuda ebasoodsalt narkootikumide tarvitamisest loobumise ravi juures, kuna vanglas on isik kontrollitud keskkonnas ning seega on väiksem tõenäosus sellele, et isik hakkaks uuesti narkootikume tarvitama. Samuti usub kohus, et vanglas on isikul tõhusamad võimalused sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammides osalemiseks ja vastava abi saamiseks. Materjalidest ilmneb ka see, et isiku tervislik seisund on vanglas oleku jooksul reaalselt paremaks läinud, mistõttu leiab kohus, et isiku tervislikust- ja emotsionaalsest seisukohast ei oleks tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal otstarbekas ja kasulik. Positiivseks on isikul lähedaste ja perekonna igakülgse toetuse olemasolu ning see, et isik on vangistuse ajal olnud aktiivne enese arendamisel ja enda jaoks problemaatiliste asjaoludega tegelemisel. Süüdimõistetu on osalenud mitmes sotsiaalprogrammis ja sõltuvusrehabilitatsioonitegevustel, õppinud riigikeelt ja osalenud vangla tööhõives. Samuti ilmneb materjalidest, et isik suudab olukordi realistlikult hinnata ja analüüsida, on koosööaldis ja tema hoiakutes ning suhtumises enda tegevusse ja ühiskonda on toimunud positiivseid muudatusi. Samas aga ei ole kohtul materjalide pinnalt uskumust, et käesoleval ajal oleks isik piisavalt enesekindel oma narkootikumide tervitamise probleemiga tegelemiseks ning käesolevaks ajaks ära kantud karistus oleks piisav, et mõjutada isikud edaspidi seadusekuulekalt elama. Samuti on ohufaktoriks see, et isikul puudub garanteeritud töökoht ja varasemalt on ta elatist teeninud enamalt just ebaseaduslikul teel. Kuigi süüdimõistetu vanemad on lubanud teda vajadusel ka materiaalselt toetada, siis ei kõrvalda see kohtu arvates siiski piisavalt kindlalt riski, et isik jätkab majanduslikust olukorrast tulenevalt süütegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I.S-i tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning I.S tuleb jätta vabastamata. Peet Teidearu Kohtunik