4-10-1908/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-10-1908 (2373,10,002113) Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi G.M-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi Oleg L 01.06.2010.a koostatud otsuse peale väärteoasjas nr 2373,10,002113 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: G.M (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kohtuväline menetleja – Põhja Prefektuur, aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. G.M-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg L 01.06.2010.a otsuse peale väärteoasjas nr 2373,10,002113 rahuldada osaliselt.
3. Tühistada otsus G.M-ile määratud karistuse osas. 22
4. Määrata G.M-ile LS § 74 lg 2 alusel karistuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 2 Kohtuvälise menetleja otsus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi Oleg L 01.06.2010.a 22 koostatud otsusega väärteoasjas nr 2373,10,002113 karistati G.M LS § 74 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks, kuna G.M juhtis 10.05.2010.a kell 14.21 Suurevälja tee 57 juures Vanamõisa külas Saue vallas mootorsõidukit kiirusega 80+- 6 km/h, ületades sellega lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 24 km/h. Rikkus: LS § 47 lg 3 nõudeid. Kaebuse sisu G.M esitas otsuse peale kaebuse, märkides, et juhtimisõiguse äravõtmisel kaotab ta töökoha TOÜ-s, kus töötab autojuht-termovahu operaatorina. Peres on alaealine poeg, tema on pere põhiline ülalpidaja. Kaebajast sõltub ka kaastöötaja töökoht, kes ise ei oma juhtimisõigust ega saa seda tööd üksi teha. Kahetseb ja lubab edaspidi kinni pidada liiklusseaduses sätestatust. Ei soovi istungist osa võtta. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas jääb vaidlustatud otsuses toodud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastuses margitakse, et kaebuse esitaja on korduvalt toime pannud liiklusalaseid väärtegusid, mille eest määratud rahatrahvid ei ole isikut mõjutanud ja ta paneb jätkuvalt toime liiklusalaseid rikkumisi. Nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud G.M-i kaebusega, võtnud aluseks kohtuvälise menetleja seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses ning kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevalt kaebaja ei vaidlusta toimepandud rikkumist, vaid üksnes temale määratud karistust, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Väärteoprotokollis nimetatud tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et 10.05.2010.a kell 14.21 Suurevälja tee 57 Vanamõisa külas G.M juhtis mootorsõidukit Ford Transit, reg nr XXX asulasisesel teel kiirusega 80 +-6km/h, ületades sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Mõõteriist Stalker MDR AS005420 oli taadeldud 17.07.2009 ja testitud 10.05.2010.a kell 07.
5. Tunnistaja Maksim Pekarski ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tema 10.05.2010.a, täites tööülesandeid koos konstaabel H. Viibusega, peatas sõiduauto Ford Transit, millel fikseeriti kiirus 80 km/h ja mida juhtis G.M. Samuti on G.M ise väärteoprotokollis menetlusaluse isiku ütlustena märkinud, et nõustub protokolliga ja ei vaidle vastu. Kahetseb tegu. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on küll põhjendatud, kuid mitte nii suures ulatuses. LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo eest võib määrata rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesoleval juhul on põhikaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist ja seda üle keskmise määra. Karistuse määramisel tuleb muuhulgas arvestada KarS § 56 kohaselt ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et nimetatud asjaolud puuduvad, mis aga ei vasta väärteoasja materjalidele. Väärteoprotokollis on G.M 2 3 oma süüd tunnistanud ja väljendanud teo pärast kahetsust, mida tuleb lugeda karistust kergendavaks asjaoluks. Kohus leiab, et 50 km/h alas kiiruse ületamine vähemalt 24 km/h kujutab endast olulist lubatud sõidukiiruse ületamist ja kaebajale määratud karistuse liik on põhjendatud. Kuivõrd aga kohtuväline menetleja on G.M-ile karistuse määranud kergendavaid asjaolusid arvestamata, peab kohus põhjendatuks karistust vähendada, võttes G.M-ilt juhtimisõiguse ära kolmeks kuuks. Kohus peab nimetatud karistust põhjendatuks ka seetõttu, et kaebajal on karistusregistri väljavõtte kohaselt 11 karistust liiklusalaste väärtegude eest, neist 5 kiiruse ületamiste eest. Kaebaja on aina uusi rikkumisi toime pannes tõendanud, et varasemalt karistuseks määratud rahatrahvid ei ole suutnud teda mõjutada süütegude toimepanemisest hoiduma. Seepärast ja ka õiguskorra kaitsmise huvides on kohtu hinnangul põhjendatud määrata temale karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, s.o keskmises määras. Mis puutub kaebuses viidatud töö kaotamise võimalusse juhtimisõiguse äravõtmise korral, siis see oht oli kaebajale teada ka süüteo toimepanemise ajal, kuid ei hoidnud teda rikkumise toimepanemisest. Peale selle kaebusele ei ole G.M lisanud tõendeid kinnitamaks oma väidet töötamise ja lapse ülalpidamiskohustuse kohta. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku § 132 p
6. Kohtunik 3